Liiklus ja sõidukid

Iga kindlustusandja võib ise määrata liikluskindlustuse makse suuruse. Kindlustusmakse järgmiseks perioodiks võib olla eelmisest perioodi kindlustusmaksest suurem. Liikluskindlustuse seadus ei sätesta reegleid kindlustusmakse suuruse määramisele. Kindlustusandja ei riku seadust, kui küsib Teilt võrreldes eelneva perioodiga viis korda kõrgemat kindlustusmakset.

Mugavalt saab eri kindlustusandjate makseid võrrelda LKF-i kalkulaatori abil, vt https://hermes.lkf.ee/.

Kui tules sai kahjustada laudiseta hoone, siis laudise taastamist ei hüvitata. Kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju. Antud näites tekkis kindlustusjuhtumi läbi kahju laudiseta hoonele. Taastatakse kahjujuhtumi, tulekahju, eelne seis. Kindlustusjuhtumi eel oli hoone laudiseta.

Kahjustatud isikul on õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav autoremondiettevõte. Piiranguid selles osas ei ole. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Näiteks, kui valite remondiettevõtte, kus remont on teisest kvaliteetset tööd pakkuvast remondiettevõttest kallim, siis hüvitab kindlustusandja kahju odavama kalkulatsiooni alusel ja ülejäänud osa jääb Teie kanda.
Sõiduki remondikoha valikust vt üksikasjalikumalt siit https://lkf.ee/images/files/Remont_soidukikahjustumine12.pdf.

Kui sõiduk on kahjustunud, siis hüvitab kindlustusandja kahju kandes sõiduki taastusremondi kulu, mille maksab remondi teostajale. Vaid üksikutel erandjuhtudel kannab kindlustusandja sõiduki taastusremondi hüvitise kannatanule, vt üksikasjalikumalt siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_rahas_hyvitamine4.pdf.

Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kahjustatud isiku jaoks uue samaväärse sõiduki soetamise mõistliku kulu. Kui uue samaväärse sõiduki soetamine ei ole võimalik, hüvitab kindlustusandja sõiduki väärtuse. Viimasel juhul hindab sõiduki väärtuse asjatundja.

Kindlustuspraktikas ei ole välja kujunenud ühtset arusaama või reeglit, kuidas kliendi personaalset kahjuajalugu hinnata ning kui suures ulatuses on kindlustusmakse sellest mõjutatud. Iga kindlustusandja kasutab oma reegleid.

On tavaline, et arvestatakse sõiduki omaniku, sõiduki vastutava kasutaja ja kindlustusvõtja varasemalt sõlmitud kindlustuslepinguid ja kindlustusjuhtumeid. Ei ole võimatu, et kindlustusandja arvestab kindlustusmakse määramisel ka nende juhtumitega, kus inimene on kannatanu.

Täpsemalt liikluskindlustuse maksest vt siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusmakse_veebitekst4.pdf.

Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kahjustatud isiku jaoks uue samaväärse sõiduki soetamise kulu. Kui sõiduk on kahjustunud, siis hüvitab kindlustusandja sõiduki taastamise mõistliku kulu.

Küsimusele - kas sõiduk on hävinud või kahjustunud, tuleb vastata iga selle juhtumi üksikasja arvestades. Kui erilisi asjaolusid ei esine, siis loetakse sõiduk hävinuks, kui sõiduki taastamise kulu ületab sõiduki väärtust peale taastamist.

Üldpõhimõte on, et kindlustus korvab juhtumi läbi tekkinud kahju. Kahju suurus asja hävimisel on selle väärtus. Seega, kui samasuguse sõiduki väärtus praegu on näiteks 12 000 eurot, siis tavaliselt ongi see õige hüvitis.

Küsimusest ei selgu, mis summa see oli, milles kindlustuslepingus kokku lepiti. Lähtuvalt lepingu tingimustest võib summa omada eri tähendust. Näiteks
- tegu ei olnud kokkuleppelise kindlustussummaga, vaid lepingusse märgiti kindlustusvõtja poolt hinnatud kindlustussumma. Kindlustusmakse arvutati selle summa alusel. Üle ja alakindlustuse riski kannab kindlustusvõtja, st juhtumi korral hüvitatakse sõiduki tegelik väärtus, kuid mitte rohkem, kui kindlustussumma. Kui sõiduki väärtus ületab kindlustussummat arvestatakse alakindlustusega;
- tegu oli kokkuleppelise kindlustusväärtusega lepingu sõlmimisel, kuid lepingus oli ka kokku lepitud, kuidas see summa aja jooksul väheneb.

Vaadake, mis on Teie kindlustuslepingus kokku lepitud, millele tugineb kindlustusandja arvates, et pakutud hüvitis on õige. Hinnake, mis kokkuleppeid kindlustusandja ei ole täitnud. Rääkige kindlustusandjaga läbi, selgitage oma seisukohti.

Kui Te ei saa kindlustusandjaga kokkuleppele ja arvate, et kindlustusandja on teinud vale otsuse, siis saate asja lahendada kindlustuse lepitusorganis, vt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.

Kui sõiduk on treileril, st rattad ei puuduta maad, siis see sõiduk on veos ja ei osale liikluses. Seega sellisel juhul ei pea veetaval sõidukil liikluskindlustuse lepingut olema.

Kui sõidukit pukseeritakse, st rattad puudutavad maad, siis osaleb pukseeritav sõiduk liikluses ja selle suhtes peab oleme liikluskindlustuse leping.

Kahju põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab kahju sõltumata sellest, kas kannatanu sõidukil oli liikluskindlustus.

Kui liikluskindlustuseta sõidukit kasutati liikluses, siis selle sõiduki juht on süüdi kindlustuseta auto kasutamises. Selle eest teeb politsei trahvi.

Jah sellepärast ei kasta ülevaatuselt läbi. Selleks, et saaksite ka edaspidi vastuseid oma küsimustele, panen Teile siia netiaadressi kus on kirjas ülevaatusel kasutatav otsuste tabel.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/7201/5007/MKM_m98_lisa4.pdf#
vastus Teie küsimusele on 4.1.1.4. Reflektor või hajutiklaas puudub või on tugevalt defektne.
Tähendab, et ülevaataja arvates on katkine latern tugevalt defektne. Kui Teie autol on laterna hajutiklaas ja reflektor korras siis tehakse teine valik 4.1.2.2. Lähitulelatern on reguleerimata (valgusvihu langemisnurk erineb üle 1/3 võrra tootja poolt ettenähtust).

Küsimuses toodu järgi sõitsite kõrvalteelt ette või otsa peateel liikunud roolijoodiku juhitud autole, siis põhjustasite õnnetuse Teie. Võib arvata, et peateel liikunud sõiduki juht ei vastuta Teie sõidukile tekitatud kahju eest. Seega peateel liikunud sõiduki valdaja vastutuse kindlustanud liikluskindlustuse kindlustusandja ei pea Teile tekkinud kahju hüvitama.

Kui Teie sõiduk oli kindlustatud vabatahtliku sõidukikindlustuse lepinguga, siis hüvitab kindlustusandja Teie sõiduki kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju.