Liiklus ja sõidukid

Kirjeldatud olukorrale on vaid küsimuses toodud asjaoludele tuginedes keeruline vastust anda. Arvestades, et kindlustusjuhtumist on möödunud seitse aastat ja eeldatavalt on kahju hüvitamine takerdunud Teie tegevusetuse tõttu, siis võib mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt arvata, et Te ei saa täna nõuda seitse aastat tagasi toimunud kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamist. See arvamus põhineb muljelt, et Teie pidite edastama kindlustusandjale üldise remondikalkulatsiooni ja köögimööbli vahetuse kalkulatsiooni, kuid mingil põhjusel edastasite vastava info kindlustusandjale aastaid hiljem.

Viited võlaõigusseaduse paragrahvidele ja nende tõlgendus on õige, kuid neid tuleb tõlgendada koosmõjus konkreetse juhtumi asjaoludega. Omab tähendust, mis toimingud kindlustusandja seitse aastat tagasi ära tegi ja kas otsus kahju hüvitada või mitte sai tehtud või kui ei, siis mis põhjustel see tegemata jäi. Asjaolu, kas kindlustusandjal on vastava kindlustusjuhtumi dokumendid alles või mitte omab rolli ainult siis, kui peaks selguma, et kindlustusandja on seitse aastat tagasi midagi valesti teinud või tegemata jätnud ja peab seetõttu täna midagi uuesti tõendama. Teie poolt edastatud infost ei tulene, et kindlustusandja oleks midagi valesti teinud.

Nõude tavaline aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Teie küsimuses toodud juhul muutus nõue kindlustusandja vastu sissenõutavaks alates ajast, mil saite juhtunust teada või pidite teada saama.

Kindlustuslepingus võivad kahjunõude esitamise ja aegumise asjaolud olla täpsustatud.

Kui olete seisukohal, et viis aastat tagasi toimunud juhtumi läbi tekkinud kahju kuulub kindlustuslepingu alusel hüvitamisele, kui kindlustusandjat teavitati juhtunust 2016. aastal, kuid kindlustusandja ei ole nõus kahju hüvitama, siis esitage kindlustusandjale oma seisukoht koos argumentidega, millele tuginete. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada.

Kui Te kokkuleppele ei saa, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuslepitaja poole, vt täpsemalt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.

Liikluskindlustuse leping võib olla sõlmitud kahel moel. Tavaliselt sõlmitakse leping, mis automaatselt ei pikene. Liikluskindlustuse seadus lubab sõlmida ka automaatselt pikenevaid liikluskindlustuse lepinguid. Vaadake lepingust, mis tingimustel Teie leping sõlmitud oli. Kui tegu ei olnud automaatselt pikeneva liikluskindlustuse lepinguga, siis lõppes leping kindlustusperioodi lõppedes.

Täpsemalt saab lepingu pikendamise eri võimalustest lugeda siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_lepingupikendamine_veebitekst6.pdf.

Kui põhjustasite liikluskindlustuse juhtumi ajal, mil leping oli lõppenud ja uut lepingut ei olnud sõlmitud, siis on kindlustusandjal õigus Teilt kannatanule välja makstud hüvitis tagasi nõuda. Kindlustusandja võib tagaasinõude esitada ka seitse kuud peale juhtunut.

Kui vaidlus on lepingu sõlmimise ajas, siis tuleb Teil esitada tõendid, millega kinnitate, et sõlmisite lepingu enne õnnetust. Kui sõlmisite lepingu internetis, siis on kõige tavalisem, et leping loetakse sõlmituks alates kindlustusmakse tasumisest. Makse tasumise fakti saate täpselt tõendada. Kui sõlmisite lepingu telefoni teel, saate esitada tõendina kõne väljavõtte, kus samuti on kellaajad näha.

Kindlustusandjale tuleb lepingu sõlmimisel esitada õiged andmed. Kui andmed lepingu kehtivuse ajal muutuvad, siis tuleb muutusest kindlustusandjat teavitada. Sõidukeid ei registreerita aadressile. Tõenäoliselt olete küsimuses mõelnud sõiduki omaniku aadressi.

Kui kindlustusandja kasutab kindlustusriski hindamiseks isiku elukoha teavet ning olete andnud vale teavet, võib kindlustusandja vähendada sõidukikindlustuse lepingu alusel makstavat hüvitist. Liikluskindlustuse puhul ei anna valeandmete esitamine alust hüvitise vähendamiseks, kuid kindlustusandja võib Teilt nõuda tagantjärgi õiget kindlustusmakset.

See, kas saate kindlustusandjalt nõuda ekspertiisi kulu hüvitamist sõltub, mis asjaoludel Te ekspertiisi tellisite.

Näiteks kui pidite (Teil ei olnud muud võimalust) tegema kulusid kahju kindlakstegemiseks või kahju suuruse määramiseks, siis vastav kulu on kahju osa ja selle peab kindlustusandja hüvitama.

Näiteks, kui tellisite ekspertiisi kontrollimaks, kas kindlustusandja otsus on õige ning ekspertiisi tulemus kinnitas kindlustusandja otsust, siis ei saa Te nõuda selle ekspertiisi kulu kindlustusandjalt.

Kui lennureisi planeerides ei ole jätkulennule ümberistumiseks jäetud piisavat aega, siis on tavaline, et reisikindlustuse lepingu järgi ei hüvitata reistõrkest tingitud kahju. Piisav aeg sõltub lennujaamast. Mõnel kindlustusandjal on tingimustes määratud, et jätkulennule ümberistumiseks on piisav aeg vähemalt kaks tundi.

Kui asjatundja väitel oleks piisav ajavaru kahe lennu vahel selles lennujaamas olnud kaks tundi, Teie broneerisite lennud pooleteist tunnise vahega ning jäite jätkulennust maha, siis võib arvata, et kindlustusandja on käitunud kahju hüvitamata jättes kindlustuslepingu tingimuste järgi.

Samas, kui küsisite kindlustusandjalt nõu ja käitusite nõuande kohaselt, siis ei saa kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda.

Rääkige kindlustusandjaga läbi. Esitage oma seisukohad, põhjendage neid. Kui läbirääkimised ei õnnestu ja olete peale seda jätkuvalt seisukohal, et kindlustusandja ei ole õigesti käitunud, pöörduge vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse http://eksl.ee/et/kindlustusvaidlus-202.

Kindlustusandja peab nõude käsitlemise käigus asjaolud selgeks tegema ja tegema selle põhjal kahjunõude osas otsuse.

Seega, kui õnnetuses osalenud sõiduki juhid ei ole ühel meelel selles, kelle tegevus õnnetuse põhjustas, siis peaks mõlema sõiduki omanikud esitama nõude kahju hüvitamiseks teise sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjale. Liikluskindlustuse kindlustusandja käsitleb nõuet ja teeb kahju hüvitamise otsuse.

Kui sõidukil on ka sõidukikindlustus, siis võib selle sõiduki omanik nõuda kahju hüvitamist oma sõidukikindlustuse kindlustusandjalt. See on mõistlik siis, kui on näha, et asjaolude selgitamine võtab aega. Sellisel juhul hüvitab sõidukindlustuse kindlustusandja kahju, omavastutuse osa jääb sõiduki omaniku kanda. Kui hiljem selgub, et kahju hüvitamise kohustus on kahju põhjustanud sõidukijuhi liikluskindlustuse andjal, siis saab sõiduki omanik nõuda temalt omavastutuse osa.

Tere,
Ilma kehtiva ülevaatuseta auto kasutamine võib kaasa tuua vastavad sanktsioonid ehk karistuse. Korralist ülevaatust ega ka ajutist ei saa teha välisriigis kui auto on meie riigis arvel.

Kahju hüvitamist saab nõuda kahju tekitajalt. Antud juhul nõudke kodukindlustuse omavastutuse osa töid teostanud niitmisfirmalt. Teie peate tõendama, et kahju tekitaja selle kahju tekitas.

Üldiselt võib kahju hüvitist vähendada kannatanu enda osa võrra talle kahju tekkimises.

Arsti hinnang, et isik võis olla joobes või tõenäoliselt oli joobes on kindlasti tõend. On usutav, et arst ei kirjuta oma sellist hinnangut, kui isik on kaine. Kindlasti on selles vaidluses oluline ka Teie enda hinnang – kas olite alkoholi tarbinud, kui palju olite alkoholi tarbinud. Samuti omavad tähendust asjaolud, mis viisid rünnakuni. Neid asjaolusid saavad selgitada teised sündmuse juures viibinud.

On tavatu, et kindlustusandja püüab iga hinnaga leida põhjust 400 euro asemel 200 euro hüvitamiseks.

Mõelge juhtunu asjaolud läbi. Kui Teie enda käitumine või olek ei olnud kahju tekkimises tähenduslik, siis esitage oma argumendid kindlustusandjale. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui see ei õnnestu ja olete veendunud, et kindlustusandja otsus ei ole õige, pöörduge vaidluse lahendmaiseks kindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/kindlustusvaidlus-202.