Õigus
Küsimus: Kas tööinspektsiooni menetluse kaotamise puhul peab kaotaja pool maksma mingeid kulusid?04.06.2019
Kas tööinspektsiooni menetluse kaotamise puhul peab kaotaja pool maksma mingeid kulusid?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töövaidluskomisjoni otsusel on küll samasugune jõud kui kohtu otsusel (otsuse alusel on kohtutäituril võimalik alustada täitemenetlust), kuid tegemist on siiski lihtsustatud menetlusega. Lihtsustatud menetlus tähendab seda, et pooltel ei ole tarvis kasutada õigusabi avalduse täitmiseks ega istungil osalemiseks. Nii avaldus kui menetlus on töötaja ja tööandja jaoks lihtsam (nt on avaldus töövaidluskomsijonile esitamiseks oluliselt lihtsustatud võrreldes kohtuga) ja lühem (menetlus kestab üldjuhul 45 kalendripäeva).
Kui töötaja või tööandja siiski otsustab kasutada õigusabi, nt kaasab avalduse koostamiseks juristi, siis tuleb arvestada, et õigusabile kulutatud summat vastaspoolelt töövaidluskomisjonis tagasi nõuda ei saa.
Kokkuvõttes saab Teie küsimusele, kas töövaidluskomisjonis menetluse kaotamise puhul peab kaotaja pool maksma teise poole menetuskulud, vastata eitavalt. Töövaidluskomisjon on pooltele tasuta ning teiselt poolelt õigusabile kulutatud summasid välja nõuda ei saa.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas meil on õigus nõuda tasu päevade eest, et olime tööta ning informatsioonita nädal aega?04.06.2019
Tervist!
Lõpetasime töölepingu tööandjast tulenevatest põhjustest, sh.
1) ei maksnud õigeaegselt palka (kuigi lepingus oli märgitud)
2) kui maksti, siis tavaliselt kahes osas (aeg võiks varieeruda)
3) viimaseks punktiks tuli see, et päeva pealt pandi tootmine kinni rendiandjate poolt võlgnevuse tõttu ning nädala jooksul ei olnud absoluutselt mingit informatsiooni (valitses täielik teadmatus, lükati päevast päeva, ülemust ei olnud kuuldagi).
OK, lõpuks said lahkumisavalduse (omal soovil) tehtud 20.mail. Nüüd venitatakse lõpparve koostamisega (eelmise kuu palgast tuli alles esimene pool 24.mail, muide palgapäevaks oli 15.kuupäev).
Teine asi - kas meil on õigus nõuda samuti nende päevade eest, et olime tööta ning informatsioonita nädal aega?
Lõpetasime töölepingu tööandjast tulenevatest põhjustest, sh.
1) ei maksnud õigeaegselt palka (kuigi lepingus oli märgitud)
2) kui maksti, siis tavaliselt kahes osas (aeg võiks varieeruda)
3) viimaseks punktiks tuli see, et päeva pealt pandi tootmine kinni rendiandjate poolt võlgnevuse tõttu ning nädala jooksul ei olnud absoluutselt mingit informatsiooni (valitses täielik teadmatus, lükati päevast päeva, ülemust ei olnud kuuldagi).
OK, lõpuks said lahkumisavalduse (omal soovil) tehtud 20.mail. Nüüd venitatakse lõpparve koostamisega (eelmise kuu palgast tuli alles esimene pool 24.mail, muide palgapäevaks oli 15.kuupäev).
Teine asi - kas meil on õigus nõuda samuti nende päevade eest, et olime tööta ning informatsioonita nädal aega?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusest ei selgu, kas Te ütlesite töösuhte üles erakorraliselt tööelpingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu või korraliselt TLS § 85 lg 1 alusel omal soovil. Eeldame vastamisel, et Te olete tööandjale andnud kirjaliku ülesütlemisavalduse ja tööandja on selle kätte saanud.
Ülesütlemisavaldus (ükskõik, millisel õigusliku alusel tehtud) on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1). See tähendab seda, et kui Teie olete teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse, kas erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel või korraliselt TLS § 85 lg 1, ning tööandja on kirjaliku avalduse kätte saanud, nt e-kirja teel, siis on tegemist kehtiva avaldusega, mis tööandja nõusolekut ega allkirja enam ei vaja.
Kuna töösuhe lõpeb avalduse alusel, siis lõpeb töösuhe kuupäeval, mille töötaja märkis avaldusele kui töösuht viimase kuupäeva. Töösuhte viimasel kuupäeval maksab tööandja TLS § 84 lg 1 alusel lõpparve. Kui tööandja ei ole töösuhte viimasel päeval töötajale lõpparvet maksnud, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudega. Kui töötaja ütles töösuhte üles TLS § 91 lg 2 alusel, siis on tal lisaks õigus nõuda ka hüvitist tööandja rikkumiste tõttu kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuse. Kui töötaja ütles töösuhte üles omal soovil, siis hüvitist tööandja rikkumiste tõttu kolme kuu suuruse töötasu ulatuses töötajal õigus nõuda ei ole. Lisaks on töötajal õigus nõuda hilinetud päevade eest viivist, mis vastavalt võlaõigusseaduse §-idele 94 ja 113 on 0,022% päevas.
Mis puudutab töötasu päevade eest, mil töötaja tööd ei teinud, siis seda olukorda reguleerib TLS § 35, mille kohaselt on töötajal õigus keskmisele töötasule aja eest, mil töötaja oli töövõimeline ja valmis tööd tegema, kuid tööandja ei kindlustanud töötajat tööga. Eeldusel, et Te olite sel nädalal valmis tööd tegema ja näitasite töö tegemise tahet ka tööandjale (nt pöördusite kirja teel tööandja poole ja tundsite huvi, kas ja millal saab tööle tulla), siis on Teil õigus tööta oldud aja eest nõuda keskmist töötasu. Keskmise töötasu nõudega tööta oldud aja eest, saate Te samuti pöörduda töövaidluskomisjoni poole.
Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas 10a laps võib üksida kodus olla 12 tundi, või mul on õigust nõuda lühemat tööaega ja hommikupoolseid vahetusi?04.06.2019
Tere
Nimelt mure selles, et töötan graafiku alusel. Ja sain graafiku, kus laps peaks kooli vaheajal olema 12 ja 13 tundi üksi kodus. Need on kuni kella 24.00 öösel.
Kas mul on õigust nõuda lühemat tööaega ja hommikupoolseid vahetusi?
Teie tagasisidet ootama jäädes.
Nimelt mure selles, et töötan graafiku alusel. Ja sain graafiku, kus laps peaks kooli vaheajal olema 12 ja 13 tundi üksi kodus. Need on kuni kella 24.00 öösel.
Kas mul on õigust nõuda lühemat tööaega ja hommikupoolseid vahetusi?
Teie tagasisidet ootama jäädes.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusele vastamiseks tuleb eristada töösuhteid ning lastekaitset reguleerivaid õigusakte. Töötaja, kes on ühtlasi ka lapsevanem on kohustatud planeerima oma eraelu selliselt, et lepinguga võetud kohustused seda ei segaks. Lapsevanem, kes soovib asuda tööle ehk võtta endale lepinguline kohustus täita lepingus märgitud ülesandeid kokkulepitud kohas ja mahus, peab arvestama töökoha valikul, kas pakutavad tingimused ühilduvad pereeluga. Näiteks, kui töötajal on lasteaiaealine laps, siis lapsevanem arvestab, kas pakutavas kohas kokkulepitud kellaaegadel tööl käimine võimaldab tal lapse lasteaeda viia ja hiljem järgi minna.
Tööandja arvestab eelkõige enda ettevõtte vajadustega ning otsib vabale ametikohale sobiva töötaja. Üldjuhul on juba töökuulutuses kirjeldatud pakutava ametikoha tingimusi – tööaeg, asukoht, ülesanded jms. Kui töötajale pakutav ametikoht sobib, siis räägitakse (eri)tingimused enne lepingu sõlmimist läbi ning seejärel sõlmitakse kirjalik tööleping.
Tulles konkreetsemalt Teie küsimuse juurde, siis tuleb välja selgitada, milles Te täpsemalt kokku olete leppinud. Kui Te olete kokku leppinud töötamises tööajakava alusel ehk summeeritud tööajas, siis see tähendab seda, et tööandja koostab töögraafiku järgides sealjuures töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ettenähtud kohustuslikku puhkeaega. Kui tööandja on töögraafiku koostanud ning järginud TLSis ettenähtud kohustuslikku puhkeaega, siis on töötajal kohustus töögraafiku alusel tööl käia.
TLS on lapsevanematele ette näinud teistest töötajatest soodsamad tingimused, mis võimaldavad töötajatel tööd ja pereelu paremini ühildada. Näiteks on seitsme kuni kümneaastaste lapse vanematel õigus puhkustegraafiku koostamise ajal (puhkustegraafik koostatakse kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk 1. jaanuarist kuni 31. märtsini) valida endale sobiv põhipuhkuse aeg lapse koolivaheajal. Lisaks on kuni 14-aastaste laste vanematel õigus nii tasustamata kui tasustatud lapsepuhkuse päevadele teatades sellest vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.
Kokkuvõttes võib öelda, et lapse kasvatamise eest vastutab lapsevanem, kes valib endale sobivate tingimustega töökoha, mis võimaldab tal täita kohustusi nii lapse ees kui töölepinguga võetud kohustusi tööandja ees. Kuna töötajal on üldjuhul teada lapse koolivaheaja kuupäevad, siis töötaja, kellel on laps, planeerib lapsega seotud tegevused varakult ette, mh planeerib endale sobiva põhipuhkuse aja (TLS võimaldab kuni kümneaastase lapse vanemal valida põhipuhkuse aeg), nt koolivaheajal, ja sobivad tasuliste ja tasustamata lapsepuhkuse ajad, nt lapse sünnipäeval, 1. spetembril vms.
Kui töötaja on nõustunud tööl käima summeeritud tööajaga, siis võivad tema tööpäevad vastavalt graafikule olla kuni 13 tunni pikkused ja langeda ööajale. Tööandjal ei ole kohustust arvestada töötajate laste koolivaheaegadega, sünnipäevade jms. Selleks on TLSis ettenähtud lapsevanemale soodsamad (põhi)puhkuse planeerimise võimalused.
Kui tööandja on nõus, siis võite Te tööandjaga kokku leppida lühemas tööajas ja uutes kellaaegades. Kuid kuna selline kokkulepe eeldab töölepingu muudatust, siis on tarvis nii tööandja kui töötaja nõusolekut. Tööandjal ei ole kohustus nõustuda (nt ka töötajal puudub kohustus nõustuda väiksema või suurema töökoormusega, kui tööandja seda pakub).
Mis puudutab Teie küsimust, kas kümneaastane laps võib olla üksi kodus 12 tundi, siin siin on tegemist küsimusega, mida reguleerib perekonnaseadus ja millele Tööinspektsiooni nõustamisjuristid vastata ei saa. Õiguskantsleri selgitust küsimusele võite lugeda siit: https://www.oiguskantsler.ee/et/kas-lapsi-v%C3%B5ib-%C3%BCksi-koju-j%C3%A4tta
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millise summa lubab riik mulle ellujäämiseks, kui kohus mõistis asenduskohustusena välja 500 EUR elatist?03.06.2019
Kohus mõistis minult asenduskohustusena välja 500 EUR elatist. Pojaga ei ole aastaid suhelnud, ilmselt elab ja töötab "mustalt" Soomes. Elan üksi. Minu netosissetulek on 730 EUR. Eluasemekulud ca 250 EUR (KÜ pangalaen 15 a.) Ainus vara on korter, kus elan (maakohas). Millise summa lubab riik mulle ellujäämiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt esitatud asjaolude pinnalt tundub mulle, et väljamõistetud elatise suurus on ebaõiglaselt suur. Olen seisukohal, et peaksite pöörduma elatise vähendamise nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik väiksema elatise nõue töövõimetuse tõttu?03.06.2019
Tere,
Minu elukaaslane on osalise töövõimetusega. Ning võttes tema haigusseisundit arvesse siis väikses linnas on sobivat töökohta tal üsna keeruline leida kus saaks osalise tööajaga palka teenida. Seega on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension milleks on 235€. Peale selle on tal veel üsna pikk nimekiri kohtutäituritest kellele on üsna suured võlad, ning tänu sellele, et maksmine on olnud üle jõu käiv on tal pangakonto arestitud (miinimumi saab siiski kätte oma arvelt kuna tehtud avaldused täituritele). Mainiks ka veel, et ta ei oma ühtegi vara. Põhjus miks ma kirjutan on küsida järgnevalt nüüd, et tema endine naine kellega tal on 10-aasta vanune laps, keda naine kasvatab üksi, soovib kohtu kaudu nõuda välja elatist, (seni on mees maksnud suusõnalise kokkuleppe järgi elatist 150€ kuus, aga seda on liialt palju arvestades seda, et ta ei saa toetada rahaliselt oma nooremat last keda ta kasvatab koos minuga, ise äraelamisest rääkimata) ja kuna tal sellist raha pole maksta, võttes arvesse tema majanduslikku seisundit + veel seda, et tal on peale selle veel üks alaealine ülalpeetav (4a), siis kas on võimalik, et kui mees laseb peale elatise peale saamist kohtul otsustada elatise summa, et kohus määrab talle igakuiseks elatise maksmiseks teisele lapsele kuskil umbes 50€, võttes arvesse tema olukorda, või oleks see summa siiski suurem? Kuna sellisel juhul tekib vajadus temal või minul omakorda taotleda toimetulekutoetust.
Minu elukaaslane on osalise töövõimetusega. Ning võttes tema haigusseisundit arvesse siis väikses linnas on sobivat töökohta tal üsna keeruline leida kus saaks osalise tööajaga palka teenida. Seega on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension milleks on 235€. Peale selle on tal veel üsna pikk nimekiri kohtutäituritest kellele on üsna suured võlad, ning tänu sellele, et maksmine on olnud üle jõu käiv on tal pangakonto arestitud (miinimumi saab siiski kätte oma arvelt kuna tehtud avaldused täituritele). Mainiks ka veel, et ta ei oma ühtegi vara. Põhjus miks ma kirjutan on küsida järgnevalt nüüd, et tema endine naine kellega tal on 10-aasta vanune laps, keda naine kasvatab üksi, soovib kohtu kaudu nõuda välja elatist, (seni on mees maksnud suusõnalise kokkuleppe järgi elatist 150€ kuus, aga seda on liialt palju arvestades seda, et ta ei saa toetada rahaliselt oma nooremat last keda ta kasvatab koos minuga, ise äraelamisest rääkimata) ja kuna tal sellist raha pole maksta, võttes arvesse tema majanduslikku seisundit + veel seda, et tal on peale selle veel üks alaealine ülalpeetav (4a), siis kas on võimalik, et kui mees laseb peale elatise peale saamist kohtul otsustada elatise summa, et kohus määrab talle igakuiseks elatise maksmiseks teisele lapsele kuskil umbes 50€, võttes arvesse tema olukorda, või oleks see summa siiski suurem? Kuna sellisel juhul tekib vajadus temal või minul omakorda taotleda toimetulekutoetust.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on tõenäoliselt põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui suur on väljamõistetav elatis, on juba kohtu otsustada, seda mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks lapse vajaduste suurus, teise vanema majanduslik seisund ja lapsele makstavate riiklike toetuste suurus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on siis alimentide maksmine, kui mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde?03.06.2019
Mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde. Kuidas on siis alimentide maksmine?
Parimate soovidega
Parimate soovidega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab suhtlemiskorra kohaselt terve kalendrikuu Teie juures, võiks olla põhjendatud elatise vähendamine sellel perioodil. Kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, tuleb elatise vähendamieks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korterites elavate inimeste register peab olema nimeline, või piisab ka kui on elanike arvu põhine arvestus?30.05.2019
Tere! Plaanis võtta vastu uus põhikiri ja tekkis vaidlus juhatuses punkt "7.4.10 majaelanike registri pidamine;"-kas see on kohustuslik või on võimalik välja jätta see punkt? Mina arvan, et ei ole õige, et kõik omanikud peavad avaldama korteris koos elavate inimeste nimed, et piisab inimeste arvust, kes korteris elab.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodust tulenevalt ei ole majaelanike registri pidamine kohustuslik. Sellise registri pidamise eelduseks saaks olla vaid reaalne vajadus/kasu, millist olukorda KrtS-ist tulenevalt tekkida ei saa.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ üldkoosolek saab ette dikteerida, millised veemõõturid korterisse tuleb paigaldada või on see korteriomaniku otsustada?30.05.2019
Kas korteriühistu üldkoosolek saab ette dikteerida, millised veemõõturid ühistu liikmed oma korterisse peavad paigaldama või on korteriomanikul õigus jõukohased veearvestid ise valida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanik võib keelduda veemõõtja vahetamisega seotud kulusid kandmast juhul, kui kulude kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Siinjuures on oluline lisada, et korteriühistu ei ole kohustatud tegema otsuseid odavaima pakkumise kasuks. Samuti on veearvestite valik korteriühistu pädevuses.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kanalisatsioonitorude püstak on korteriomanike või ühistu korrastada?30.05.2019
Tere,
On plaanis teha vannitoa remont ja seoses sellega on tarvis välja vahetada ka vana malmist kanalisatsioonipüstak. Oma teadmiste järgi on ühiskasutatavad püstakud korteriühistu omand ja peaks tervel majal need välja vahetama, aga ühistuesimees keeldub seda tegemast, kuna väidab, et kõik mis on korteris sees, tuleb korteriomanikul oma kulude ja kirjadega välja vahetada.
Kuidas toimida siis?
On plaanis teha vannitoa remont ja seoses sellega on tarvis välja vahetada ka vana malmist kanalisatsioonipüstak. Oma teadmiste järgi on ühiskasutatavad püstakud korteriühistu omand ja peaks tervel majal need välja vahetama, aga ühistuesimees keeldub seda tegemast, kuna väidab, et kõik mis on korteris sees, tuleb korteriomanikul oma kulude ja kirjadega välja vahetada.
Kuidas toimida siis?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas registrist maa olevat autot võib suvaliselt aastaid parklas hoida?29.05.2019
Tere. Meie korteriühistu kasutatavas linnale kuuluvas parklas seisab juba mitu aastat tühjade kummidega auto. Ruumi on parklas vähe ja leidsime auto omaniku. Palve peale auto teisaldada, vastas omanik, et auto on registrist maas ja ta võib seda parkida seal kaua tahab. Kas seaduse järgi on mingi regulatsioon sellistele "surnud" autodele?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui järeldus on, et sõiduk ei kvalifitseeru romusõidukina või see ei riku heakorda, siis kahjuks avalik võim olukorda ei lahenda. Sellisel juhul on tegemist kaasomanike vaidlusega kaasomandi valdamise ja kasutamise küsimuses ning see vaidlus tuleb lahendada koosomanike otsusega või vaidluse jätkumisel kohtus tsiviilkohtupidamise korras.