Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Milline karistus on ette nähtud vahtraleheta sõitmise eest?28.05.2019

Tere.
Juba aastaid on juttu olnud, et vahtraleht kaob igavikku aga vist pole veel seaduseks tehtud mistõttu on Eesti kahjuks ainuke riik Euroopas kes eksamid edukalt teinud ja liiklusesse lubatud juhte kuidagi sildistab.
Seega küsiks, et milline karistus on ette nähtud vahtraleheta sõitmise eest, kas selle eest saab hoiatuse, kiirmenetluse korras trahvi või on see lausa kuritegu?
Kas see mõjutab hiljem ka lubade ümber vahetamist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 106 lg 3 näeb ette kohustuse paigutada sõidukile ette ja taha algaja juhi tunnusmärk, kui sõidukit juhib esmase juhiloa omanik või piiratud juhtimisõigust omav juht. Nõude rikkumine kvalifitseerub nn "muu rikkumisena" LS § 242 lg 1 järgi ja selle eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 20 trahviühikut e. 80 eurot. Väärtegu on võimalik menetleda nii kirjaliku hoiatusmenetluse, lühimenetluse, kiir- ja üldmenetluse korras. Lühimenetluse korras menetlemisel määratakse mõjutustrahv, mille suuruseks on 20 eurot. Mõjutustrahvi ei loeta karistuseks ja seda ei kanta karistusregistrisse. Lühimenetluse kohaldamine on väärteomenetlejale kohustuslik, kui ei esine lühimenetlust välistavaid asjaolusid väärteomenetluse seadustiku § 54'8 lg 2 järgi.
 

Küsimus: Kui palju peab lapse isa maksma, kui määratud kohtu poolt 160€ elatist, hetkel maksab 200€, elatise miinimum on 270€?27.05.2019

Tere
Lapse isale on määratud kohtu poolt mõned aastad tagasi 160€ elatist. Hetkel maksab 200€. Elatise miinimum on 2019 aastal 270€? Kas ta peaks maksma 200euro asemel 270eurot? Ja kas sellisel juhul tuleb uuesti pöörduda kohtu poole?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool kehtivat alampalka, s.o 2019. aastal väiksem kui 270 eurot.

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist suurendama, tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas viibimiskoha määramine tähendabki, et lapsega saab kohtuda ainult lapse kodus?27.05.2019

Kohtumäärusega on lapse isal hooldusõigus piiratud lapse viibimiskoha osas. Vanemad elavad lahus. Kokkuleppe algne mõte oli, et ema saaks üksinda koos lapsega probleemideta välismaale puhkusereisile minna. Nüüd aga keelab lapse ema lapsel isaga kohtumist isa elukohas, mis asub samas linnas lapse elukohaga ning nõuab, et lapse isa kohtuks lapsega vaid lapse kodus. Isa juures saaks laps mängida ka isa teiste lastega. Lapse ema väidab, et viibimiskoha ainuotsustusõigusega on tal õigus lapse asukohta sel moel määrata. Kas viibimiskoha määramine seda tähendabki?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse emale kuulub hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, on tal õigus ainuisikuliselt määrata lapse viibimiskoht (praktikas eelkõige lapse püsiv elukoht), kuid samas ei tohi ta teha lahus elavale vanemale takistusi lapsega kohtumiseks. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga isiklikult, mis tähendab seda, et üldjuhul on lahus elaval vanemal täielik õigus ise otsustada, kus ta lapsega viibib, kui laps parasjagu temaga viibib ja samuti seda, milliseid tegevusi nad ette võtavad (ilmselgelt peavad need olema lapsele sobilikud ega tohi teda kuidagi kahjustada). Antud situatsioonis tundub lapse ema poolt seatud piirang põhjendamatu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on õigus lõpetada alimentide maksmine lapse täisealiseks saamisel või peab maksma gümnaasiumi lõpetamiseni?27.05.2019

Tere. Kui laps saab enne gümnaasiumi lõpetamist 18-aastaseks, kas siis on elatist maksval vanemal õigus lõpetada alimentide maksmine või on tal siiski kohustus maksta ka täisealiseks saanud lapsele elatist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ülalpidamist tuleb anda ka täisealiseks saanud lapsele, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, et lapse elatisraha suurus ühtlustada riigi poolt määratud summaga?27.05.2019

Mida täpsemalt peaksin tegema kui 2014. aastal on kiirmenetluskorras maksekäsuna elatisraha isale määratud 200 eurot aga tänaseks on riigi poolne elatisraha suurus tõusnud ja isa ei ole vabatahtlikult nõus riigi poolt määratud elatisraha suurust summat tasuma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise suuruse muutmiseks tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Elatise suuruse muutmise hagilt riigilõivu tasuda ei tule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas KÜ saab teha piirangu, et korteriomanik saab auto numbriga parkimiskoha ja üürnik ei saagi parkida?25.05.2019

Tere,
Korteriühistu otsustas viimasel üldkoosolekul muuta parkimiskorda KÜ territooriumil. Siiani on olnud igal korteril korterinumbriga kaart + külastajate kaart ja omanik andis need korterit üürides minu kasutusse. Nüüd nad väljastavad ühistu liikmete autodele parkimiskaardid koos auto numbritega. Kuna mina üürin korterit siis minul ei ole õigust enam siin parkida. Kas nad saavad selliseid piiranguid teha parkimisega?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, üürniku kaasomandi kasutamisega seotud õigused sätestatakse üürilepinguga. Juhul, kui üürileping näeb ette korteriomandi kaasomandisse kuuluval maal asuva parkla kasutamise õigust, siis on mõistlik esitada vastav nõue korteriomaniku vastu. Seda põhjusel, et korteriühistu hindab antud olukorda korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes, mis ei pruugi antud olukorras olla rikutud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas leppetrahvi nõude esitamisel on oluline tõendada selle kättetoimetamist sarnaselt viivistasu otsusega?23.05.2019

Tere
Sain inkassolt nõude, kus nõutakse leppetrahvi tasumist ning sissenõudmisega tekitatud kulude hüvitamist. Vaidlust ei ole selle üle, et tol päeval tõesti parkisin antud kohas, kuid mingite asjaolude tõttu ei ole ma leppetrahvi kätte saanud ehk kojameeste vahel seda polnud. Kas leppetrahvi nõude esitamisel on oluline tõendada selle kättetoimetamist sarnaselt viivistasu otsusega? On mul õigust nõuda ainult leppetrahvi tasumist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Võlaõigusseadus ei sea peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamise tingimuseks, et eelnevalt peab võlausaldaja võlgnikule võlgnevust olema meelde tuletanud. Tarbijast võlgniku puhul kehtib erand, mille kohaselt ei tohi esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda rohkem, kui 15 eurot ning kummagi järgneva kahe kirja eest rohkem, kui 5 eurot. Sissenõudekulude kogusumma ei või ületada 30 eurot, kui võlausaldaja nõue ei ole suurem, kui 500 eurot. Eraparklate puhul puudub täpsem regulatsioon trahviotsuse esitamise ja saatmise kohta ja üldjuhul on info esitatud parkimistingimuste tahvlil parklas. Uurige, kas ja mida on seal trahviotsuse edastamise kohta kirjutatud.

Võite proovida esitada parkimisettevõtjale vaide ja taotleda sissenõudmiskulude tasumisest vabastamist argumendil, et trahviotsus on jäänud kätte toimetamata.
 

Küsimus: Kas mina võin naabriga läbirääkimata teha oma osale värava autoga sissesõiduks?22.05.2019

Meil on naabriga kehtestatud hoovile kasutuskord (kahe korteriga maja). Kas mina võin naabriga läbirääkimata teha oma osale värava autoga sissesõiduks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui kasutuskord ei näe eraldi sissepääsu rajamis õigust ette, siis ei ole selle rajamine ilma kaasomanike kokkuleppeta lubatud. Kaasomandis oleva kinnisasja omanike vahelisi suhteid reguleerivad asjaõigusseaduse paragrahvid 71-79.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Milles seisneb raseda ülalpidamine?21.05.2019

Milles seisneb raseda ülalpidamine? Mis suuruses on see ülalpidamine ning mis juhul seda makstakse isa poolt. Kes seda määrab ning kuhu poole vajalik pöörduda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 111 lõige 1 sätestab, et lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Ülalpidamiseks on lapse isa kohustatud olukorras, kus lapseootel naine ei ole ise võimeline ennast ülal pidama (st tal puuduvad endal rahalised vahendid ja võimekus sissetuleku teenimiseks). Ülalpidamise suurus oleneb lapseootel naise põhjendatud vajaduste suurusest ja ka ülalpidamiseks kohustatud isiku majanduslikust olukorrast.

Ülalpidamise andmise osas peaksid pooled omavahel kokkuleppele jõudma - kui see ei õnnestu, määrab ülalpidamiskohustuse suuruse naise hagi alusel kindlaks kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaks tavainimene aru saama kus on tasulise parkimise ala ja kus linna ala, kus teised parkimisreeglid?21.05.2019

Tere.
Parkisin Tõnismäe hambapolikliiniku vastas üle tee asuvas parklas, kus suured sildid väljas igal pool, et europark või citypark vms, igal juhul parkla tsoon oli CP13.
Tegin mobiilse parkimise ära.
Tagasi tulles leidsin ikka trahvi oma kojameeste vahelt ühisteenuste poolt. Esitasin kohe vaide, aga see jäeti rahuldamata põhjendades, et olin parkinud kesklinna alasse ja nõutakse ikka mult 31 eurot sisse.
Kuskohast mina nagu tean, kus seal hoovis algab eraparkla ala ja kus kesklinna ala, autosid oli igale poole pargitud. Minu meelest on see trahv küll ülekohtuselt tehtud ja rahuldamata jäetud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vastates otse esitatud küsimusele, siis kehtib Tallinna linnas üldine tasuline parkimine, mille algus- ja lõppala on tähistatud vastava liiklusmärgiga (LM 38). See ala jaguneb kolmeks tsooniks - kesklinn, südalinn ja vanalinn. Ka nende tsoonide algused peavad olema tähistatud vastavate märgistega. Nende alade sees on siis eraparklad, millel ei kehti linna tasulise parkimisala regulatsioon (linna voli ei ulatu eramaale). Kui seal on loodud tasulised eraparklad, peavad need olema juhile arusaadavalt selliselt tähistatud ja juhile peab olema loodud võimalus tutvuda parkimistingimustega. Praktikas tuleb ette, et juhid ei orienteeru tõepoolest erinevate parkimistsoonide ja -tingimuste rägastikus. Kui tunnete, et olete saanud trahvi põhjendamatult, tuleb hinnata olukorda ja jõuda selgusele, kas objektiivselt oli võimalik kehtivast liikluskorraldusest aru saada või mitte. Kui mitte, siis ongi esimene samm vaide esitamise võimaluse kasutamine. Kui vaie jäetakse rahuldamata, saab kaaluda kas kaebuse või hagi esitamist kohtusse. Kohtusse pöördumise mõtte korral on soovitav eelnevalt hinnata ka kuluriski ja analüüsida, kas tekkinud ülekohus õigustab kohtumenetlusega kaasnevat kuluriski.