Õigus
Küsimus: Millisel juhul minnakse inimese kinnisvara kallale, kui oma palgast ei suuda maksta elatisraha lisaks 270.-?11.03.2019
Tere!
Lähedasel meesterahval on mure. Nimelt toimus üheöösuhe, mille tagajärjel naine rasestus, tahtlikult! Nii praalis ta järgmine päev, kuna bioloogiline kell tiksuvat.
Minu tuttav ei soovi last aga tulevase lapse ema ähvardab isaduse tuvastamisega kohtu kaudu ja siis tõenäoliselt leiab aset isaduse kandmine sunniviisiliselt lapse sünnitunnistusele (olen niipalju ise uurinud). Ja siis on sunnitud isa alimente maksma lapsele. Nn "tulevase isa" palk on väike, aga tal on lapsepõlvekodu maja näol. Minu küsimus on, et millisel juhul minnakse inimese kinnisvara kallale, kui oma palgast ei suuda maksta lisaks 270.- Tal on ka varasemast suhtest (oli lapse emaga abielus) laps, kellele ta maksab juba 270.-
Vastuse eest ette tänades!
Lähedasel meesterahval on mure. Nimelt toimus üheöösuhe, mille tagajärjel naine rasestus, tahtlikult! Nii praalis ta järgmine päev, kuna bioloogiline kell tiksuvat.
Minu tuttav ei soovi last aga tulevase lapse ema ähvardab isaduse tuvastamisega kohtu kaudu ja siis tõenäoliselt leiab aset isaduse kandmine sunniviisiliselt lapse sünnitunnistusele (olen niipalju ise uurinud). Ja siis on sunnitud isa alimente maksma lapsele. Nn "tulevase isa" palk on väike, aga tal on lapsepõlvekodu maja näol. Minu küsimus on, et millisel juhul minnakse inimese kinnisvara kallale, kui oma palgast ei suuda maksta lisaks 270.- Tal on ka varasemast suhtest (oli lapse emaga abielus) laps, kellele ta maksab juba 270.-
Vastuse eest ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kinnisvara võõrandamine täitemenetluses on kindlasti viimane samm, kui elatisraha ei ole võimalik teisiti kätte saada. Kui lapse isa palk on väiksemapoolne ja ta maksab juba ühele lapsele elatist, ei pruugi kohus elatist üldse kehtivas miinimumsummas välja mõista. Elatis peab vastama ka lapse vanemate majanduslikule olukorrale, seega väiksema sissetulekuga vanemate puhul, kelle ülalpidamisel on mitu last, võib elatis jääda ka alla kehtiva miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus saada elatisabi kui lapse isa pole 2 aastat elatist maksnud ja nüüd järsku tema ema kandis paarkümmend eurot?07.03.2019
Tere.
Kas mul on õigus saada elatisabi kui lapse isa pole peaaegu 2 aastat elatist maksnud ja nüüd järsku tema ema kandis paarkümmend eurot "pannkoogi raha"? Elatis on kohtulikult välja nõutud. Mida ma peaksin tegema? Raha tagasi kanda ei tohi?
Kas mul on õigus saada elatisabi kui lapse isa pole peaaegu 2 aastat elatist maksnud ja nüüd järsku tema ema kandis paarkümmend eurot "pannkoogi raha"? Elatis on kohtulikult välja nõutud. Mida ma peaksin tegema? Raha tagasi kanda ei tohi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud ülekannet lapse vanaemalt on raske seostada lapse isa asemel elatise maksmisega ja igal juhul ei mõjuta see Teie õigust algatada lapse isa suhtes täitemenetlus elatisraha kättesaamiseks. Kui täitemenetlus on algatatud, kuid see ei ole nelja kuu jooksul tulemust andnud, on Teil võimalik taotleda täitemenetlusaegset elatisabi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas suusõnalised kokkulepped on varajagamisel kohtus ka tõenditeks?07.03.2019
Kas suusõnalised kokkulepped on varajagamisel kohtus ka tõenditeks, mis on paberil kirja pandud ja mõlemad pooled on allkirjastanud need sõnad mis on lubatud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvaraks olev kinnisvara tuleb jagada notariaalselt, seda ei ole võimalik lihtkirjalikult teha. Kohus jagab ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib notariaalselt sõlmitud elatisraha kokkuleppe nõuetekohane ülesütlemine ülesütlemisavaldusega?06.03.2019
Tervist!
Infot sel teemal justkui leidub, samas puust ja punaseks õpetust ei leia.
Kuidas käib notariaalselt sõlmitud elatisraha kokkuleppe nõuetekohane ülesütlemine ülesütlemisavaldusega? Kellele ja kuhu tuleb see saata? Kas ainult teisele osapoolele? Milline etteteatamisaeg on mõistlik?
Kuidas toimub kohtutäiturite informeerimine, et kokkulepe enam ei kehti, kui teine pool asja nende kätte annab?
Kui uuele kokkuleppele ei jõuta, samas maksatakse elatisraha varasemast kokkuleppest vähem, siis kumb pool peab järgmise sammu astuma ning kohtusse pöörduma?
Ette tänades
Infot sel teemal justkui leidub, samas puust ja punaseks õpetust ei leia.
Kuidas käib notariaalselt sõlmitud elatisraha kokkuleppe nõuetekohane ülesütlemine ülesütlemisavaldusega? Kellele ja kuhu tuleb see saata? Kas ainult teisele osapoolele? Milline etteteatamisaeg on mõistlik?
Kuidas toimub kohtutäiturite informeerimine, et kokkulepe enam ei kehti, kui teine pool asja nende kätte annab?
Kui uuele kokkuleppele ei jõuta, samas maksatakse elatisraha varasemast kokkuleppest vähem, siis kumb pool peab järgmise sammu astuma ning kohtusse pöörduma?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülesütlemisavaldus tuleb esitada teisele vanemale. Mõistlik tähtaeg on vaieldav termin, kuid antud juhul võiks minu hinnangul selleks pidada ühte kalendrikuud. Vaatamata korrektse ülesütlemisavalduse esitamisele võib tekkida olukord, kus elatise saamiseks õigustatud vanem esitab kokkuleppe notarile täitmiseks ja algatatakse täitemenetlus, sellisel juhul tuleb esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus.
Kui elatist saama õigustatud vanem ei nõustu teise vanema poolt makstava elatisega, tuleb tal lapse nimel elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, et 1995 a lahutuse järel jagamata maja oma nimele saada?06.03.2019
Tere!
Mida peaksin tegema selleks, et 1995 aasta lahutuse käigus ühisvara jagamata jäi ( s.o maja), kuigi lahutuse avaldusele sai märgitud (lahutatud omavahelisel kokkuleppel, mida meie omavahel ka tegime). Nagu aru saan nüüdse seaduse järgi see enam ei kehti. Soovin saada maja ainuomanikuks, mis ongi minu nimele registreeritud 1992 aastal.
Mida peaksin tegema selleks, et 1995 aasta lahutuse käigus ühisvara jagamata jäi ( s.o maja), kuigi lahutuse avaldusele sai märgitud (lahutatud omavahelisel kokkuleppel, mida meie omavahel ka tegime). Nagu aru saan nüüdse seaduse järgi see enam ei kehti. Soovin saada maja ainuomanikuks, mis ongi minu nimele registreeritud 1992 aastal.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida endise abikaasaga notariaalne ühisvara jagamise leping. Kui ühisvara jagamise osas kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas endine töötaja tohib kasutada tööl tehtud objekti fotosid kui "enda tehtud tööd"?05.03.2019
Tere.
Avastasime, et endine ehitaja kasutab ehitusobjektil tehtud pilte kui "Tehtud tööd" reklaamina. Kas tal on õigus kasutada enda tehtud pilte, võõrast varast, ilma omaniku loata?
Ette tänades,
Avastasime, et endine ehitaja kasutab ehitusobjektil tehtud pilte kui "Tehtud tööd" reklaamina. Kas tal on õigus kasutada enda tehtud pilte, võõrast varast, ilma omaniku loata?
Ette tänades,
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Teose loomisel tekivad autoril isiklikud ja varalised õigused. Isiklikud õigused on näiteks õigus esineda teose autorina, teha teoses muudatusi ja otsustada teose avalikustamise üle. Varalised õigused on näiteks õigus teha teosest koopiaid, neid levitada ja esitada – sisuliselt käituda viisil, mis võimaldab teosest tulu teenida. Tööandjale lähevad üle ainult varalised õigused teosele, mis on loodud tööülesannete piires. Antud juhul on tegemist isiklike õigustega (töötaja avalikustab oma tööd nagu enda tehtud töö) ehk esineb teose (töö) autorina. Isiklikud õigused ei lähe tööandjale üle ja seega töötajal on õigus pilte avalikustada.
Küsimus: Kas kinkimisel pankrotis isikule võib minu kingitus minna pankroti võlgade katteks?05.03.2019
Tere,
Soovin kinkida maad ja osa maamajast isikule, kes tasub veel 1 aasta üksikisiku pankrotist tulenevaid võlgasid. Kas kinkimisel isikule võib see minna ka pankroti võlgade katteks? Kas peaksin ootama, kui kõik pankroti võlad on tasutud ja pankrot kuulutatud lõppenuks?
Soovin kinkida maad ja osa maamajast isikule, kes tasub veel 1 aasta üksikisiku pankrotist tulenevaid võlgasid. Kas kinkimisel isikule võib see minna ka pankroti võlgade katteks? Kas peaksin ootama, kui kõik pankroti võlad on tasutud ja pankrot kuulutatud lõppenuks?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kui on välja kuulutatud pankrot, siis antud juhul Teie kingitus läheb pankroti võlgade katteks. Parem oleks ikkagi oodata, kuni pankrotimenetlus on lõppenud ja kõik võlad tasutud.
Küsimus: Kas rendileandjal on õigus nõuda lepingu allkirjastamist, kui ei ole selget ja ühemõttelist viidet lepingu liigile?05.03.2019
Tere!
On soov sõlmida rendileping (ruumi kasutamiseks). Rendileandja pakkus mulle sõlmimiseks lepingu, kus ei ole kirjas, et tegemist on Rendilepinguga.
Kas rendileandjal on õigus nõuda minult lepingu allkirjastamist, kui ei ole selget ja ühemõttelist viidet lepingu liigile?
Kas rendileandjal on õigus lepingusse sisse viia lepingupunkt, millega tal on õigus nõuda minult trahvi, mis ületab pea 5 korda renditasu?
Ette tänades!
On soov sõlmida rendileping (ruumi kasutamiseks). Rendileandja pakkus mulle sõlmimiseks lepingu, kus ei ole kirjas, et tegemist on Rendilepinguga.
Kas rendileandjal on õigus nõuda minult lepingu allkirjastamist, kui ei ole selget ja ühemõttelist viidet lepingu liigile?
Kas rendileandjal on õigus lepingusse sisse viia lepingupunkt, millega tal on õigus nõuda minult trahvi, mis ületab pea 5 korda renditasu?
Ette tänades!
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Lepingu nimetuse puudumine ei too endaga kaasa lepingu tühisust. Rendileandjal on küll õigus sellise punkti lisamiseks, aga tuleb silmas pidada, et leppetrahv peab olema mõistlik. Ebamõistlikku leppetrahvi saab vähendada. Ei oska praegu öelda, kas antud juhul see on mõistlik või mitte, kuna renditasu ei ole teada. Kui renditasu on näiteks 500 eurot kuus, siis 2 500 eurot leppetrahvi saab küll lugeda ebamõistlikult suureks leppetrahviks.
Küsimus: Kas nimevahetuse korral on vaja esitama avalduse ka nime muutmiseks kinnisturaamatus, et tulevikus müügil probleeme ei oleks?05.03.2019
Tere
Nüüdseks eksabikaasaga sai võetud ühine korterilaen ja soetatud korter Tallinnas. Eelmise nädala lõpus jõustus meie lahutus, võtsin tema perekonnanime enda omast maha (varem oli sidekriipsuga lisatud minu perekonnanimele). Küsimus järgmine - kas muude dokumentide vahetuse hulgas peaksin ka esitama avalduse nime muutmiseks kinnisturaamatus? Kas korteri müügi korral võib tekkida probleeme kui kinnisturaamatus on minu perekonnanimi jäänud peale lahutust muutmata? Kas pank võib teha laenu sissenõude kohe kui selgub nimevahetuse tagamaa?
Millised on minu võimalused kui eksabikaasa keeldub lahusvara müümisest (abiellumisel sai tehtud lahusvara leping? Ent korterilaen on ühiselt võetud ning ma olen kinnisturaamatusse kantud.)?
Nüüdseks eksabikaasaga sai võetud ühine korterilaen ja soetatud korter Tallinnas. Eelmise nädala lõpus jõustus meie lahutus, võtsin tema perekonnanime enda omast maha (varem oli sidekriipsuga lisatud minu perekonnanimele). Küsimus järgmine - kas muude dokumentide vahetuse hulgas peaksin ka esitama avalduse nime muutmiseks kinnisturaamatus? Kas korteri müügi korral võib tekkida probleeme kui kinnisturaamatus on minu perekonnanimi jäänud peale lahutust muutmata? Kas pank võib teha laenu sissenõude kohe kui selgub nimevahetuse tagamaa?
Millised on minu võimalused kui eksabikaasa keeldub lahusvara müümisest (abiellumisel sai tehtud lahusvara leping? Ent korterilaen on ühiselt võetud ning ma olen kinnisturaamatusse kantud.)?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Ei ole vaja muuta. Isikukood, mille järgi tuvastatakse isikusamasust on ju samaks jäänud. See asjaolu, et Teie perekonnanimele oli varem sidekriipsuga lisatud veel üks perekonnanimi ei mängi suurt rolli.
Küsimus: Kas laenuleping on õiguspärane, kui antakse laen kinnisvara tagatisel aga inimesel ei ole sissetulekut ega küsita kontoväljavõtet?05.03.2019
Tere!
Kas on õiguspõhine laenuleping, kui inimesele antakse laen kinnisvara tagatisel ehk hüpoteeklaen, kui inimesel ei ole laenu saamise hetkel kindlat sissetulekut ja ei küsita kontoväljavõtet?
Lugupidamisega
Kas on õiguspõhine laenuleping, kui inimesele antakse laen kinnisvara tagatisel ehk hüpoteeklaen, kui inimesel ei ole laenu saamise hetkel kindlat sissetulekut ja ei küsita kontoväljavõtet?
Lugupidamisega
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Sõltub sellest, kust ja kellelt laenu võetakse. Pangad reeglina sellistel tingimustel laenu ei anna. Kui laenuandjaks on keegi teine, siis saab kokku leppida ükskõik millistes tingimustes ja laenu tagastamise võimalus on juba laenuvõtja asi. Peamine on, et kokkulepe on saavutatud, kirjalikult fikseeritud ning ei esine muid asjaolusid, mis võiksid viidata lepingu tühisusele (ülekoormavad tingimused tarbija suhtes jne).