Liiklus ja sõidukid

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis aja jooksul saab esitada avalduse kindlustusele kui liiklusõnnetuses olin mina kannatanu ja mu riided hävinesid?19.11.2019

Tere. Mis aja jooksul saab esitada avalduse kindlustusele kui liiklusõnnetuses olin mina kannatanu ja mu riided hävinesid?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse seaduse § 37 lõike 1 kohaselt peab kannatanu kindlustusandjat kindlustusjuhtumist viivitamata teavitama. Siiski ei tähenda see, kui Te ei ole juhtunust viivitamata teavitanud, et kindlustusandja tingimata keelduks kahju hüvitamast.

Esitage nõue kindlustusandjale.

Samas tuleb arvestada, et kui hiline teavitamine on muutnud kindlustusandjal juhtumi asjaolude või kahju suuruse kindlakstegemise võimatuks, siis võib kindlustusandja hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. Ka siis, kui olete teavitamiskohustust tahtlikult rikkunud, võib kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda (võlaõigusseaduse § 448 ja 449).
 

Küsimus: Kas uueväärse auto avariiremondi puhul peab margiesindus tagama sama tootmisaastaga rehvid, kui autol enne olid?12.11.2019

Margiesindus pidi asendama autol ühe rehvi. Kui eelnevalt olid autol 2019 aasta rehvid, siis esindus asendas selle uue, kuid 2017 tootmisaasta rehviga. Teised kolm rehvi on 2019 tootmisaastaga. Tulevikus võib seoses sellega tekkida probleeme. Näiteks, rehvide soovituslik vanus on 5 aastat ning siis vajaks üks rehv varem väljavahetamist.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Eeldan, et tegu on kindlustusalase küsimusega. Seega vastan esmalt kindlustuse vaates. Kahju hüvitamisel on eesmärk asetada kannatanu olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellega, mis oleks olnud siis, kui õnnetust ei oleks toimunud. Seega tuleb hinnata, kas olukord, millesse Teid asetatid on mõistlikult lähedane sellele, mis oleks olnud siis, kui õnnetust ei ole toimunud.

See, kas 2017. aastal toodetud uus rehv on halvem, kui sama tootja sama mudeli uus rehv, mis on toodetud 2019. aastal, eeldab eriteadmisi. Neid eriteadmisi mul ei ole, kuid veebist otsides jäi silma asjatundja arvamus, mille kohaselt omab eelkõige tähendust see, kui kaua rehvi kasutatud on. Rehvi omadused muutuvad selle kasutamisel, sh päikese, temperatuurimuutuse, niiskuse jmt mõjul. Kuna ma ei ole rehvide teemal asjatundja, siis palun pöörduge selles küsimuses vastava ala asjatundja poole.
 

Küsimus: Mida teha, kui ma olen juba alla kirjutanud avarii kirjeldusele, samas tundub, et avariis osales hoopis teine sõiduk?12.11.2019

Tere. Olin liiklusõnnetuses, mille põhjustaja olin mina. Kohapeal pärast õnnetust pilti ei teinud kumbki osapool, vahetasime vaid telefoninumbrid. Samal õhtul kannatanu mulle tagasi ei helistanud. Järgmine päev helistas ja ütles, et tal mees vaatas eelneval õhtul auto üle ja esmapilgul tundus see korras olevat, kuid järgmisel päeval avastas, et autol on mingi osa lahti. Palusin saata pildi sellest osast, kuid kannatanu ütles, et seda ei saa pildile jäädvustada ning silmaga on näha vaid väga väike, pea olematu, täke. Paar päeva hiljem vormistasime koos paberkandjal õnnetuse info, panin enda allkirja alla, sest õnnetust oli õigesti kirjeldatud. Täna hakkasin täitma internetis seletuskirja, mida mu kindlustus palus teha. Hakates vaatama kannatanu automarki, leidsin maanteeameti lehelt, et see auto on beež. Mina aga mäletan, et auto oli musta värvi. Mida sellises olukorras teha, kui ma olen ühelt poolt juba alla kirjutanud, et kõik õige? Mul ei ole tõestust, et õnnetuses auto võis olla teine.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teavitage kindlasti palun oma tähelepanekust ja asjade käigust kindlustusandjat. Võib ju olla, et auto värv tähendab tumebeeži nii, et selle musta värviga segi ajamine ei ole võimatu. Kui jätate kindlustusandja teavitamata ja tegu on olukorraga, kus kannatanu nõuab kahju hüvitamist auto eest, mis õnnetuses ei osalenud, olete ka Teie halvas valguses ning see võib Teile probleeme kaasa tuua.
 

Küsimus: Kas ongi nii, et enne kindlustusperioodi lõpu ei saa kindlustuslepingut üles ütelda?01.11.2019

Mu auto kaskoleping uuenes automaatselt. Nüüd otsustasin, et soovin kasko teenusepakkujat vahetada. Saatsin digiallkirjastatud avalduse oma praegusele teenusepakkujale ning sain vastuse, et pole võimalik enne kindlustusperioodi lõpu lepingut üles ütelda.
Nemad viitasid seadusele: võlaõigusseaduse §468 lg 1, mis sätestab, et tähtajatu kindlustuslepingu võib kumbki lepingupool üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõpuks.
Kas tõepoolest ongi nii, et kliendil käesoleva lepingu vältel pole teenusepakkujat võimalik vahetada?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustuslepingu osapooled peavad eeldama lepingut sõlmides, et see kehtib kogu kokkulepitud kindlustusperioodi jooksul.

Nii nagu kindlustusandja ei saa juhuslikul hetkel kindlustuslepingut lõpetada, ei saa seda teha ka kindlustusvõtja.

Lepingu lõpetamiseks on lepingus ja seaduses kindlad alused. Üksnes põhjusel, et leidsite omale sobivama kindlustusandja, ei ole võimalik kindlustuslepingut lõpetada.
 

Küsimus: Kas remondis ei peaks vahetama ära silla mõlemad rehvid?28.10.2019

Tere!
Peale avariid teostas liikluskindlustusfirma (If) autole remondi, mille käigus vahetati üks esirehvidest. Teine jäeti vana. Liigeldes tekkis teel libisemine, kuna rehvide mustrisügavus on erinev. Auto on 1,5 aastat vana. Kas sellise sõidukiga tohib liigelda? Ning kas remont ei peaks vahetama mõlema poole rehvid?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Esmalt täpsustan, et kindlustusandja hüvitab kahju. Kindlustusfirma ei remondi sõidukit, vaid kannab sõiduki remontimise kulu.

Kindlustusandja võib eeldada, et remondiettevõte taastab sõiduki viisil, et sellega võib liikluses osaleda.

Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele olukorrale, mis oleks olnud siis, kui õnnetust ei oleks toimunud. Võib arvata, et üldjuhul saab kahju hüvitatud, kui kindlustusandja hüvitab kahjustada saanud rehvi asendamise.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirma poolt maja kahju likvideerima saadetud ehitaja peab andma tööle ka garantii?17.10.2019

Tere. Liiklusavarii tagajärjel sai kahjustada hoone. Kindlustusfirma poolt hoonet parandama tulnud firma tundub ebaprofessionaalne. Küsimus oleks, kas hoone taastamistöödele on ka garantii garanteeritud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Igal juhul peab ehitise taastaja andma oma tööle garantii. See, kas tehtud töö kvaliteedi probleemide korral saab loota ka kindlustusfirma abile, sõltub sellest, kes on sõlminud lepingu vara taastajaga. Tavaliselt maksab liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitise rahas ning remondilepingu sõlmib kannatanu ise.

Andke oma murest kindlustusandjale teada ning täpsustage kindlustusandjalt, kes on remonditööde tellija.
 

Küsimus: Kas minuga võtab kindlustusselts ühendust peale omapoolse otsuse langetamist või otse auto remonditöökoda?11.10.2019

Tere!
Minu sõiduk sai kannatada liiklusõnnetuses. Kui liikluskindlustuse fondi lehte täitsin oli küsimus: kas soovin autot taastada või soovin raha.
Ma valisin taastada.
Kas minuga võtab kindlustusselts ühendust peale omapoolse otsuse langetamist või otse auto remonditöökoda?
Küsimus tuleneb sellest, et kui summa on suur ja kuna auto on vana siis sooviksin rahalist korvet hoopis, et uus auto osta. Mis antud olukorras teha?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui olete valinud sõiduki taastamise siis on tavaliselt nii, et saate kindlustusandjalt otsuse kahju hüvitamise kohta, peale seda saate pöörduda remondiettevõtte poole remondi aja kokkuleppimiseks.

Pöörduge kindlustusseltsi poole ja küsige, kas on võimalik esialgset soovi muuta ning mida selleks tegema peab.
 

Küsimus: Kas kindlustusandja saab minult nõuda ekspertiisi tellimist ja hüvitamist?10.10.2019

Tere!
Sõitsin metskitsele otsa ning auto sai seejuures kannatada. Kõik oli korrektselt politsei ja kindlustusandjaga fikseeritud, autol olemas kasko. Kindlustusandja oli nõus hüvitama õnnetusega tekkinud kahjud, mis väliselt näha olid. Juhtus aga nii, et ka ACC radar, mis asub auto iluvõre taga, lakkas peale avariid töötamast. Kindlustusandja väidab, et selline rike ei ole antud õnnetust arvestades tavapärane ning keeldub seda oma kuludega korda tegemast. Kindlustusandja nõue on, et telliksin ning hüvitaksin ise radari defekteerimise ning kui selgub, et radari rike on õnnetusest põhjustatud, nagu ma väidan, on nad valmis hüvitama nii ekspertiisi kulud kui vajaliku remondi. Kindlustuslepingust ei leia ma ühtki klauslit, mille alusel kindlustusandja minupoolset ekspertiisi tellimist nõuaks. Suheldes ise erinevate ekspertidega sel teemal, on vastus, et ka väiksem kokkupõrge võiks radari töökorda rikkuda. Samuti on selline ekspertiis kulukas.

Kas kindlustusandjal on õigus minult ekspertiisi tellimist nõuda või oleks siiski õige, et nemad sellise ekspertiisi tellivad ning hüvitavad, et kindlaks teha, et minu nõue on õige?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

See, kas ekspertiisi kulu peab kandma kindlustusandja või kindlustusvõtja sõltub väga paljudest detailidest. Seetõttu ei saa ühest vastust ilma kõiki asjaolusid teadmata anda.

Näiteks on üks variant, et tõestate oma väiteid nende ekspertide hinnangutega, kellele oma e-kirjas viitate.

Teine variant on proovida kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda, et hinnangu kulu kannab kindlustusandja ja kui selgub, et radar ei ole juhtumis kahjustada saanud, siis maksate kindlustusandale hinnangu kulu tagasi.

Kui Te kindlustusandjaga kokkuleppele ei saa ja olete veendunud, et kindlustusandja otsus ei ole õige, saate pöörduda vaidluse lahendamiseks lepitusorganisse, vt http://www.eksl.ee/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kes hüvitab kahju kui kindlustamata sõiduk sõitis peateel sisse kõrvalteelt sõitvale sõidukile, kes ei andnud teed?03.10.2019

Kindlustamata sõiduk sõites peateel sõitis sisse kõrvalteelt sõitvale sõidukile, kes ei andnud teed, vastav liiklusmärk (anna teed) on ristmikul olemas. Kes hüvitab sõidukile tekitatud kahju?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju hüvitaja andmed leiate mugavalt kahju põhjustanud sõiduki registreerimismärgi ja õnnetuse aja järgi LKF-i päringust, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/!sysadm.ic_insurance_cover_pkt.show_form?p_purpose=CLAIM.
 

Küsimus: Kas kopra poolt langetatud puu läbi tekkinud kahju on kindlustusujuhtum?02.10.2019

Kui kahju on tekkinud läbi närilise poolt langetatud puu ja langenud puu asetseb 95 % osas minu kinnistul, kas siis vaatlusakti koostaja oleks pidanud välja kutsuma mind kui kinnistu omanikku ja laskma tutvuda tekkinud kahju asjaoludega kohapeal või on kindlustusel õigus esitada mulle tagasinõue ilma minu osaluseta vaatluse juures? Kas vaatlusaktis esitatud situatsioon on üheselt pädev või võib kindlustusfirma selle andmeid tagasinõude esitamise juures muuta? Vaatlusakt on kinnitatud kahe allkirjaga. Kas kopra poolt langetatud puu läbi tekkinud kahju on kindlustusujuhtum? Kui kopra poolt langetatud puu langemise aeg on teadmata, kas siis kindlustus võib otsida juurde lisaandmeid ilmajaamalt, et lisada kindlustusjuhtumi juurde 6 kuu jooksul olnud arvatavad tormituuled kindlustusjuhtumi piirkonnas, et nõudele sisse tuua uus asjaolu tormituule näol.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kuna küsimuses ei ole täpsustatud, mis kindlustusteenusega on tegu, siis saab vaid üldistades vastata – kopra poolt langetatud puu kukkumine võib olla kindlustusjuhtum. Täpse vastuse saab anda üksnes hinnates konkreetse kindlustuslepingu tingimusi.

Kui sündmuskoha vaatlus on võimalik ilma kinnistu omanikuta, siis ei pea kinnistu omanik seal juures viibima. Vaatluse käigus kogutakse ju üksnes teavet selle kohta, mis seis oli objektil vaatluse ajal, sh tavaliselt käivad sinna juurde fotod või ka video. Vaatlusakti kinnitavad need inimesed, kes vaatluse juures osalesid.

Kui hiljem selgub, et vaatlusaktis toodu ei ole õige (võib ju olla, et vaatlusel osalejad jätsid midagi kahe silma vahele), siis võib üks või teine osapool täiendavaid tõendeid esitada.

Saan küsimusest aru, et kindlustusandja on hüvitanud Teie kinnistul asunud puu kukkumisest tuleneva kahju kolmandale isikule ja on nüüd Teile vastavas osas tagasinõude esitanud. Kindlustusandja peab tagasinõuet tõendama. Tõendiks on sündmuskoha vaatlusakt, aga ka muud võimalikud tõendid.