Õigus
Küsimus: Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel?14.03.2019
Tere!
On olemas kohtumäärusega elatisraha maksmise kohustus alaealise lapse seaduslikule esindajale kuni lapse täisealiseks saamiseni, mida haldab kohtutäitur.
Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel? Või tuleb lapsel vanem kohtusse kaevates alustada iseseisvalt uut elatisrahanõuet?
Tänan
On olemas kohtumäärusega elatisraha maksmise kohustus alaealise lapse seaduslikule esindajale kuni lapse täisealiseks saamiseni, mida haldab kohtutäitur.
Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel? Või tuleb lapsel vanem kohtusse kaevates alustada iseseisvalt uut elatisrahanõuet?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui alaealise lapse puhul nõuab elatist vanem lapse seadusliku esindajana, siis täisealine laps peab juba iseseisvalt elatise nõudega kohtu poole pöörduma (muidugi võib ta kasutada lepingulise esindaja abi). Kohtutäitur saab täita jõustunud kohtuotsust kui täitedokumenti, nö omavoliliselt kohtutäitur kindlasti elatist nõuda ei saa. Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis tuleb täisealisel lapsel elatise nõudmiseks uuesti kohtusse pöörduda (eeldusel, et vanem/vanemad vabatahtlikult talle ülalpidamist ei anna).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?14.03.2019
Tere
Minult nõuti kahe lapse pealt elatusraha 1992 aastal. Aja jooksul tekkisid elatusraha maksmisel võlad. Elatusraha hakkas sisse nõudma kohtutäitur ning minu elatusraha võlale lisandusid ka kohtutäituri rahad. Käesolevaks ajaks on elatusraha ja kohtutäituri võlad kokku 10000 eurot. Viimane elatusraha võla maksimine oli kusagil 7 või enam aastat tagasi, lapsed on mul täiskasvanud. Hetke seis on selline, et arved on mul võla tõttu kinni.
Minu küsimus on selline, kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?
Minult nõuti kahe lapse pealt elatusraha 1992 aastal. Aja jooksul tekkisid elatusraha maksmisel võlad. Elatusraha hakkas sisse nõudma kohtutäitur ning minu elatusraha võlale lisandusid ka kohtutäituri rahad. Käesolevaks ajaks on elatusraha ja kohtutäituri võlad kokku 10000 eurot. Viimane elatusraha võla maksimine oli kusagil 7 või enam aastat tagasi, lapsed on mul täiskasvanud. Hetke seis on selline, et arved on mul võla tõttu kinni.
Minu küsimus on selline, kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõike 2 kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Seejuures on sama seaduse § 164 lõike 2 kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.
See tähendab seda, et enne laste täisealiseks saamist ei ole elatisvõlgnevus üldse aeguma hakanud, kuid täpsema vastuse andmiseks peaksid olema asjaolud detailsemalt lahti seletatud. Kui elatisvõlgnevus peaks olema aegunud (kasvõi mingis osas), on võimalik esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peame toetama täisealise poisi koolis käimist?14.03.2019
Tere
18-aastane poeg jättis koolitee pooleli mais. Nüüd istub kodus sööb ja magab. Töötuna on arvel aga tööd ei otsi. Kodustes töödes aitab väga minimaalselt a la toob puid korviga tuppa vahest, puuküttega maja on. Nüüd teatas, et tema läheb sügisel kooli ja meie peame tema koolis elamiseks ja käimiseks raha maksma, temal ju sissetulek puudub! Kas me peame teda ikka toetama? Kooli mineku ajaks on juba 19-aastane!
Tervitades
18-aastane poeg jättis koolitee pooleli mais. Nüüd istub kodus sööb ja magab. Töötuna on arvel aga tööd ei otsi. Kodustes töödes aitab väga minimaalselt a la toob puid korviga tuppa vahest, puuküttega maja on. Nüüd teatas, et tema läheb sügisel kooli ja meie peame tema koolis elamiseks ja käimiseks raha maksma, temal ju sissetulek puudub! Kas me peame teda ikka toetama? Kooli mineku ajaks on juba 19-aastane!
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt tuleb ülal pidada kuni 21-aastast last, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust. Asjaolu, et hetkel ta ei õpi ja vanematelt iseenesest ülalpidamist nõuda ei saa, ei välista tema õigust nõuda ülalpidamist uuesti õpinguid alustades (kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peab tasuma arved, kui puudub korteriomanik, kuna ta on surnud ja pärijad pole korteri pärimist ära vormistanud?13.03.2019
Tere!
On korter mille omanik suri juba üle 10 aasta tagasi. Pärijad pole siiani korteri omandi küsimust lahendanud. Praeguse hetkeni on korteriühistu esitatud arved tasutud, kuid nüüd suurendas korteriühistu remondifondi raha ning see korter pole nõus enam arveid tasuma. Põhjendades sellega, et kuni pärandvara jagamiseni nad oma kohustusi ei suurenda. Küsimus on selles, et kuidas peab korteriühistu edasi käituma, milliseid meetodeid kasutama? Kellelt nõudma arvete tasumist, kui korteril puudub omanik?
On korter mille omanik suri juba üle 10 aasta tagasi. Pärijad pole siiani korteri omandi küsimust lahendanud. Praeguse hetkeni on korteriühistu esitatud arved tasutud, kuid nüüd suurendas korteriühistu remondifondi raha ning see korter pole nõus enam arveid tasuma. Põhjendades sellega, et kuni pärandvara jagamiseni nad oma kohustusi ei suurenda. Küsimus on selles, et kuidas peab korteriühistu edasi käituma, milliseid meetodeid kasutama? Kellelt nõudma arvete tasumist, kui korteril puudub omanik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas põhikiri või osa selle punkte saab hakata kehtima tagasiulatuvalt või jõustub põhikiri ikkagi registrisse kandmisest?13.03.2019
Meie KÜ võttis septembris 2018 vastu uue põhikirja. Juhatus eksis KÜ üldkoosoleku kokkukutsemisel seaduse vastu ja kohus tunnistas otsuse tühiseks. Veebruaris 2019 korraldati uus koosolek ja pandi sama põhikiri väheste muudatustega hääletusele ning juhatus väidab, et osa põhikirja punkte hakkab kehtima tagasiulatuvalt alates 1.septembrist 2018 ning kandis selle nii ka toimunud koosoleku protokolli.
Kas see on õige, et põhikiri või osa selle punkte saab hakata kehtima tagasiulatuvalt või jõustub põhikiri ikkagi põhikirja registrisse kandmisest?
Mida saab korteriomanik teha, kui juhatus ikkagi oma tegevuses lähtub sellest, et osa põhikirjast kehtib nö tagasiulatuvalt?
Kas see on õige, et põhikiri või osa selle punkte saab hakata kehtima tagasiulatuvalt või jõustub põhikiri ikkagi põhikirja registrisse kandmisest?
Mida saab korteriomanik teha, kui juhatus ikkagi oma tegevuses lähtub sellest, et osa põhikirjast kehtib nö tagasiulatuvalt?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korduv koosolek on pädev võtma vastu otsuse, et maja võtab laenu rekonstrueerimise jaoks?13.03.2019
Tere, kas korduv koosolek on pädev võtma vastu otsuse, et maja võtab laenu rekonstrueerimise jaoks? Majas on 55 korterit ja koosolekul oli 16 esindajad.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Esimesel juhul võib otsuse vastu võtta, kui laen ei ole suurem KÜ ühe aasta majanduskuludest. Teisel juhul võib otsuse vastu võtta, kui korduskoosolekul osaleb ja otsuse poolt hääletab üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on seaduslik, et töölt lahkudes peeti minult (autojuht) kinni avarii omavastutuse summa, sellist kokkulepet ei ole olnud?13.03.2019
Tere! Töötasin firmas aastaid autojuhina. Selle aja jooksul juhtusid ka mõned liiklusõnnetused, milledes enamjaolt oli süüdi vastaspool, aga paaril korral jäin süüdi ka mina. Seal töötamise ajal ei olnud mingit juttu ei omavastutusest ega ka kompenseerimisest (ühel minu süülisel juhul ei saanud auto kannatada ja teisel juhul olid kahjud väikesed), aga kui töölt lahkusin, siis pidas tööandja kinni lõpparvest omavastutussumma. Kas tal oli õigus seda teha, sest olen lugenud ja kuulnud, et omavastutussumma maksab kindlustusele kinni auto omanik, mitte palgatöötajast autojuht?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Üldiselt on tööandjal küll õigus nõuda töötajalt viimase poolt tekitatud kahju hüvitamist, kuid seejuures peab tööandja hüvitise nõudmisel arvestama ka seadusest tulenevate piirangutega, mis võivad mõjutada küsitava hüvitise suurust. Näiteks ettevaatamatusest/hooletusest põhjustatud kahju korral tuleb hüvitise nõudmisel eelkõige arvestada tööülesannete sisuga, süü astmega, töötajale antud juhistega, töötingimustega, töö iseloomust tuleneva riskiga, tööandja juures töötamise kestuse ja töötaja senise käitumisega, samuti töötaja töötasu suurusega, tööandja mõistlikult eeldatavate võimalustega kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
Tasaarvestus töötaja palgaga on lubatud üksnes juhul, kui töötaja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku, kusjuures kirjalik nõusolek peab olema antud peale tööandjale kahju hüvitamise nõude tekkimist. Erandid võivad esineda, kui töötaja on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe, kuid sellisel juhul peab tööandja olema töötajale maksnud eelnevalt ka hüvitist ja täidetud peavad olema veel rida tingimusi (täpsemalt vt töölepingu seadus § 75).
Arvestada tuleb ka tööandja nõude aegumisega. Tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamise osas aegub 12 kuu möödudes päevast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest.
Küsimus: Kui kaua ja kui palju peab maksma elatist 18+ gümnaasiumis õppivale lapsele?13.03.2019
Tere.
Olen maksnud korralikult elatist aastaid. Laps sai 18. Kas sellest hetkest pole mul kohustus maksta elatist eksabikaasa arvele kellega laps elab vaid võin maksta lapse isiklikule arvele? Kas alates 18+ pole elatise miinimum summat enam kehtestatud? Ma saan aru, et gümnaasiumi lõpuni pean maksma elatist aga mis saab edasi, kas siis tuleb hakata elatist maksma (kui laps seda taotleb) meil mõlemal nii emal kui isal võrdne summa, mis siis, et laps elab eksabikaasaga? Alla 18 a on elatise miinimum summaks 270€ siis kuidas ma tean, et see on ka 18+ see eluga toime tulemise piir aga pole mitte vähem näiteks (kui arvestada ka eks abikaasa pannust lapse ellu sama summaga...kokku 540€ siis)?
Kui saaks nendele küsimustele vastused oleksin tänulik.
Olen maksnud korralikult elatist aastaid. Laps sai 18. Kas sellest hetkest pole mul kohustus maksta elatist eksabikaasa arvele kellega laps elab vaid võin maksta lapse isiklikule arvele? Kas alates 18+ pole elatise miinimum summat enam kehtestatud? Ma saan aru, et gümnaasiumi lõpuni pean maksma elatist aga mis saab edasi, kas siis tuleb hakata elatist maksma (kui laps seda taotleb) meil mõlemal nii emal kui isal võrdne summa, mis siis, et laps elab eksabikaasaga? Alla 18 a on elatise miinimum summaks 270€ siis kuidas ma tean, et see on ka 18+ see eluga toime tulemise piir aga pole mitte vähem näiteks (kui arvestada ka eks abikaasa pannust lapse ellu sama summaga...kokku 540€ siis)?
Kui saaks nendele küsimustele vastused oleksin tänulik.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealisele lapsele võib elatist maksta tema isiklikule pangakontole.
Täisealise lapse elatisele ei ole kehtestatud alampiiri, elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest ja ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel (reeglina) pooleks. Kohtu kaudu elatist nõudes tuleb lapsel tõendada oma vajaduste suurust.
Kui täisealine kuni 21-aastane haridust omandav laps elab ühe vanemaga koos ja lahus elav vanem teda vabatahtlikult ei toeta (või ei jõuta elatise summas kokkuleppele), on lapsel õigus kohtu kaudu lahus elavalt vanemalt elatist nõuda. Kui lapsega kooselav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult (katab eluasemekulusid, ostab süüa jms), ei ole lapsel alust ega vajadust nõuda sellelt vanemalt elatist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused mul vanemana on kui tütar on 15-aastane, lapseootel ja tahab kodust välja kolida?13.03.2019
Tere!
Minu tütar on 15-aastane, saab kohe kohe kuusteist ja on rase. Tahavad lapse alles jätta ja ta tahab kodust välja kolida, mis õigused minul selle kohapeal on? Kas mul on õigus teda kodus hoida või võib ta oma poisi juurde kolida peale kooli lõpetamis? Mis õigused minul kui lapsevanemal üldse on või enam polegi.
Minu tütar on 15-aastane, saab kohe kohe kuusteist ja on rase. Tahavad lapse alles jätta ja ta tahab kodust välja kolida, mis õigused minul selle kohapeal on? Kas mul on õigus teda kodus hoida või võib ta oma poisi juurde kolida peale kooli lõpetamis? Mis õigused minul kui lapsevanemal üldse on või enam polegi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse vanemana on Teil nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitseda ja hooldusõigust teostada. Seega juriidiliselt on Teil õigus otsustada, kas laps võib eraldi elama asuda või mitte, aga iseasi on, kas füüsiliselt on võimalik teda takistada. Ilmselgelt oleks kõige parem jõuda lapsega rahumeelselt kokkuleppele, selleks võib kasutada ka pereterapeudi/psühholoogi abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käituda kui lapse ema soovib vanemahüvitise määramist ümber vormistada ja lapsega ära kolida?13.03.2019
Lapse ema on ühepoolselt otsustanud, et tema võtab lapse ning kolib teise Eesti otsa, mis raskendab minul oluliselt lapse elus osalemist. Kuna minu sissetulek oli suurem, siis vanemahüvitist oleme seni saanud minu sissetuleku järgi kuid nüüd nõuab ema selle ümbervormistamist enda nimele läbi sotsiaalkindlustuse ameti. Teatises seisab: Palume teatada, kelle juures elab laps alaliselt ja kumb vanem tegeleb rohkem lapse kasvatamisega. Kuidas peaks selles olukorras käituma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemahüvitise saajaks peaks olema vanem, kes on faktiliselt lapsehoolduspuhkusel ja hoolitseb igapäevaselt lapse eest.
Vanemahüvitisel ja lapse hooldusõigusel omavahel seost ei ole. Kui Teil ja lapse emal on ühine hooldusõigus, ei mõjuta hooldusõiguse kuuluvust asjaolu, kes on vanemahüvitise saajaks. Küll aga tuleb ühise hooldusõiguse korral kõik last oluliselt puudutavad otsused ühiselt vastu, sealhulgas lapse elukoha valik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand