Tehnoülevaatus

Määruses on kirjas - vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane mootorsõiduki valmistaja poolt mootorsõidukile paigaldatud algsele süsteemile.
Selline sõnastus ei tähenda, et peab olema originaalsummuti. Samuti peab summutil olema loetav tootja nimetus või kaubamärk.

Tõkiskingade puudumisel saab ülevaatusest läbi. Apteegi olemasolu eraisikule kuuluvas autos ei ole kohustuslik.

Tere küsija.
Vastasite Ise ja õigesti. Peab värvi vahetamise reg. tunnistusel värvi ümber muutma/registreerima ja selleks sõitma autoga ARK-i kus vormistatakse uus reg. tunnistus mille eest peab ka maksma 19,17€.

Tere.
Määrus ei luba sellist rehvikasutuse varianti.
4) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev.
selgitan - Naastrehvidel on tähis MS ja suverehvidel ei ole, kuid vahel aetakse asjad sassi ja arvatakse suvel kasutuses olevad naastamata MS-id suverehvideks.

Talverehve tohib suvel kasutada kui kõvasulam naastusid ei ole. Loodan, et ka meie liikluspolitsei ei reageeri tühjale naastu alumiiniumkestale aga mine sa neid tea...

Vahet on lihtne teha, sest üks seadeldis on känguru eest kaitsmiseks mõeldud ja teine nn. lisakaugtulede hoidikuna. Kui nali kõrvale jätta siis nimetatakse sellist torudest tehtud moodustist esikaitsesüsteemiks. Vaatamata sellel, et meie riigis Austraalia pudulojuseid ei ole, kaitseb ta auto esiosa teiste metsloomade eest samuti. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1240/7201/2016/MKM42_lisa1_parand.pdf Kood 625
Kui Teie auto on registrisse võetud enne 01.01.2002.a. siis võib erandina kasutada seda esikaitsesüsteemi vaatamata sellele, et temal puudub tüübikinnitus 2005/66EÜ ka kasutuse otstarbest sõltumata. Määrus ei selgita, millistel juhtudel on tegemist erandiga ja selline olukord aitab kaasa erinevatele arvamustele ja tõlgendamistele. Eriti raske on tõmmata piiri kus kohalt algab esikaitsesüsteem millel kaugtuled ja kus kohas lõpeb tulede kronštein, millel kaugtulede kinnitusülesanne. Kui Teie auto esitulede "kinnitusraam" tundub visuaalsel vaatlusel, et peaks pidama vastu kitsele otsasõidu korral ja tänu mõõtmetele kaitseb radiaatorit, osaliselt mootoriruumi katetki, siis on tegemist esikaitsesüsteemiga. Nii mina seda asja näen ja mõistan.

Teemas ei ole kogemusi, kuid mõtteid ikka saab siin koolis õpituga arendada. Saan aru, et Teil on mure, spidomeeter, GPS, nutitelefon, kas ja mis valetab? Tähendab oleks vaja võrrelda Teil kasutusel olevaid seadmeid kindlapeale korras olevate seadmete näiduga, et siis vastavad järeldused teha.
GPS seade mõõdab auto liikumise kiirust punktist A punkti B. Auto spidomeeter aga mitte auto liikumise kiirust vaid rataste pöörlemise kiirust.
Kui masinal on üks mõõt väiksema diameetriga rehvid, siis võib tekkida kiiruste vahe, kuna faktiliselt 90 km/h kiirusel liikumiseks peavad rattad rohkem ringe tegema... Samas auto enda spidomeetri täpsusklass lubab väheke valetamist ja tihtilugu just üles, st spidomeeter näitab tegelikust kiirusest tiba suuremat, sellepärast "julgemad" sõidavad 90 alas 95-ga. Autoomanikule soovitaks tulevikus linnast väljas sõites kiirusmõõtjaga politseid nähes peatuda nende juures ja paluda, et nad fikseeriks mureliku
autoomaniku kiiruse kui tema 90 km/h korravalvuri suunas kohe jälle sõidab. Seda, kas politsei võib trahvida, saab siis samuti üle küsida. Kui on asjaga kiire siis Pärnu maanteel Tallinna sissesõidul ja Tartu maanteel olevad kiirusmõõtjad peaks samuti asja ära ajama aga kui soovitakse võimalikult täpset katsetulemust, siis oleks õigem asjatoimetada koos politseiga.

Kindlasti tohib ehitada kasti, kuid siinjuures peab eelnevalt asja kooskõlastama Maanteeameti tehnoosakonnaga, et kast ja selle kinnitus vastaks normatiividele. Teiselt Hiluxilt üle tõsta kastikong oma Hiluxile - miks mitte, aga kui Teil ei ole kasti, siis ei ole kastikongi kinnituskohtagi. Kui mõtlete miskit muud kongi, siis puudub minul ettekujutus asjast ja vastuse saamiseks oleks ikkagi õigem pöörduda Maanteeameti poole.

Vastan Teile andes võimaluse ise vaadata kehtivat määrust
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1240/7201/2016/MKM42_lisa1_parand.pdf
Vaadake - Kood 702 lõige 1

Määrus ei ütle otseselt, mis aja jooksul peab kodanik auto viima samasse ülevaatuspunkti korduskontrolliks. Seaduseandja eeldab, et auto saadakse enne ühe kuu möödumist korda ja sel juhul võib auto kontrollija piirduda korduskontrollis ainult nende vigade ja puuduste ülevaatamisega, mis sai eelmine kord kirja pandud. Kui auto esitatakse korduskontrolli pärast 1 kuu möödumist, siis viivituse põhjustest olenemata tuleb teha juba uus ülevaatus, kus masin vaadatakse uuesti 100% üle ja siin ei pea autot ette näitama samas ülevaatuspunktis, kus vormistati kunagi kordusülevaatus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/122072011001
§ 8. Ülevaatuse töömaht
(2) Kui sõiduk esitatakse korduvale ülevaatusele ühe kuu jooksul pärast korduvülevaatuse määramist, on lubatud piirduda kontrollkaardil toodud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega.