Liiklus ja sõidukid

Eeldan, et küsimus puudutab liikluskindlustust. Leping läheb uuele kindlustuskohustusega isikule automaatselt üle. Väide nagu leping automaatselt üle ei lähe, ei ole õige. Automaatselt üle minevas kindlustuslepingus võib olla kokku lepitud, et riskiasjaolude muutumisest tuleb teavitada ning omaniku vahetus on riskiasjaolu muutus.

Kuna leping läheb automaatselt seaduse alusel üle, siis ei saa kindlustusandja keelduda kehtiva lepingu kindlustusperioodil tekitatud kahju hüvitamisest seetõttu, et kindlustusvõtja ei ole sõlminud peale omaniku vahetumist uut liikluskindlustuse lepingut.

Juhtum, kus sõiduk sõidab teelt välja nii, et kahjustada saab vaid seesama sõiduk, ei ole liikluskindlustuse juhtum. Seega liikluskindlustuse kindlustusandja ega Eesti Liikluskindlustuse Fond seda kahju ei hüvita.

Kui sõidukil oli vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kasko, siis hüvitab kõnealusel juhul kahju sõidukikindlustuse kindlustusandja.

Kui sõidukikindlustust ei olnud, siis saab auto omanik nõuda kahju hüvitamist kahju põhjustajalt.

Metsloomale otsasõiduki korral hüvitab auto kahjustumise või hävimise kulu vabatahtliku sõidukikindlustuse (ehk kasko) kindlustusandja. Kui sõidukikindlustust ei ole, siis jääb see kahju auto omaniku kanda.

Liikluskindlustusega on kindlustatud sõiduki juhi vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest, st liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja õnnetuse teise osapoole kahju, mille eest sõiduki juht vastutab.

Liikluskindlustuse leping läheb automaatselt uuele kindlustuskohustusega isikule üle alates hetkest, mil liiklusregistri andmetes on uus kindlustuskohustusega isik. Kindlustuskohustusega isik on liiklusregistrisse kantud sõiduki vastutav kasutaja, kui vastutavat kasutajat ei ole, siis sõiduki omanik.

Lepingu kehtib edasi ka siis, kui omanikuvahetusest kindlustusandjat ei teavitata.

Samas selleks, et kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel saaks asjakohane kliendisuhe tekkida, on vaja, et sõiduki omandanud isik teavitab sellest kindlustusandjat. Näiteks ei tea kindlustusandja, kuhu saata lepingu lõppemise eel teave lepingu uuendamise vajadusest jmt.

Samuti võib liikluskindlustuse lepingus, mis sõiduki omandanud isikule tervikuna üle läks, olla kokku lepitud, et omanikuvahetusest tuleb teavitada.

Kokkuvõtvalt – teavitage kindlustusandjat, kui olete liikluskindlustusega sõiduki omandanud. Kindlustusandja leiab päringuga LKF-i lehelt sõiduki registreerimismärgi järgi, vt https://www.lkf.ee/et/kindlustusekehtivus.

Esitatud küsimusele ei ole ühest vastust, vastus sõltub paljudest üksikasjadest.

Üldiselt võib arvata, et tormi tõttu langenud puu või okste tekitatud kahju eest vastutab kinnistu, millel puu asus, omanik. Erandiks võib olla näiteks olukord, mida saab lugeda vääramatuks jõuks. Tavaline tugev tuul ei ole vääramatu jõud. Võib arvata, et ka tavaline iga-aastane torm mitte. Tähendust võib omada ka see, kas ja kuidas on murdunud puu kinnistu omanik puud hooldanud või kontrollinud selle ohutust.

Pöörduge kindlustusandja poole, selgitage, et Te ei ole hüvitise suurusega nõus. Tooge välja põhjused, miks peaks hüvitis suurem olema.

Kui Te ei jõua summa osas kindlustusandjaga kokkuleppele, siis leppige kindlustusandjaga kokku, kes võiks olla ekspert, kelle arvamust mõlemad pooled aktsepteerivad. Võimalike eksperte võite küsida kindlustusandjalt või ka ise interneti otsingu abil.

Kui auto juht põhjustab alkoholijoobes liiklusõnnetuse, siis kindlustusandja hüvitab kannatanule kahju ja nõuab väljamakstud hüvitise kahju põhjustajalt tagasi.

On selge, et kahju põhjustaja vastutus ei saa olla tekkinud kahjust suurem. Kui kindlustusandja on kannatanule maksnud tekkinud kahjust suurema hüvitise, siis tagasinõue piirneb tekkinud kahjuga.

Kindlasti on igal alal eksperte, kes erineva kahju suurust oskavad hinnata. Küsimuses ei ole toodud, mis asjad hävisid, kannatada said või oli hoopis tegu isikukahjuga. Seetõttu ei saa väga konkreetset vastust anda. Näiteks, kui kindlustusandja hüvitas sõiduki taastamise kulu, kuid Teie hinnangul oli see mõistlikust taastamishinnast kõrgem, siis leidke internetiotsingut kasutades mõni teenusepakkuja, kes hindab sõiduki remondi maksumust. Näiteks, kui kahjustada sai ehitis otsige ehitise taastusremondi maksumuse hindajat.

Enne, kui hindamise teenuse tellite, rääkige kindlasti kindlustusandjaga läbi. Esitage oma argumendid ja selgitage, miks on Teie hinnangul nõutud summa tegelikust kahjust suurem.

Asendusauto kulu hüvitamise kohustus sõltub väga paljudest üksikasjadest, eriti juhul, kui sõiduk ei olnud kannatanule vajalik tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Näiteks võib kannatanu õigus asendusauto kulu hüvitisele sõltuda sellest, mis on kannatanu liikumisvajadus, kas kannatanu saab mõistlikult liikumiseks kasutada muid alternatiive jne.

Seega ei ole võimalik anda küsimusele – kas kannatanul on õigus asendusauto kulu nõuda – üldist vastust, mis on õige igas olukorras.

Esitage korteriühistule nõue ehk nõudekiri. Nõudest peab välja tulema, kellelt nõuate, kes nõuab, mis summat nõuab, mille alusel nõuab (õiguslik alus, mis kohustab nõude saajat nõuet tasuma), nõudja nõudeõigus, et just Teil on nõudeõigus (näiteks olete vara omanik, mis kahjustada sai). Märkige mõistlik maksetähtaeg ehk aeg, mille jooksul mõistliku asjaajamise korral korteriühistu saab nõude rahuldada. Nõude võite esitada e-postiga, sel juhul pange nõudekirjale digitaalne allkiri. Kindlasti saage nõude saaja kinnitus nõudekirja kättesaamise kohta.

Üksnes asjaolust, kas kannatanu sõiduki tehnoülevaatus kehtis või mitte, ei sõltu liikluskindlustuse hüvitise maksmine, st üksnes tehnoülevaatuse olemasolu ei oma tähendust kahju hüvitamisel.

Kui õnnetus toimus osaliselt või täielikult seetõttu, et kannatanu sõiduk ei olnud tehniliselt korras, siis vähendab kindlustusandja vastavas ulatuses kindlustushüvitist, st võtab arvesse kannatanu enda osa kahju tekkimises või kahju suuruses.