Liiklus ja sõidukid

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas auomaatpesulas juhi süül tekkinud pesuroboti kahjustamise peab hüvitama põhjustaja ning ükski kindlustus seda ei kata?13.02.2024

Sõitsin kogemata tankla automaatpesulasse autoga valesti siinide vahele nii, et pesurobot sõitis programmi alustades autole sisse: kahju nii tankla pesurobotile kui ka autole. Autol oli õnnetuse toimumise hetkel kehtiv liiklus- ja kaskokindlustus. Autole tekitatud kahju sai korda läbi kaskokindlustuse. Kuid hiljem saadab tankla mulle pesurobotile tekitatud kahju summa, kuna see ei minevat liikluskindlustuse poolt hüvitamisele, sest õnnetus juhtus hoones sees, samuti ei hüvitavat seda ka kasko.
Kas taolise õnnetuse korral peab tanklale tekitatud kahju hüvitama õnnetuse põhjustaja ning ükski kindlustus seda ei kata?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kaskokindlustus ei puutu pesulaomanikule kahju hüvitamisel asjasse, sest kaskokindlustusega on kindlustatud sõiduki ise, st hüvitatakse sõiduki hävimise või kahjustumise läbi tekkinud kahju.

Kui autoga põhjustatakse kahju teisele, siis selle kahju hüvitab kannatanule auto juhi eest tema liikluskindlustuse kindlustusandja. Liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab kahju, kui juhtum on liikluskindlustuse juhtum. Liikluskindlustuse seaduse § 8 kohaselt on liikluskindlustuse juhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus
2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel
3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.

Ei ole välistust (vt § 8 lg 2 ja § 33), et liikluskindlustuse kindlustusandja kahju ei hüvita, kui õnnetus toimus hoones sees.

Tundub, et selles olukorras võiks siiski tegu olla liikluskindlustuse juhtumiga. Kas ja mis ulatuses võiks arvestada kannatanu, st pesulaomaniku enda osa tekkinud kahjus, sõltub asjaoludest. Võiks ju eeldada, et pesula on nii seadistatud, et robot väldib ka valesti pargitud sõidukile otsasõitu.

Kui pesula ei ole teie liikluskindlustuse kindlustusandjale nõuet esitanud, siis edastage see oma liikluskindlustuse kindlustusandjale palvega teie eest kahju hüvitada. Kui kindlustusandja otsus on olemas, siis sõltub edasine käitumine selles otsuses olevast.
 

Küsimus: Kas ühistul võib pöörduda kahjude hüvitamiseks kindlustuse poole kui oli CAR kindlustus ja maja on saanud veekahju?30.05.2023

Tere.
Kortermaja on renoveerimisel eelmisest aastast. Eelmine ehitaja andis teada, et tema tegevust enam ei jätka ja lahkus objektilt. Tänaseks on see firma likvideerimisel. Oli olemas CAR kindlustus. Kas korteriühistul on õigust pöörduda kahjude hüvitamiseks kindlustuse poole? Ehitus seisis 2022 aasta augustist kuni 2023 aasta märtsini ja majale paigaldatud tuuletõkkeplaat on saanud niiskuskahjustusi ja hallitab. Üldse on ehitusfirma teinud majale hulga praaktöid.

Aitäh!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju hüvitamise nõude võib esitada. Seda, kas ja mis ulatuses on kindlustusandjal kohustus kahju hüvitada, ei saa üksnes küsimuses esitatud teabe põhjal hinnata. Kahju hüvitamise kohustus sõltub, mis täpsemalt juhtus ja mis on kindlustuslepingus kokku lepitud, st kas leidis aset kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusjuhtum ja mis ulatuses on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus. Ka sõltub kindlustuslepingus kokkulepitust, kellel on õigus esitada nõue kindlustuslepingu järgi, st kas seda saab teha üksnes kindlustusvõtja või ka keegi teine.

Seega, esitage palun kindlustusandjale nõue. Kui nõuet ei rahuldata, siis hinnake, kas see põhjus tuleb kindlustuslepingust. Kui leiate, et lepingu järgi peaks kahju hüvitama, aga selts ei teist meelt, siis püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole, vt https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas 5 kuud hiljem peale mootorratta avariid ja remonti on õigus veel pretensiooniks, sest talvel ei sõida ju ja nüüd avaldus viga?16.05.2023

Tere. Suve lõpus juhtus mootorrattaga avarii. Mootorrattas oli kaskoga kindlustatud. Remonditööd kestsid 3 kuud, ning mootorratta sain kätte juba siis, kui motohooaeg oli läbi ja kohe panin selle garaaži talveks. Kevadel, alustades uue hooaja, märkasin, et esiamordid töötavad imelikult, nimelt siis, kui pidurdad esipiduriga või sõidad läbi augu, siis lööb esitiib vastu radiaatori kinnitust (siis kui amordid lähevad kokku). Samuti märkasin mõnda tilka tsikli all, aga mõtlesin, et see on kondensaat ja ei teinud sellest välja. Paari saja km pärast nägin, et tilgub kõvasti ja et tegu on jahutusvedelikuga. Alguses ei saanud aru, kus kohast see tilgub. Siis võtsin radiaatori dekoratiivse kaitse maha (tehtud paindlikust metallist) ja nägin, et seal pool kus avarii käigus oli löök - seal oli radiaatoril mõlk (täpselt esiamordi kujuline). Peale mootorratta vastuvõtmist on möödunud 5 kuud (talvel tsikliga ei sõideta).
Ilmselge, et tsikli vastuvõtmisel ma ei mõelnud selle peale, et radiaatorilt kaant maha võtta ja kontrollida raadika terviklikkust. Kas mul on õigust nõuda remondiettevõttelt vigastute kõrvaldamist?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimusest ei ole täpselt aru saada, kas soovite, et remondiettevõte vead parandaks või soovite täiendavat hüvitist, mille eest ratast parandada. Samas ei ole see praegu ka nii tähtis. Pöörduge palun remondiettevõtte poole ja paluge vead parandada. Siis selgub, kuidas edasi.

Iseenesest ei ole nõue veel aegunud ning ka garantii peaks kehtima. Vaidlus võib tekkida sellest, kas need kahjustused tekkisid sellest avariist. Seda küsimust saab lahendada vaid ekspertide abil.
 

Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kus peale kindlustusjuhtumit ja remonti annab auto veateadet aga remontija ei tee asja korda?13.03.2023

Tere. Sattusin liiklusõnnetusse, vastaspoole kindlustus maksis remondi ja auto tehti korda. Kui autole järgi läksin siis ca 100km pärast läks mootori kollane tuli põlema. Läksin uuesti remondifirmasse. Panid arvuti taha ja ütlesid et see on mingi NOX sensor, mis seotud heitgaasidega, kustutasid vea ja uuesti umbes 100km pärast läks tuli põlema. Nad ütlesid, et arvatavasti annab veateadet, kuna auto seisis paar kuud. Enne sellist asja pole olnud ja nüüd kui auto korda tehti läheb mootori tuli põlema.
Küsimus: Kas selle peaks maksma kindlustus kinni või peab seda pigem oma kuludel remontima? Kas tasuks pöörduda kuhugi teise remondi kohta, et äkki ikka on seal mingi muu mure kui ainult see sensor, et oleks erapooletu osapool.
Nad saatsid selle veateatest ka pildi. Selles kirjas. NOx sensor 2(cylinder bank1) has an electrical fault. There is an open circuit.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse kindlustusandjalt saate nõuda liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. Tavaliselt ei saa küsimuses kirjeldatud rike tekkida liikluskindlustuse juhtumis ja tõenäoliselt Te ei saa selle kulu hüvitamist nõuda liikluskindlustuse kindlustusandjalt.

Remondiettevõttelt saate küsimuses kirjeldatud vea kõrvaldamist nõuda siis, kui remondiettevõte selle probleemi tekitas.

Tuginedes üksnes siin küsimuses toodu teabele tundub, et pigem tuleb Teil endal vastav remondikulu kanda ning Te ei saa selle hüvitamist nõuda kelleltki teiselt.
 

Küsimus: Kas saan auto taastamisest keelduda, kuna auto on vana ja ei näe sellel remondil mõtet, eelistaks rahalist kompensatsiooni?28.11.2022

Tere!
Kas minul kui kannatajal on õigus sõiduki taastamisest keelduda? Sõideti autole tagant otsa, kahjud ei ole suured, tagastange (ilmselt tala ja miskit veel seal all), tagatuli katki ja tagatiival kahjustused.
Auto ise 25a vana juba.
Mina ei näe mõtet sellesse autosse investeerida, lisaks on autol ka muid vigastusi (korrosioon, mõlgid ka mujal). Ja ka ülevaatus kohe kohe lõppemas.
Ise ostsin selle auto kuu aega tagasi 800€ eest. Ei usu et selle auto remont väga palju odavam on kui mina auto eest maksin.
Otsus on kindlustuse poolt tehtud, et auto läheb remonti. Mina siiski seda ei sooviks. Kas saan keelduda sellest ja loota siiski rahalisele kompensatsioonile?
Kuidas kindlustus autot hindab (hetkel turu odavaim 1300€). Kas see midagi mõjutab mille eest mina selle ostsin?

Parimat

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

See, kas sõiduk on hävinud (ei kuulu taastamisele) või kahjustunud (sõidukit saab taastada) sõltub auto hinnast ja remondi hinnast. Üldiselt loetakse sõiduk hävinuks, kui remont on kallim, kui auto peale remontimist. Kui antud juhul on remont odavam auto väärtusest, siis ei saa valida sõiduki väärtuse hüvitamist.

Kui sõiduk on kahjustunud, siis võib kindlustusandja remondi raha kannatanule üle kanda ainult siis, kui kindlustusandja ja kannatanu selles kokku lepivad. Kindlustusandjat ei saa sundida seda kokkulepet sõlmima. Teisisõnu – sõiduki remondi hüvitis kantakse remondi eest remondiettevõttele.
 

Küsimus: Kas kindlustuse omavastutuse peab kinni maksma korteriühistu, kelle tellitud remont tekitas minu korteri veekahju?25.11.2022

Tere.
Kortermajas toimub renoveerimine. Remondi käigus jäeti trepikojas vihmaveetoru lahti, mille tulemusena toimus trepikojas üleujutus ja minu korteris tekkisid veekahjustused. Kuna tegemist oli ehitusveaga, siis see minu kindlustuse alla ei kuulunud. Kahju pidi korvama ühistu poolt tehtud kindlustus, kust sain ka pakkumise korteri taastamiseks. Nüüd saabus ühistult teade, et nende lepingus on kirjas omavastutus x summas ning see summa võetakse maha minule esitatud pakkumisest. Siit ka minu küsimus. Kas selle omavastutuse peaks tasuma ühistu või mina? Olen aru saanud, et kui kahju hüvitab korteriühistu kindlustanud kindlustusandja, siis kannab omavastutust ka korteriühistu. Samuti sooviks teada, et kui pean ise maksma selle omavastutuse, siis mis oleksid minu järgmised sammud?

Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui korteriühistu tekitas Teile kahju, siis peaks lõpptulemus olema see, et Teile saab hüvitatud kogukahju, st juhul kui kindlustuslepingu järgi jääks Teie kanda omavastutus, siis saaksite seda omavastutuse summat nõuda ühistult.

Tõsi, küsimuses tekitab veidi segadust see, mis kindlustuse alusel Teile kahju hüvitatakse. Tundub, et selleks saaks olla ühistu vastutuskindlustus. Sel juhul pole kahtlus, et omavastutuse osa tuleb kanda ühistul.

Teoorias on võimalik mingi eriline ühistu kindlustusleping, mille kohaselt tuleb ühistu liikmel, kelle vara sai kahjustada, kanda omavastutus, kuid ka sel juhul saate omavastutust nõuda kahju tekitajalt, st ühistult.
 

Küsimus: Kas nii ongi, et kui pagasikindlustust ei ole, siis kallaletungi tõttu kahjustunud riideid ja poolikut esihammast kindlustus ei hüvita?27.10.2022

Tere. Käisime reisil seltskonnaga euroopas. Kuna reisisin ainult käsipagasiga, ei pidanud vajalikuks võtta pagasikindlustust eraldi. Mind rünnati kõrvaltänaval, kogu meie seltskonda, mõni neist peksti lausa haiglasse. Mind isiklikult peksti mitmete isikute poolt seina äärde, rikuti riided, tõmmati kaelast kuldketid, käest käekell jne, ka esihambast kild välja! Kohapeale kutsuti politsei ja kiirabi, keda väga ei huvitanud midagi, mis oli toimunud, inglise keelt ka väga ei vallatud. Kui lahkus kiirabi ühe osalisega haiglasse lahkus ka politsei. Järgneval päeval kogu seltskond pöördus kohalikku jaoskonda avaldust tegema. Suheldud välisministeeriumi ja ka kohaliku aukonsuliga. Sai osaliselt midagi seal fikseeritud kuna ka seal väidetavalt keegi inglise keelt väga ei rääkinud. Nüüd kindlustus väidab, et kuna mul ei olnud pagasikindlustust, siis sinna alla kuulub ka kõik see, mis mul hetkel seljas, keha küljes, seega ei mingit lootust mingile kompensatsioonile. Kuidas on seotud pagas ja röövkallaletung isiku suhtes? Ja see, et mul hambast kild välja löödi, selle kohta öeldi, et ma ei vajanud kohapealset viivitamatut arstiabi, seega ka see neid ei huvita. Kõik juhtus reisi eelviimasel päeval ja seda plaanisin elukohariigis korda teha. Teie arvamus?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui leiate, et peaksite kindlustuselt hüvitise saama, siis uurige palun oma kindlustuslepingut ja suhelge kindlustusandjaga. Viidake lepingu punktile, mille alusel kahju hüvitamist nõuate. Lepingus on kirjas, mis kahju hüvitatakse ja mis kahju ei hüvitata. Kuivõrd ma ei tea Teie kindlustuslepingut, siis lähtun alloleva osas üksnes Teie küsimuses toodust.

Kui Teie reisikindlustuse lepingus oli kokku lepitud üksnes välismaal vajaliku vältimatu arstiabi kulu hüvitamine (ravikulukindlustus välismaal), siis ei olnud lõhutud riided ja röövitud asjad kindlustatud. Kui need ei olnud kindlustatud, siis ei saa kindlustuselt ka hüvitist nõuda.

Sama kehtib ka hamba vigastuse kohta. Kui arstiabi ei olnud välismaal vältimatult vajalik, siis reisikindlustuse lepingu alusel seda kahju tavaliselt ei hüvitata.
 

Küsimus: Kas ma tõesti pean ise, oma rahaga autot laskma värvida, et taastada endine olukord?02.05.2022

Tere! Minu autole tagurdas eest sisse kaubik ajal kui olin tööl. Õnneks jättis süüdlane oma andmed. Täna ütleb kindlustus, et on nõus maksma küll stange millel on tugevad kahjustused nähtavalt, kuid ei ole nõus katma kulusid auto tiiva taastamiseks. Stange tuli klambritest lahti avarii ajal ning lõi survega ära auto tiival, klambri kohalt auto värvi. Kindlustus ütleb, et värvikahjustuse alt paistab rooste ning piltidelt on näha, et seal oli mingi täke juba enne avariid. Fakt on see, et enne oli rooste peal värv ning isegi kui oli täke siis täna on olukord kordades hullem. Mulle ei tundu loogiline, et pean maksma sadasid eurosid selle pärast, et taastada auto endine olukord kui visuaalselt oli enne korras. Ma peaks olema kannataja selles olukorras, mitte süüdlane kes maksab oma auto taastamises eest. Kas ma tõesti pean ise, oma rahaga autot laskma värvida, et taastada endine olukord? Tänan!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui liiklusõnnetust ei oleks toimunud. Seega kahju põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandja peab maksma hüvitise, mille eest saab sõiduki taastada õnnetuse eelsesse seisu.

Eelnevalt kahjustunud detaili puhul tuleb hinnata, kas kahju on tekkinud. Näited erinevatest olukordadest leiate siit https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/kuidas-h%C3%BCvitatakse-varasemate-kahjustustega-s%C3%B5iduki-osa.

Ilma kõiki asjaolusid teadmata ei ole võimalik vastata konkreetsel juhul küsimusele, millised on vajalikud remondikulud õnnetuse eelse olukorra taastamiseks.
 

Küsimus: Kas kohustuslikku liikluskindlustust saab käsitleda liikluskindlustuslepinguna või on see haldusakt ja sellega on välistatud liikluskindlustuslepingu teke?01.03.2022

Tere!
Kas kohustusliku liikluskindlustust saab käsitleda liikluskindlustuslepinguna või on see haldusakt ja sellega on välistatud liikluskindlustuslepingu teke?
Tänan!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustus on tavaliselt kohustuslik kindlustus, teatud juhtudel sundkindlustus. Liikluskindlustuse seadus sätestab kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse. Kui kindlustusvõtja ja kindlustusandja sõlmivad liikluskindlustuse kindlustuslepingu, siis on see kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusleping ja ei ole haldusakt.

Kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus jääb täitmata, siis tekib liikluskindlustus automaatselt sundkindlustusena. Automaatse sundkindlustuse kindlustuslepingut ei sõlmita, kindlustus tekib seaduse alusel. Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse tasumiseks väljastatakse makseteatis ja see makseteatis on haldusakt.

Automaatne liikluskindlustus ei (ega makseteatis) ei välista kindlustuslepingu sõlmimist. Vastupidi, automaatsest sundkindlustusest pääsemiseks tulebki liikluskindlustuse leping sõlmida.

Kui sõidukit ei kasutata ja hoitakse viisil, et sellega ei saa kahju põhjustada, siis võib liiklusregistris registreeritud sõiduk olla lepingu lõppemisele järgenva 12 kuu jooksul lepinguta. Kuivõrd automaatse sundkindlustuse lepingut ei sõlmita, siis ei teki eelnimetatud kindlustuskohustusest vabastuse perioodi peale automaatse liikluskindlustuse makseteatise väljastamist.
 

Küsimus: Kas kuuajalise vahega õnnetuste korral saab teise õnnetuse puhul lähtuda esimese õnnetuse väljamakstavast hüvitisest ja pidada seda turuväärtuseks?22.12.2021

Kas kuuajalise vahega toimunud õnnetuste korral saab teise õnnetuse puhul lähtuda esimese õnnetuse väljamakstavast hüvitisest ja pidada seda turuväärtuseks? Kas järgmise õnnetuse hüvitise suurust saab kordades vähendada ning tuua põhjenduseks eelneva avarii olemasolu ja nendepoolse partneri mittekaasamise?

Kuuajalise vahega kaks kindlustusjuhtumit, mõlemas õnnetuses olen mina kannataja, oman vanemat sõidukit ja kaskot pole, õnnetustest on möödas rohkem kui aasta. Kindel soov on auto taastada.
Õnnetus nr 1 (augustis) - avarii järgselt auto liigub, tehniliselt liiklusohtlik pole ja sai ka liikluses osaleda.
Õnnetus nr 2 (septembris) – täpselt kuu aega hiljem parklas öösel rammiti, avastasin päeval, kutsusin politsei, süüdlane teada, auto liigub ise kuid erinevad vigastused seavad sellele ikkagi ka mõned piirangud.
Kindlustustele edastasin mõlemal korral avariikohtadel tehtud pildid nii asenditest, kui ka konkreetse õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste lähivõtted. Seltsides või nende poolt tunnustatud töökodades ma füüsiliselt ette näitamas ei käinud. Arvasin, et ka õnnetuskohal tehtud fotod liigituvad ettenäitamise alla ja neid aktsepteeritakse koroonakriisi ajal. Mõlema õnnetuse menetlused hakkasid venima, auto toimetasin enda valitud töökotta seisma. Lähim seltsi koostööpartneri remondiettevõte asub teises linnas.
Oktoober – kuu alguses esitasin enda poolt valitud remondiettevõtte hinnapakkumise Õnnetuse nr 1 taastamiskulude kohta. Kuu lõpus lõppes mu autol ülevaatus.
November - tuli vastus, et on majanduslikult hävinenud. Algas vaidlus turuväärtuse üle, kuid kuna Eestis ei olnud sel hetkel ega ka praegu mitte ühtegi samaväärse auto müügikuulutust, siis palusin nendepoolse turuväärtuse hindamise aluseks olevaid väljatrükke.
Detsember – leidsin suure otsimise peale Saksa ja Leedu turgudelt samaväärsete sõidukite müügikuulutused ent neid ei aksepteeritud.
Jaanuar- kaalusin kohtusse pöördumist, kuna minu jätkuvatele palvetele vaatamata, ei esitatud hindamise aluseks olevaid andmeid. Olgu mainitud, et ootan siiani! Kohtusse ei läinud.
Veebruar - toimus eelviimane kirjavahetus Õnnetuse nr 1 seltsiga ja nad jäid oma seisukoha juurde, et sõiduki taastamine pole majanduslikult põhjendatud ning turuväärtust ümber ei hinnatud.
Aprill - lõppes liikluskindlustus, uut ei sõlminud, auto oli jätkuvalt töökojas remondiootel.
August - esitasin enda poolt valitud remondiettevõtte hinnapakkumise Õnnetuse nr 2 taastamiskulude kohta. Algas vaidlus minu poolt valitud remondiettevõtte üle, sest see ei olnud Õnnetuse nr 2 seltsi partner.
Oktoober - vaidlus jätkub, saabus otsus – taastamine ei ole majanduslikult mõistlik.
November - algas vaidlus turuväärtuse üle, portaali Auto24 andmebaasist tellitud turuhinna päring andis kaks vastet ja selts lähtus sellest turuhinnast. Kustutasin ajutiselt oma auto registrist. Palusin politseil saata mulle ende poolt sündmuskohal tehtud fotod.
Detsember – saatsin Õnnetuse nr 1 seltsile oma rekvisiidid, sain kätte Õnnetuse nr 1 eest need hüvitisekopikad. Õnnetuse nr 2 selts ärkas ja pahandas, et miks ma varjasin(!!!) Õnnetust nr 1. Lisaks väideti et mina keeldun(!) oma sõidukit neile ette näitamast ning uue teabe valguses muutis oma eelnevas otsuses tehtud hüvitise nüüd poole väiksemaks. Saatsin politseilt saadud täiendavad pildid Õnnetuse nr 2 seltsile, sest minu algselt saadetud piltidelt polevat võimalik võimalikku roostet tuvastada. Auto on jätkuvalt remondiootel.
Nüüd ootan nendepoolset reageeringut ja vastust.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Neis juhtumites on väga palju üksikasju ja need võivad mõjutada vastust. Seetõttu on Teil kõige õigem pöörduda vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorgani poole, vt https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

Küsimusele, millal on sõiduk hävinud ja millal kahjustunud, saab vastuse siit https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/s%C3%B5idukikahju-h%C3%BCvitamine-rahas.

Kui sõiduk on liikluskindlustuse juhtumis hävinud, siis tuleb maksta hüvitis, mis vastab kannatanu jaoks uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui sõiduki väärtus oli hävimise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Seega kui liiklusõnnetusse satub varasemate parandamata avariikahjustustega sõiduk, võib olla küll nii, et sõiduki väärtus oli hävimise hetkel oluliselt vähenenud võrreldes kahjustusteta sõidukiga.