Liiklus ja sõidukid

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas teada saada kas müüja, kellelt masina ostsin, vassib sundkindlustuse kohta või ta tõesti peab seda maksma?09.02.2018

Tere. Ostsin detsembris ühe masina, millel puudus kindlustus ja ei vormistanud seda enda nimele lootuses, et jõuan sellelt kiiresti vajalikud varuosad eemaldada ja siis vanarauaks viia aga pole seda veel teinud. Nüüd võttis minuga ühendust inimene, kelle nimel see auto on, ja väidab, et talle rakendati sundkindlustus ja nõuab minult seda raha. Enda nimele oli ta auto vormistanud nov. 2017 ja kohe ka ajutiselt registrist kustutanud aga seisuga 01.01.2018 on auto jälle arvel. Kas on reaalne, et talle juba tuli rahaline nõue või üritab ta petta? Nagu aru olen saanud, siis eelnevalt siiski tuleb hoiatus sundkindlustuse kohta.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui auto võeti aasta alguses liiklusregistrisse arvele ja kindlustusleping jäeti sõlmimata, siis rakendus sellele autole liikluskindlustus sundkindlustusena. Seega on reaalne, et 9. veebruaril on sõidukil sundkindlustus ja sõiduki registrijärgne omanik peab LKF-ile tasuma sundkindlustuse kindlustusmakse.

Teil on õigus, enne makseteatise väljastamist teavitab LKF sundkindlustuse rakendumisest. Samas ei tähenda see, et juba ei ole nõuet väljastatud.

Seda, kas autol on sundkindlustus või mitte saate kontrollida vastava päringu abil, vt https://www.lkf.ee/et/kindlustusekehtivus.

Sundkindlustusest üksikasjalikumalt saate lugeda siit https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/kindlustamata-s%C3%B5iduki-sundkindlustus.

Kui soovite kindlust, kas auto müüja vastu on nõue esitatud, paluge talt nõude koopiat.
 

Küsimus: Kas ongi nii, et kui sõitsin autole tagant sisse ja ilmnes, et load olid 2 päeva kehtetud, siis pean kindlustusele kinni maksma kõik?07.02.2018

Tere
Tekkis olukord, kus linnas äkkpidurduse teinud sõidukile sõitsin tagant sisse enne zebra. Kindlustus ja muud paberid olid mul korras. Käisime kindlustuses ära, politseid kohapeale vaja polnud. Hiljem selgus et mul olid load 2 päeva aegunud. Nüüd nõuab kindlustus minult kahjude korvamist 4000€?
Kas see ongi legaalne ja maksin kindlustust kogu selle aja õhku?
Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada väljamakstud hüvitise ulatuses tagasinõue, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et tal ei olnud vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Oma hiljutises otsuses on Riigikohus käsitlenud küsimust, millal võib kindlustusandja oma vastavat tagasinõudeõigust rakendada, vt https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-15-11797/39. Selle otsuse punktis 13 avaldab Riigikohus oma hinnangu ka olukorrale, kus juhtimisõiguse kehtivus on lõppenud veidi enne õnnetuse toimumist.

Iga juhtum on eriline ja kõiki asjaolusid teadmata ei saa anda hinnangut, kas ja mis ulatuses on kindlustusandjal tagasinõude õigus.
 

Küsimus: Kas ongi nii, et kui auto sai avariis kannatada ja remontida veel ei jõudnudkui, siis teise avarii korral on auto väärtus juba madalam?26.01.2018

Detsembri kuus juhtus autoga liiklusõnnetus parklas, kus teine auto sõitis minu seisvale autole tagant sisse. Kõik sai nõuetekohaselt kinnitatud, kohal käis politsei ja tehti pildid. Autole sai juba isegi remondi koht leitud ja pidi juba parandusse minema, kuid päev ennem parandust sõideti samasse kohta uuesti sisse veoauto poolt. Kõik sai jälle ametlikult kinnitatud, politsei oli tol hetkel veel ise pealtnägija. Sai autol jälle kahju hinnatud ja pakkumine kindlustusseltsi tehtud teise firma kaudu mitte selle firma kaudu, kes pidi esimese avarii kahjud remontima. Nüüd läks asi nii kulukaks, et auto tahetakse maha kanda. Hinnati auto ära 2000 eurole aga sealt arvestatakse maha eelmise liiklusõnnetuse raha 700 eurot, mis kanti esimesele firmale ära juba, kuid auto korda ei saanud ja tänu sellele auto turuväärtus ka nii madal. Oleks auto vahepeal korda saadud oleks turuväärtus kõrgem olnud. Või siis minna esimese firma juurde rääkida nendega, et teevad selle 700 euro eest remondi ja kindlustus annab 400 juurde puuduva summa pm maksa omast taskust. Teise avariiga teises firmas hinnati remont 2100 euroni. Siit tekkis küsimus milles mina süüdi olen, et esimene firma rahad kätte sai, kuid remonti ei jõudnudki auto teise avarii põhjusel. Miks mina pean kannatama nüüd selle käes ja saama ebasobivat summa auto eest? Ja enda ajast pean käima ja otsima kus mida saaks teha kes teeks. Kui näiteks peaks nüüd juhtuma kolmas avarii siis kantakse maha jälle ja turuväärtus langeb 2000 siia juba 1000 kuna eelmised kaks avarii remonti tegemata. Kuidas käituda mida teha?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui teine kindlustusjuhtum toimub enne seda, kui esimese juhtumi kahjustused on kõrvaldatud ning teises juhtumis sõiduk hävib, siis peaks kannatanu saama hüvitise nii:
a) esimese kahju põhjustaja kindlustusandjalt rahas hüvitis, mis võrdub sõiduki remondi maksumusega
b) teise kahju põhjustaja kindlustusandalt rahas hüvitis, mis võrdub avariilise (st esimeses avariis tekkinud kahjustused) sõiduki väärtusega

Nii peaks kannatanu kokku saama summa, mille eest saab soetada endale uue esimese õnnetuse eelse sõidukiga samaväärse auto.

Tehniliselt võib see ka nii toimuda, et teise kahju põhjustaja kindlustusandja maksab Teile hüvitise, mille eest saate soetada esimese õnnetuse eelse sõidukiga samaväärse auto ja esimese kahju põhjustaja kindlustusandja maksab remondi summas hüvitise teisele kindlustusandjale.

Rääkiga kindlustusandjatega läbi ja selgitage oma seisukohti. Püüdke jõuda kokkuleppele. Kui see ei õnnestus ja olete seisukohal, et kindlustusandja otsus on vale, siis mõelge läbi, mis kindlustusandjalt Te mida nõuate ja püüdke jõuda lahenduseni liikluskindlustuse lepitusorgani abil, vt http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

See, et peate õnnetuse tõttu asju ajama ja oma aega kulutama on eluga paratamatult kaasas käiv risk, millega seotud kulu peate ise kandma.
 

Küsimus: Mida teha, kui korteriomanikele on umbmääraselt esitatud tagasinõue, nagu iga korter peaks mingi summa korvama?25.01.2018

Kindlustus saatis kahju tagasinõude kortermajale, adresseerides selle ***** - 00 elanikele, kiri olevat pandud postkastide ääre peale. Nüüd tuli juba kordusnõue, lubadusega esitada hagi kohtusse. Kindlustusjuhtumi olevat põhjustanud PEN-juhtme läbipõlemine maja kilbis, mille tagajärjel ühel korteriomanikul kodumasinad läbi põlesid. Asi toimus 04.10.2016. Majas ei ole korteriühistut, tasuti ühiselt arveid ja tehti väiksemaid remonttöid. Kelle vastu esitatakse hagi, "elanikud" ei ole juriidiline isik? Samas ei saa sellise nõudega ka oma kindlustusseltsi pöörduda, kuna ei ole ei nime ega korterinumbrit? Kas hagi esitatakse iga korteriomaniku vastu eraldi? Eelnevate kirjade peale ei ole korteriomanikud küll tasuma tõtanud.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Pöörduge kindlustusandja poole, kes tagasinõude esitas ja küsige kindlustusandjalt täpsustusi:
a) kellelt ja mis summa tasumist ta nõuab
b) millele ta oma nõudes tugineb, sh mis õigusaktist tuleb nõudeõigus, millega on tõestatud kahju tekkimine ja kahju suurus

Peale nende täpsustuste saamist saate hinnata, mida nõudega edasi teha.
 

Küsimus: Kas kahju tasub LKF kui avariis hukkus jalakäija, kes oli avariis ka ise süüdi?24.01.2018

Tere,
Toimus liiklusõnnetus joobes jalakäijaga, kus kahjuks teine hukkus. Politsei fikseeris jalakäija süü. Autol on kehtiv liikluskindlustus kuid ei oma kaskot. Kas kahju tasub LKF?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

LKF hüvitab kannatanule kahju, kui see tekitati:
- sõidukiga, millele kehtis kindlustamata sõiduki sundkindlustus
- kindlustamata sõidukiga, kui ühelgi kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust
- tuvastamata sõidukiga
- piirikindlustusega sõidukiga
- kindlustuskohustusest vabastatud sõidukiga
- välisriigi sõidukiga, mille kindlustusandjal ei ole Eestis korrespondenti

Eeldades, et küsite sõiduki kahjustumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta, vastan, et LKF ega ka liikluskindlustuse kindlustusandja kirjeldatud juhul kahju ei hüvita.
 

Küsimus: Kui vigastan parklas autost väljudes jalga, mis juhtumiga on tegu?22.01.2018

Parkisin kaubanduskeskuse keldriparklas. Juhtus nii, et kui läksin pakiruumist kotti võtma ja luugi sulgedes asusin minekule, kukkusin vasaku küljega vastu seina ja siis põrandale. Sain tugevalt kannatada. Siis selgus, et olin astunud lahtisesse renni seina ääres. Renn oli vett täis ja minu jalg libises sinna sisse. Lähen arsti juurde, vajan ravi. Küsimus, millega on tegu, kas liiklusõnnetusega, mina kui juht sain vigastada parkimise ajal või on süüdi parkla omanik?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui astute autost väljudes, auto juurest lahkudes või näiteks auto juurde liikudes auku ja kukute, siis ei ole tegemist liiklusõnnetusega. Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Sel juhul ei ole tegemist ka liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga.

Küsimuses kirjeldatud juhtum võiks olla kindlustusjuhtum, kui Teil on olemas enda õnnetusjuhtumikindlustus.

Selles, kas ja mis ulatuses saate parkla omanikult nõuda kahju hüvitamist, sõltub juhtunu üksikasjadest.
 

Küsimus: Mida teha, kui kindlustus nõuab mult tasumist, aga olen auto maha müünud juba, ilmselt uus omanik tegi kindlustuse?12.01.2018

Tere,
mure selline, et ostsin mõned kuud tagasi töökaaslaselt auto mille vahetasin edasi kohe teise auto vastu. Nüüd aga mure selles, et kolmas isik on teinud liikluskindlustuse, mille on tasumata jätnud ja nüüd kindlustus pommitab mind kirjadega, et tasuksin ära tasumata kindlustuslepingu mida ma ise pole teinud.
Summa küll pole suur peaaegu 30 eurot, aga ei tahaks nagu teise inimese eest tasuda seda. Võib-olla kui ära tasun, siis kuu aja pärast jälle sama asi. Ehk on mingi lahendus ikka.

ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusmakse tasumise kohustus on kindlustusvõtjal ehk sellel isikul, kes sõlmis kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Kui kindlustusandja nõuab Teilt kindlustusmakse tasumist, siis küsige kindlustusandjalt kindlustuslepingut. Kui Teie olete seal kindlustusvõtjaks märgitud, kuid Teie ei ole seda lepingut sõlminud, siis juhtige sellele kindlustusandja tähelepanu.

Kokkuvõtvalt – kui olete kindlustusvõtjana lepingu sõlminud, siis peate makse tasuma. Kui Teie lepingut sõlminud ei ole, siis Te kindlustusmakset tasuma ei pea.
 

Küsimus: Kas õnnetuse põhjustanud juhi liikluskindlustus peab hüvitama turvavarustuse jääkväärtuse või soetama uued samaväärsed?12.01.2018

Liiklusõnnetuse, mille tagajärjel läks auto mahakandmisele, järgselt ei tohi enam kasutada laste turvatooli ja turvahälli. Kas õnnetuse põhjustanud juhi liikluskindlustus peab hüvitama turvavarustuse jääkväärtuse või peaks hüvitis võimaldama soetada uued samaväärsed asjad?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui asi on hävinud, siis peab kindlustusandja hüvitama kannatanu jaoks uue samaväärse asja soetamise kulu. Kui näiteks lapse turvatool on liikluskindlustuse juhtumis hävinud, siis peab kindlustusandja maksma hüvitise, mille eest saab soetada hävinuga samaväärse (enamvähem sama vana, samasuguse kulumisega, sama tootja jne) turvatooli.

Mõistet uus samaväärne tuleb mõista, kui kannatanu jaoks uut. See ei tähenda, et uus samaväärne peab olema kasutamata. Turvatoolidel ja turvahällidel on arvestatav järelturg, seega võib arvata, et järelturult leiab kasutatud, kuid hävinuga samaväärse turvatooli ja turvahälli.
 

Küsimus: Kas kindlustus võib kindlustusmakse pooleks teha, kuna põles maha pool maja?09.01.2018

Tere!
Kortermaja on kindlustatud 500 000 euroga. Maja põles täpselt poolenisti maha ja nüüd väidab kindlustus, et poole maja taastamiseks saame ka ainult 250 000, aga väiksem ehituse hinnapakkumine on 300 000 eurot. Kas neil on õigus nii toimida?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui maja kindlustussumma oli 500 000 eurot, kuid täpselt poole maja taastamine maksab 300 000 eurot, siis on tegemist alakindlustusega, st olukorraga, kus kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Teisisõnu kindlustuslepingu sõlmimisel kokku lepitud kindlustussumma oli liiga väike.

Alakindlustuse korral vastutab kindlustusandja tavaliselt kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Antud näite puhul on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusse 500 000 / 600 000 = 0,83333. Kahju on 300 000 eurot, seega kindlustusandja hüvitamiskohustus on 300 000 x 0,83333 = 250 000 eurot, millest lahutatakse maha omavastutus.

Seega, kui kindlustuslepingus ei ole teisiti kokku lepitud ja tulele pandi piir täpselt siis, kui hävinud oli pool majast, mis oli kindlustatud 500 000 eurole ning täpselt poole taastamine maksab 300 000 eurot, siis on kindlustusandjal õigus, kui hüvitab kahju summas 250 000 eurot.
 

Küsimus: Kas tegemist on liikluskindlustusjuhtumiga või mida ette võtta, kui kanalisatsioonikaevu kaas oli katki ja lõhkusin rehvi?21.12.2017

Sõitsin autoga läbi lahtise kommunikatsioonikaevu (märgistamata) ja lõhkusin ära kaks rehvi ja tagavedrustuse. Lähemal uurimisel selgus, et kaevukaas oli katki ja tükid vedelesid kaevus ja tee peal. Kas tegemist on liikluskindlustusjuhtumiga või kes sellise kahju peaks mulle hüvitama? Kindlustusfirma sõnul ei ole tegemist liikluskindlustuse juhtumiga kuna kahju on tingitud tähistamata teeaugust.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustusega on kindlustatud sõiduki juhi vastutus kolmandale isikule kahju tekitamise eest. Teisisõnu on kindlustatud Teie vastutus, kui Te kellelegi kahju tekitate. Seega on õige, et kui kahjustate oma autot kanalisatsioonikaevust üle sõites, siis see ei ole liikluskindlustuse juhtum.

Kui Teil oli vabatahtlik sõidukikindlustus, siis saate kahju hüvitamist nõuda sellelt kindlustusandjalt.

Kui Teil ei olnud sõidukikindlustust, siis saate kahju hüvitist nõuda tee omanikult. Vastava kahju hüvitise nõudmisest vt üksikasjalikult siit http://www.lkf.ee/et/teeaugu-l%C3%A4bi-tekkinud-kahju-h%C3%BCvitamine.