Liiklus ja sõidukid

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on normaalne, et kindlustus ei suuda kitsele otsa sõitnud auto remonti ära korraldada 2 kuuga?24.11.2017

Tervitus. Kas mul on õigust nõuda kindlustusfirmalt kompensatsiooni kui minu sõiduk on pärast kaskojuhtumit ebanormaalselt kaua kindlustusfirma koostööpartneri juures remondis? Mu sõiduauto pukseeriti 20.09 pärast kitsele otsasõitu kindlustusfirma poolt nende koostööpartneri parklasse. Õnnetust käisin kohapeal vormistamas 22.09. Möödus kolm nädalat ja töökoda ei olnud kindlustusettevõttele hinnakalkulatsiooni ikka veel koostanud. Helistasin kindlustuse teisele koostööpartnerile, kust mulle vastati, et hinnapakkumine saadetakse tavaliselt paari päeva jooksul. Kirjutasin kindlustusettevõttele ja pärisin aru, et miks mu sõiduk nii kaua nende koostööpartneri juures seisab. Mulle vastati (kirjalikult), et tõepoolest on sõiduki remondi hinnakalkulatsiooni tehtud ebanormaalselt kaua - lubati asja uurida. Ühtlasi teavitasin kindlustusettevõtet, et olen kasutanud kogu selle perioodi rendiautot, ega ole nõus rendiauto arvet ise maksma, kuna kogu protsess on veninud liiga pikaks.
Auto viibis remondis kokku kaheksa nädalat, perioodil 22.09 - 09.11. Lisan siia märkusena, et tegemist ei ole mingi erijuhtumiga. Tegemist on laialt levinud 2007 Mazda 6-ega ja remonti vajas esiosa - tiibade vahetus, kapott, stange, iluvõre, radikas ja veel võib-olla nipet-näpet. Saatsin kindlustusele ka autorendi arve edasi aga nad lihtsalt ei reageeri - ei mingit diskussiooni.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimusele - Kas on normaalne, et kindlustus ei suuda kitsele otsa sõitnud auto remonti ära korraldada 2 kuuga? – ei saa anda ühest vastust. Mõnes olukorras võib see olla normaalne, mõnes mitte.

Kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse (võlaõigusseaduse § 489). Kui kindlustusandja on seda kohustust rikkunud, siis peab kindlustusandja maksma viivist. Kui kindlustusandja ei saanud kahju suurust kindlaks teha oma esindaja tõttu, siis vastutab selle eest kindlustusandja.

Te ei saa nõuda kindlustusandjalt asendusauto rendi kulu. Kui kindlustusandja on viivitanud nõude käsitlemisel, siis saate nõuda viivist.
 

Küsimus: Kas veeavarii järgse kahju suuruse hindamine kahju põhjustaja seljataga on kindlustuses tavaline praktika?24.11.2017

Minule kuuluvas korteris toimus veeavarii, mille tagajärjel voolas vesi alumisele korrusele. Minu korteril ei ole kindlustuslepingut sõlmitud, naabri korteril on. Vahetult pärast juhtumit kindlustusfirma poolt laekunud teatele kinnitasin kohe ja kirjalikult, et olen teadlik ja võtan süü omaks. Juhtum leidis aset juulikuus. Sestsaadik olen korduvalt kirjalikult palunud kindlustusfirmat teavitada mind asjade käigust, eriti kahju suuruse kohta. Minu pärimisele ei ole ühtegi vastust tulnud. Käes on novembri lõpp, aga mina olen siiani teadmatuses. Telefonitsi suheldes, sain vastuseks, et võib juhtuda, et kahjunõue jõuab minu kätte alles kahe-kolme aasta pärast, kuna järjekord olevat pikk.
Kas kahju suuruse hindamine kahju põhjustaja selja taga on tavaline praktika? Mis aja jooksul peab kindlustusfirma teavitama mind kahju suurusest ja millal esitama kahjunõue? Kui palju peab kindlustusfirma informeerima mind kahjukäsitlusest? Millised õigusaktid reguleerivad kindlustusfirma ja kahju põhjustaja vahelisi suhteid? Kelle poole võib pöörduda kaebusega?
Palun Teie abi. Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja on oma kliendiga kindlustuslepingus kokku leppinud, kuidas käib kahju hüvitamine. Kindlustusandja peab oma lubadust oma kliendile täitma sõltumata kolmandast osapoolest, sh sõltumata kahju tekitajast. Seega kahju hüvitamisel kindlustuslepingu järgi ei pea kindlustusandja kahju põhjustajat kaasama.

Eeltoodud ei õigusta siiski küsimuses kirjeldatud kindlustusandja käitumist. Kui kahju tekitaja soovib teada, mis summas ja millal talle tagasinõue on tulemas, siis on mõistlik, et kindlustusandja sellele vastab. Samuti ei saa mõistlikuks pidada, et kindlustusandja esitab tagasinõude kahju põhjustajale mitu aastat peale kahju hüvitamist. Teisalt peab kindlustusandja tagasinõude esitamisel Teile tõendama, et lähtus kahju hüvitamisel põhimõttest – hüvitada tuleb vähimad mõistlikud kulud juhtumi eelsele võimalikult lähedase olukorra taastamiseks. Kui juhtunust on palju aega möödas, võib selle tõendamine kindlustusandjal keeruline olla.

Kindlustusandjale läheb peale kahju hüvitamist üle kannatanu nõue kahju tekitaja vastu, see tuleb võlaõigusseaduse § 492. Muus osas reguleerivad kindlustusandja ja kahju tekitaja vahelisi suhteid eelkõige võlaõigusseaduse kahju hüvitamise (võlaõigusseaduse 7. peatükk) sätted.

Kindlustusandja ei pea kahju tekitajat teavitama kahjukäsitluse käigust. Kui kindlustusandja esitab tagasinõude, siis peab kindlustusandja tõendama nõude õigsust.

Pöörduge esmalt uuesti kindlustusandja poole, selgitage, kuidas soovite olukorra lahendada ning leidke kindlustusandjaga kokkulepe.
 

Küsimus: Kas ja kus saab Eestis võtta tõendi oma sõidustaaži kohta, et saaks Soomes soodsama kindlustustariifi?22.11.2017

Elan Eestis aga töötan Soomes. Ostsin Soomes kasutatud auto. Ja selleks, et mitte maksta Soomes kindlustuse eest maksimum, soovitasid, et ma võtaks Eestis tõendi, selle kohta, et minul on pikk sõidustaaž ja ei ole olnud avariisid, siis läheb kindlustuse koefitsient väiksemaks. Kust ja kuidas saaks seda tõendid? kirjutage palun. Tänan!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse ajaloo tõendi saab kõige mugavamalt ja kiiremini riigiportaalist eesti.ee. Täpsem teave on liikluskindlustuse fondi kodulehel, vt siit http://www.lkf.ee/et/p%C3%A4ringud/kliendi-liikluskindlustuse-ajalugu.
 

Küsimus: Kuidas saab kindlustisfirma tagaselja juhtumi ametlikku portaali riputada ilma, et mulle üldse mingit infot annaks?20.11.2017

Tere,
Lühidalt, kindlustusselts väidab, et minu auto on põhjustanud liiklusõnnetuae 30.01.2017. Esimene kõne seltsilt minul 10.03.2017. Kirjutasin samal päeval seletuskirja, samuti kõne ajal palusin korduvalt esitada tõendid ja faktid, nende väitel isikukaitse seaduse järgi ei saa nad mitte midagi juhtumi kohta minule, kui teisele poolele (süüdistatavale) anda (siit portaalist loen, et asjaosalistele tuleb infot anda). Vaheinfoks, mul ei ole õrna aimugi, millest nad räägivad kuna nimetatud päeval päris kindlasti ühtegi liiklusõnnetust minu sõidukiga ei juhtunud. Seletuskirjale vastust ei tulnud. Täna, 8 kuud hiljem avastain juhuslikult, et juhtum on 30.01.2017 registreeritud, tagaselja lkf.ee lehel, mis selgitab ka minu liikluskindlustuse makse järsku tõusu. Toiming on nende poolt menetluses. Pea aasta, kordagi teist poolt teavitamata? Minu järjekordse pöördumise peale teatati kuivalt, et ei saa endiselt juhtumi asjaolusid mulle, kui "süüdlasele" avaldada.
Kuidas peaksin toimima, et alusetu süüdistus ja auto kohta tehtud vale sissekanne lkf lehelt eemaldada? Tundsin huvi, kas pean nn. õnnetuse kohta politseist uurima. Sellele ei vastatud. Kuidas on võimalik, et kindlustisfirma tagaselja juhtumi ametlikku portaali saab riputada, ilma asjaolusid välja selgitamata ja teist osapoolt teavitamata?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teie küsimusest loen välja, et sõiduki liikluskahjude kontrolli päring näitab Teie sõiduki kohta, et nõuet käsitletakse ja vastutuse ulatus on täpsustamisel. Kui see nii on, siis vastab teave tõele – kindlustusandja käsitleb liikluskindlustuse kahju nõuet ning praeguse teabe kohaselt on kindlustusandja hinnangul Teie sõiduk liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis osalenud. Samas ei ole nõude käsitlemine lõppenud, seega avaldatud teave ei ole lõplik.

Kindlasti peab kindlustusandja Teile, sõiduki omanikule, andma infot – millele tuginedes on kindlustusandja seisukohal, et kahju võidi põhjustada Teie sõidukiga ja kui kaua nõude menetlemine veel aega võtta. Palun pöörduge uuesti kindlustusandja poole. Kui kindlustusandja jätkuvalt keeldub, siis uurige kindlustusandjalt, kuidas käib kliendikaebuse menetlemine ja esitage kaebus.
 

Küsimus: Kas on määratud kindlad ajalised tähtajad, kui kaua kestab liikluskindlustuse kahjukäsitlus?14.11.2017

Tere,
Kas on määratud kindlad ajalised tähtajad, kui kaua kestab liikluskindlustuse kahjukäsitlus? Olin kannataja rollis, ehk minu juhitud sõiduk sai vigastusi. Õnnetus toimus 16.september ja kuni tänaseni (13.november) ei ole saanud ühtegi vastust, aga nüüd ise kindlustuselt küsides milles asi, vastati, et nemad pole saanud remondiettevõttelt autost pilte ega kalkulatsiooni ja uurigu mina nüüd, miks remondifirma ei ole kindlustusega suhelnud. Auto aga sai ette näidatud kohe esimesel tööpäeval peale õnnetust (18.september). Küsimus siis, kas on tähtajad, mille jooksul peab kindlustus teavitama kannatanut? On kannatajal mõningaid õigusi?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab nõuet käsitlema viivitusteta, st kindlustusandja peab kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. Kui kindlustusandjal ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik kõiki vajalikke toiminguid teha eelnimetatud tähtajaks, peab ta sellest kannatanut teavitama.

Teie küsimuses toodud asjaolud ei ole tavalised. Kui autoremondiettevõte, kellele autot näitasite on kindlustusandja koostööpartner, siis on tavaline, et kindlustusandja suhtleb remondiettevõttega ise. Põhjus, miks kindlustusandja palus Teil endal autoremondiettevõttest asjade seisu uurida, võib olla selles, et sel remondiettevõttel ei ole õigust kindlustusandjat kahjuteate vastuvõtmisel esindada.

Mõistlik on, kui palute remondiettevõttel materjalid kindlustusandjale esitada ja küsite kindlustusandjalt üle, kas kõik materjalid on käes ning millal võib oodata kahju hüvitamise otsust.
 

Küsimus: Kes võib liikluskindlustusjuhtumi korral asju ajada, kas omanik või ka kasutaja?07.11.2017

Toimus liikluskindlustuse kahjujuhtum sõidukiga (kahju saanud sõiduk), mida juhtis registreerimistunnistusel kasutajaks märgitud isik. Kas antud isikul (kes esitas ka kahjuteate kindlustusfirmale) on õigus osaleda peale otsuse teatavakstegemist edasises selgitusnõude esitajana ja vaidlusprotsessis kui algataja ja muudes sellega seotud tegevustes?
Või peab seda tegema sõiduki omanik?
Ilmselgelt on soov otsus vaidlustada.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse juhtumi korral tuleb asju ajada nii sõiduki omanikul, kui ka sõiduki juhil. Sõiduki omanik esitab kahju hüvitamise nõude, sõiduki juht selgitused juhtunud kohta.

Kindlustusandja otsust kahju mitte hüvitada või hüvitist vähendada saab vaidlustada üksnes kahjustatud isik ehk kannatanu. Kui sõiduk on kahjustunud või hävinud, siis on kannatanuks sõiduki omanik. Kahjustunud või hävinud sõidukit juhtinud inimene saab olla kannatanu esindaja.

Kindlustusandja otsust, millega tunnistatakse sõiduki juht tekkinud kahju eest vastutavaks, saab vaidlustada sõiduki juht.

Asjaolu, et inimene on märgitud sõiduki registreerimistunnistusel kasutajaks ei oma tähendust.
 

Küsimus: Kui kaua võib sõiduk olla ilma liikluskindlustuseta enne kui talle rakendatakse sundkindlustust?03.11.2017

tere, Kui kaua võib sõiduk olla ilma liikluskindlustuseta enne kui talle rakendatakse sundkindlustust? Kas nendel juhtudel, kui pikemalt ei kasuta sõidukit, peab selle ARK-ist maha võtma?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustus sundkindlustusena rakendub kohe, kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus on täitmata. Üldreegel on, et leping peab olema kõikidel liiklusregistris registreeritud mootorsõidukitel ja nende haagistel. Levinuim erand sellest on, et lepingu sõlmimise kohustust ei ole viimase lepingu lõppemisele järgenva 12 kuu jooksul, kui sõidukit ei kasutata.

Seega näiteks, kui
- registreerite sõiduki esmakordselt, registreerite sõiduki oma nimele või lõppeb sõiduki ajutine registrist kustutamine ja jätate lepingu sõlmimata, siis rakendub sundkindlustus kohe
- liikluskindlustuse leping lõppes, jätate sõiduki seisma, sõiduki andmed liiklusregistris ei muutu, siis rakendub sundkindlustus aasta möödumisel lepingu lõppemisest

Kui sõidukit pikema aja jooksul ei kasutata, siis on mõistlik sõiduk liiklusregistrist ajutiselt või alaliselt kustutada.

Sundkindlustuse rakendumisest vt täpsemalt siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/kindlustamata-s%C3%B5iduki-sundkindlustus.
 

Küsimus: Kas saan sõlmida sõiduki kindlustuslepingu välismaa kindlustusseltsiga, mis väljastab rohelise kaart?03.11.2017

Tere, olen sõiduki omanik, auto on Eesti registris. Kas ma saan sõlmida kindlustuslepingu välismaal, välismaa kindlustusseltsiga, mis väljastab rohelise kaarti, kuna ma rohkem elan välismaal ja Eestis viibin vähe? Kui võib, siis mis moodi pean käituma avarii korral? Kui olen avariis süüdi, kuidas siis pean käituma?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Eesti liiklusregistris oleva sõidukile saate liikluskindlustuse lepingu sõlmida vaid Eestis tegutseva kindlustusandjaga, kes on Eesti Liikluskindlustuse Fondi liige. Rohelise kaardi võib väljastada vaid see selts, kellega olete sõlminud liikluskindlustuse lepingu.

Eesti registreerimismärgiga sõidukile välismaa kindlustusandjalt liikluskindlustuse lepingut ega rohelist kaarti ei saa.
 

Küsimus: Kas võin küsida liikluskindlustuselt kahju hüvitamiseks raha kui sõiduki taastamine maksab 2/3 sõiduki väärtusest?31.10.2017

Kas mul kui kannatanul on õigus küsida või nõuda liikluskindlustuselt kahju hüvitamiseks rahalisi vahendeid kui sõiduki taastamine läheb maksma 2/3 sõiduki turuväärtusest?
Antud juhul väidab kindlustaja, et nad taastavad sõiduki isegi siis kui taastamine läheks maksma sõiduki turuväärtusest 1/1. Kas see on normaalne või on mul kui sõiduki omanikul ka mingi õigus valida kuidas sõiduki kahjustusi kompenseerida?
Tegu on tavaliikluskindlustusega.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõiduki taastamine maksab 2/3 sõiduki väärtusest, siis ei ole Teil liikluskindlustuse juhtumi puhul õigust nõuda kahju hüvitamist rahas oma pangakontole. Kindlustushüvitise võib välja maksta rahas, kui:
- sõiduk on hävinud, s.t seda ei ole võimalik taastada või sõiduki taastusremont on ebamõistlik, või
- sõiduk on kahjustunud ning kindlustusandja ja kahju kannataja on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas.

Seega, kui sõiduk on kahjustunud, hüvitab kindlustusandja kahju, tasudes sõiduki taastusremondi maksumuse remondi tegijale.
Üksikasjalikumalt sõidukikahju hüvitamisest liikluskindlustuse juhtumi järgselt vt siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/s%C3%B5idukikahju-h%C3%BCvitamine-rahas.
 

Küsimus: Kas ka teistes euroopa riikides on selline võimalus, et auto liikluskahjude ajalugu kontrollida?31.10.2017

Korralik auto sattus kellegi teise süü läbi avariisse. Seoses sellega auto turu väärtus ju kukub kui ma tahaks müüa. Liikluskahju kontrollimine lihtne, toksi ainult nr. sisse. Kontrolli kasvõi kõigi naabrite sõidukid üle. Kas ka teistes euroopa riikides on see võimalus olemas-näiteks Saksamaal? Tänan vastuse eest.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Mina ei tea, et teistes Euroopa riikides toimunud liikluskindlustuse juhtumite kohta saab sama mugavalt teavet nagu LKF-i liikluskahjude kontrolli päringust.