Õigus
Küsimus: Kas on võimalik nõuda emalt korteri müümist tema hooldekodu arvete puuduoleva osa katteks?14.10.2019
Ema tervis on sealmaal, et peab minema hooldekodusse. Ema saab nii pensioni ning omab ka vara (korter). Kahjuks on olukord selline, et ema keeldub korterit müümast hooldekodu arvete katteks, kuna soovib selle pärandada venna lapsele. Kahjuks ainult pensionist hooldekodu tasude jaoks ei jätku. Vend tööl ei käi, kuid mina saaksin ema abistada hooldekodu tasude maksmisel. Minu küsimus oleks, kas on võimalik nõuda emalt korteri müümist või peaksin puuduoleva summa katma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekond peab abivajavat sugulast ülal pidama olukorras, kus abivajaval isikul endal puuduvad selleks igasugused vahendid. Kui isikule kuulub vara, mille müügist saadava tulu eest oleks võimalik katta tema vajadusi (antud juhul tasuda hoolduskoha eest), ei saa asuda seisukohale, et tal puuduvad rahalised vahendid toimetulekuks. Seega on käesoleval juhul ilmselt põhjendatud maja müümine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saaksin lapse isa käest välja nõuda riigi poolt määratud summa?14.10.2019
Hetkel maksab lapse isa meile 195 eurot kuus. Laps põhimõtteliselt ei näegi teda eriti. Ma saan aru, et elatise alammäär on kasvanud. Laps on ka kasvanud ja samuti hinnad. Kuidas ma saaksin tema käest välja nõuda riigi poolt määratud summa? Isal sissetulekuga probleeme ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole nõus lapsele elatist maksma PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miiniumummääras, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis seadus reguleerib, kes lahutatud vanematest saab laste pealt pensioni lisaaastaid, kui kokku ei lepita?14.10.2019
Ei oska määrata, mis valdkonda küsimus täpselt kuulub, küsin siit. Seaduse järgi iga laps lisab pensionile 2 aastat. Vanemad peavad omavahel kokku leppima, kes neist need aastad saab. Küsimus selline: kui ema ja isa on lahutatud ja isal endal kasvab peres laps. Kas on olemas mingid seadused, mis reguleerivad seda asja, kui isa, näiteks keeldub endise pere emale need aastad loovutamas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 8 järgi olukorras, kus üks isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tõesti vastutan abikaasa minu teadmata võetud laenu eest ka pärast lahutust?14.10.2019
Tere.
Eksabikaasa võttis abieluajal minu teadmata laenu ja nüüd millal lahutatud oleme, tuli see välja. Ta on jätnud kohustused täitmata ja kohtutäitur võttis ühendust. Hetkeseisuga ei ole eksabikaasa nõuet suutnud täies ulatuses likvideerida ja tööandjale tuli teade, et tuleb hakata võlga minu palgast kinni pidama. Kas tõesti vastutan isegi abieluajal selle eest poole laenu summaga, kui inimene on võtnud selle laenu isiklikult, ilma minu teadmata? Kas mul on võimalik seda nõuet tema käest tagasi nõuda, kui olen selle võla ise tasunud ja kuidas see võiks käia?
Tänan
Eksabikaasa võttis abieluajal minu teadmata laenu ja nüüd millal lahutatud oleme, tuli see välja. Ta on jätnud kohustused täitmata ja kohtutäitur võttis ühendust. Hetkeseisuga ei ole eksabikaasa nõuet suutnud täies ulatuses likvideerida ja tööandjale tuli teade, et tuleb hakata võlga minu palgast kinni pidama. Kas tõesti vastutan isegi abieluajal selle eest poole laenu summaga, kui inimene on võtnud selle laenu isiklikult, ilma minu teadmata? Kas mul on võimalik seda nõuet tema käest tagasi nõuda, kui olen selle võla ise tasunud ja kuidas see võiks käia?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistan, et abielu on lahutatud, kuid ühisvara (ja ühised kohustused) on jagamata. Kui abikaasa võetud laenu ei ole võetud perekonna huvides ja ta on kasutanud seda isiklike huvide rahuldamiseks, vastutab ta laenu tagasimaksmise eest isiklikult. Kui laen on võetud perekonna huvides, vastutavad laenu tagasimaksmise eest mõlemad abikaasad. Soovitan esimesel võimalusel jagada abikaasade ühisvara.
Kui tasute abikaasa poolt võetud laenu, tekib tagasinõude õigus, kuid see võib olla praktikas keeruliselt teostatav, seega seda varianti ma pigem ei soovitaks. Soovitan kindlasti suhelda kohtutäituriga ja selgitada olukorda, uurida võimalusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada hollandi kodakondsest abikaasast, kui ise olen Eestis ja tema siia lahutama ei tule?14.10.2019
Tere!
Soovin lahutada välismaalasest. Abielu sõlmiti Hollandis, kuid nüüd olen ise Eestis tagasi. Partner ei ole nõus Eestisse tulema ning keeldub ka igasugusest suhtlusest (ehk ühistaotlust lahutusele ei saa teha).
Partner on Nigeerias sündinud, Hollandi passiga Hollandi kodanik.
Ise olen Eestis sündinud, Eesti kodanik.
Kuidas oleks mul kõige õigem Harju maakohtu poole pöörduda ning mis dokumente täpselt vaja oleks (kas apostilliga või ei ning kas hollandi keelne abielu leping sobib)?
Tänud ette!
Soovin lahutada välismaalasest. Abielu sõlmiti Hollandis, kuid nüüd olen ise Eestis tagasi. Partner ei ole nõus Eestisse tulema ning keeldub ka igasugusest suhtlusest (ehk ühistaotlust lahutusele ei saa teha).
Partner on Nigeerias sündinud, Hollandi passiga Hollandi kodanik.
Ise olen Eestis sündinud, Eesti kodanik.
Kuidas oleks mul kõige õigem Harju maakohtu poole pöörduda ning mis dokumente täpselt vaja oleks (kas apostilliga või ei ning kas hollandi keelne abielu leping sobib)?
Tänud ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtule tuleb esitada motiveeritud hagiavaldus ja tasuda hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Hagiavaldusele tuleb kindlasti lisada abielutõend - Hollandis väljastatud perekonnaseisuakte aktsepteeritakse ilma apostillita, kuid tõend peab olema tõlgitud. Võimalusel kasutage hagiavalduse koostamisel juriidilist abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas punase fooritulega on lubatud antud ristmikul parempööre?10.10.2019
Kas punase fooritulega on lubatud parempööre?
https://www.google.com/maps/@59.4366466,24.8283584,3a,75y,143.6h,86.33t/data=!3m6!1e1!3m4!1s8N1XHTSQ0L9VOuxjXrnwTQ!2e0!7i13312!8i6656
https://www.google.com/maps/@59.4366466,24.8283584,3a,75y,143.6h,86.33t/data=!3m6!1e1!3m4!1s8N1XHTSQ0L9VOuxjXrnwTQ!2e0!7i13312!8i6656
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Minu hinnangul on parempööre lubatud. Põhjendan: LS § 35 lg 10 kohustab jääma seisma stoppjoone ees, kui foori keelav tuli keelab sõita ülekäigurajale. See on tingimuslik õigusnorm, mille rakendamise aluseks on olukord, et juhil on kavatsus sõita reguleeritavale ülekäigurajale. Sellise kavatsuse puudumisel ei reguleeri see foor ka antud liikleja liikumist enne ülekäigurada. Seetõttu on enne valgusfoori parempööre lubatud (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud).
Küsimus: Kas kinnisvara broneeringu tühistamise järel peame loobuma kogu broneeringusummast?10.10.2019
Tere
Käisime abikaasaga vaatamas ühte kinnisvara, mis pakkus huvi. Peale maakleriga kohtumist lubasime abikaasaga antud teemal asja arutada. Võtsime maakleriga uuesti ühendust, et teavitada teda oma otsusest. Olime antud kinnisvarast huvitatud ja maakler soovitas meil ilmtingimata objekt broneerida ja tasuda broneeringutasu (4000 eurot), kuna on veel huvilisi ja muidu jääme antud pakkumisest ilma. Seda me ka tegime, kartes, et keegi muidu jõuab ette meist ning allkirjastasime lepingu. Asja lähemat kaaludes tundsime, et antud objekt käib meile üle jõu, kuigi pank meile laenu annaks. Peale 2 nädalat kaalutlemist teavitasime maaklerit, et soovime broneeringut tühistada, mille peale saime vastuse, et lepingu järgi tagastatakse broneeringutasu ainult juhul kui maakler rikub lepingus tingimusi. Soovikski teada kas meil on mingi õigus talt nõuda antud summat tagasi (kasvõi mingis ulatuses) või on õigus maakleril kogu summa endale hoida.
Ette tänades
Käisime abikaasaga vaatamas ühte kinnisvara, mis pakkus huvi. Peale maakleriga kohtumist lubasime abikaasaga antud teemal asja arutada. Võtsime maakleriga uuesti ühendust, et teavitada teda oma otsusest. Olime antud kinnisvarast huvitatud ja maakler soovitas meil ilmtingimata objekt broneerida ja tasuda broneeringutasu (4000 eurot), kuna on veel huvilisi ja muidu jääme antud pakkumisest ilma. Seda me ka tegime, kartes, et keegi muidu jõuab ette meist ning allkirjastasime lepingu. Asja lähemat kaaludes tundsime, et antud objekt käib meile üle jõu, kuigi pank meile laenu annaks. Peale 2 nädalat kaalutlemist teavitasime maaklerit, et soovime broneeringut tühistada, mille peale saime vastuse, et lepingu järgi tagastatakse broneeringutasu ainult juhul kui maakler rikub lepingus tingimusi. Soovikski teada kas meil on mingi õigus talt nõuda antud summat tagasi (kasvõi mingis ulatuses) või on õigus maakleril kogu summa endale hoida.
Ette tänades
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Lepinguga tutvumata on raske täpselt vastata, mis lepinguga on tegemist ja milliseid õiguslikke tagajärgi ta endaga toob.
Samas, kui broneeringuleping on sõlmitud tavalises kirjalikus vormis, kuigi ta peab olema notariaalseltl tõestatud (ehk põhilepinguga samas vormis), siis ta on tühine, s.t kehtetu algusest peale ning teil on õigus nõuda antud summat tagasi alusetu rikastumise sätetest tulenevalt.
Täpse vastuse saamiseks (lepingule õigusliku hinnangu andmiseks) soovitan pöörduda meie büroo poole ja esitada vastav broneeringuleping. Kontakt: valentin@larssen.ee
Edu soovides.
Küsimus: Kas lapse ema saab elatist maksvalt isalt õigused ära võtta kui ta uus mees on nõus last kasvatama?09.10.2019
Tere. Mul on selline küsimus. Mu sõber on naisest lahus, maksab alimente iga kuu ja nüüd tahab naine isalt õigused ära võtta, kuna teine mees oli nõus ise last kasvatama ja oma nimele võtma aga samas tahab, et lapse isa maksaks alimente edasi. Kas tal on sellised õigused? Kuigi ise ei näita last isale. Mida peaks lapse isa selles suhtes tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et lapse emal on uus partner, kes soovib last kasvatada, ei ole kindlasti piisav alus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse bioloogilisel isal, kellel on soov lapse elus osaleda, peab selleks olema võimalus - kui lapse ema teda takistab, on isal võimalik lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui seadus peaks elatise osas mingil ajal muutuma, kas siis kohus vaatab vanad otsused üle või vanem maksab vana otsuse järgi?09.10.2019
Tere. Küsimus on rohkem hüpoteetiline aga sooviks ikkagi teada. Eelmise aasta lõpus ei leidnud piisavalt toetajaid uus elatise maksmise seadus, mis oleks määranud elatist ühele lapsele pool elatismiinimumi. Küsimus on selline, et kui praegu on kohtuga välja mõistetud elatis praeguse seaduse järgi, mis on pool miinimumpalka aga seadus peaks mingil ajal muutuma, et kas siis kohus vaatab vanad otsused üle või vanem maksab vana otsuse järgi? Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemalt on elatis kohtulahendiga välja mõistetud, tuleb maksta elatist vastavalt lahendile - uue seaduse jõustumisega automaatselt ükski kohtulahend kehtivust ei kaota.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui pole juristi jaoks raha, et laste isalt elatist välja nõuda?09.10.2019
Olen 4 lapse ema. 13-aastane (raske vaimsepuudega), 10-, 4-aastane ja kohe 7 kuune. 2 last eksabikaasaga ja 2 elukaaslasega. Eksabikaasa ei nõustu maksma elatisabi. Samas ei ole minul nii suurt sissetulekut, et saaksin endale juristi palgata. Kuhu ma pöörduma peaksin, et abi saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on võimalik taotleda riigipoolset õigusabi, kui Teie varanduslik olukord ei võimalda õigusabiteenust osta. Kuidas riigipoolset õigusabi taotleda, saate lugeda järgmiselt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand