Õigus

Vanas EW-aegses 3-kordses kivimajas on 16 korteriomandit. Maja on ehitatud ühe trepikojaga nii, et trepikoda kasutab 13 korterit. Ülejäänud 3 korteriomandit on ehitatud maja teise poole 1.korrusele nii, et neid trepikojaga seob ainult see, et trepikojas asub maja elektri peakilp, kus ka nende kolme peakaitsmed. Kõigil kolmel korteriomandil on oma sissekäik (endised garaažid).
Kas eraldi asuvad korteriomandid peavad hakkama tasuma koristustööde eest trepikojas, mida nad ei kasuta? Kas needsamad eraldi asuvad 3 korteriomandit peavad maksma trepikoja remondi eest ja 13-nele trepikoja korteriomanikule keldribokside ehituse eest (eraldiasuvatel korteriomanditel keldribokse seal pole)?
Väidetavalt kõik erisused teevad majandamist keerulisemaks. Oleme peagi aasta maksnud keldribokside eest, mida meil pole ja trepikoja remondi eest, mida me ei kasuta, nii hääletati üldkoosolekul. Nüüd soovitakse sellele lisada sama trepikoja koristus.
Kas meiega on käitutud õiglaselt?
Lugupidamisega

Elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud ning seoses sellega soovin nõuda elatise suuruse muutmist. Asjaolud on järgmised: üks laps otsustas hakkata elama isa juures (minu juures) ning on kolinud minu juurde ning elab minu juures juba 1,5 aastat. Siiamaani ma pole elatisnõude muutmiseks taotlust teinud, kuid praegu soovin seda siiski ametlikult vormistada ka. Kellele ja kus ma pean selle avalduse esitama?
Vahekokkuvõtteks tänane olukord: üks laps elab emaga, teine aga minuga. Määrus on aga kahe lapse kohta (2014 aastast). Siiamaani tasusin elatistasud vastavalt määrusele kahe lapse eest.
Ette tänades

Kui on lapsele kohtu poolt määratud ja paika pandud kuupäev mis päevaks peab olema tasutud elatis, siis kas elatise maksjal on õigus mängida nende kuupäevadega nii kuis ise tahab, kord kuu algul kord kuu lõpus tasuda? Kuigi kohtu paberites on kuupäev välja toodud?

Tere!
Ma abiellun välismaal, ühes Euroopa linnas, samast soost elukaaslasega. Kuna aga Eesti seaduse kohaselt seda veel ei tunnistata, siis Eestis planeerime omavahel sõlmida kooselulepingu.
Kas kooseluleping on mõistlik meil sõlmida enne või pärast välismaal abiellumist, et juriidiliselt oleks toiming korrektne? Kas me peame enda abiellumisest rahvastikuregistrit teavitama, et ajal, kui tulevikus abielu kahe samasoolise isiku vahel seadustatakse, hakataks ka meie abielu Eestis tunnistama?

Lugupidamisega

Tere,
Mehe poeg (eelmisest suhtest) elab meie juures umbes 1,5a. Laps tuli meile elama, kuna koolis oli halvasti ja probleemid probleemide otsa. Ema ei aidanud õppida ja ei käinud vajadusel kooli koosolekutel. Laps kolas omapäi palju ringi. Paar korda käisime isegi otsimas. Lapse emale läheb lapsetoetusraha. Ei tunne muret kas kooliasjad ja riided on olemas. Tänaseks läks ema soome tööle ja käib eestis umbes kuus korra.
Kui laps elas ema juures, oli naine mehel kukil ja nõudis raha. Nüüd on olukord vastupidine ja naine kadunud ja ei anna sentigi. Mida peame tegema ja kust alustama, et nõuda naiselt alimente + igakuine lapsetoetus?
Juba ette tänades

Tere!
Kui 17-aastane laps, kes õpib, on omal vabal valikul kodust lahkunud, peigmehe juurde elama, kas siis on vanemad kohustatud lapsele igakuiselt maksma elatisraha? Ema ja isa ei ela koos.
Ette tänades

Kui emale on määratud ainuhooldusõigus, siis kas tal on õigus teha notari juures kinnisvara tehinguid last esindades ilma kohtult nõusolekut küsimata?

Mis karistuse võib saada juht, kui ta on alaealine ning omab esmaseid juhilubasid, kuid jääb vahele ilma kõrvalistujata kelle vähemalt kaks aastat load olnud. Ehk siis läheb üksi sõitma, omades esmaseid juhilubasid.

Tere!
Kas on seaduspärane olukord, kus juhatuse liige(majavanem) korraldab samaaegselt kortermaja renoveerimist (võtab hinnapakkumisi, valib töövõtjaid jne.) ja ehitab samaaegselt isiklikku eramut?
Kuidas vältida huvide konflikti? Kuidas peaks korteriühistu korraldama järelvalvet antud olukorras?

Tere,
Lasnamäel majas osutab tele- ja internetiteenust ettevõte X. Pool aastat tagasi sinna kolides soovisin võtta kaasa teise teenusepakkuja "lepingu" kuid mulle teatati, et sellesse majja pole lubatud ühtegi teist pakkujat peale X. Et korteriühistu on nii otsustanud. KÜ esimehe käest küsides, et miks pole lubatud, vastas ta mulle, et teine teenusepakkuja ei taha maksta mingeid rendi tasusid meie majas oleva jaotuskapi eest ja üleüldse kavatseb ta kohtusse minna.
Selle kohta täpsemalt järele pärides aga sain teenusepakkujalt vastuseks, et on pakutud igasuguseid erinevaid lahendusi, lausa mitmeid kordi paljude aastate jooksul, kuid ühistu esinaine ajab sõrad vastu. Kuidas toimida edasi ja millised on õigused, et saada teise teenusepakkuja teleteenust sellesse majja?
Tänud ette