Õigus
Küsimus: Kas etteteavitamistasu peab firma maksma eraldi või paneb kättesaadud palgale juurde?21.03.2019
Tere. Mul selline küsimus. Käisin tööl ja olin katseajal. Mulle anti töösuhte lõpetus päeva pealt. Tegin siis avalduse etteteavitus-tasule. Palga sain kätte samal päeval. Kas see etteteavitamistasu peab firma maksma eraldi või paneb kättesaadud palgale juurde. Avaldus tehtud hiljem ja palk juba käes. Kas see ei peaks olema eraldi arve ja tasu? Sooviksin seda teada kuidas on õieti. Kui ma poleks avaldust teinud poleks ma seda etteteavitusraha saanud. Ja tahaks teada veel mis päevade eest makstakse seda etteteavitus tasu, 15 päeva eest. Kas 15 tööpäeva või 15 kalendripäeva eest.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja ütleb töötaja töösuhte üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 lg 1 alusel, siis peab tööandja TLS § 96 kohaselt ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Kui tööandja jätab etteteatamistähtaja järgimata, siis TLS § 100 lg 5 kohaselt tuleb hüvitada vähem etteteatatud aeg keskmise töötasu alusel. TLS § 84 lg 1 kohaselt tuleb töösuhte viimasel päeval maksta lõpparve, mis sisaldab väljateenitud, kuid saamata töötasu (üldjuhul viimase kuu töötasu), väljateenitud, kuid kasutamata ja aegumata põhipuhkusetasu ja muud töösuhtest tulenevad nõuded, nt hüvitis vähem ette teatatud aja eest.
Seega kui Teiega on töösuhe TLS § 86 lg 1 alusel üles öeldud ning etteteatamistähtaega ei ole järgitud, siis hüvitis vähem ette teatatud aja eest tuleb hüvitada lõppearve osana töösuhte viimasel päeval.
Hüvitis vähem etteteatatud aja eest arvutatakse järgmiselt: leitakse viimase kuue kuu (või kui töötaja on töötanud vähem, siis võetakse arvesse töötatud kuud) keskmine kalendaarne tööpäeva (E-R, v.a riigipühad) ning korrutatakse vähem ette teatatud aja sisse jäävate kalendaarsete tööpäevadega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus mind lahti lasta, kui probleemidest kirjutades nimetasin üht meistrit "tondiks"?21.03.2019
Tervist. Meil töölistel on muresid siis ma otsustasin ühele suuremale ülemusele kirja kirjutada. Kus vähe sain kurjustatud asjade üle. Suures trükihoos nimetasin ühte meistrit tondiks. Kas sellise solvamise eest oleks firmal õigus mind lahti lasta?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töösuhte ülesütlemiseks peab tööandjal olema erakorraline alus. Erakorraliseks aluseks loetakse olukorda, kus töötaja käitumine ei võimalda enam töösuhet jätkata, nt töötaja varastab, tuleb tööle joobes peaga, rikub pidevalt töökohustusi, kiusab kaastöötajaid, käitub pidevalt ebaviisakalt kaastöötajate ja/või klientidega jne. Lisaks eeldab erakorraline ülesütlemine eelnevat hoiatamist, mille eesmärk on tuua kaasa rikkumise lõpetamine. Peale rikkumise korduvat jätkumist võib kõne alla tulla töölepingu tööandja poolne erakorraline ülesütlemine ehk nn vallandamine.
Töösuhetes tuleb käituda lugupidavalt kõigi osapoolte suhtes. Nii ebatsensuursete kui ka lihtsalt ebaviisakate väljendite kasutamist tuleb taunida ja ei saa pidada lugupidavaks käitumiseks. Samas on töötajal õigus juhtida tööandja tähelepanu ettevõttes aset leidvatele muredele ja probleemidele, sealhulgas kaastöötajate tegemata jätmistele ja ebakvaliteetsele tööle.
Üldjuhul ei loeta ühekordset pooltevahelist arusaamatust, tüli, emotsioonide purset ega kaebusega tööandja poole pöördumist piisavalt erakorraliseks, et töösuhet saaks sel põhjusel erakorraliselt üles öelda. Küll aga on ebaviisakas käitumine üldjuhul piisav, et teha töötajale hoiatus, et sellist käitumist ettevõttes ei aktsepteerita.
Kui tööandja ütleb töötajaga töösuhte erakorraliselt üles, on töötajal võimalik erakorraline ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul alates kirjaliku avalduse saamisest töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada ning nõuda hüvitist tühise ülesütlemise eest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas jaguneb elatis, kui naisega elavad kaks last, lasteraha saab tema, üks laps on aga minuga?21.03.2019
Tere! Lahutasime abielu ning meil on kolm last. Kaks last kolisid emaga ära ja üks laps jäi minuga. Kuidas peaks elatise tasumine välja nägema, kui lasteraha saab mu eksabikaasa (so 520 eurot). Lisaks viibivad lapsed kuus reeglina kaks nädalavahetust + pool vaheaegadest. Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud olukorras tuleks kokku arvutada, kui suured on laste igakuised ülalpidamiskulud, millises ulatuses on laste kulud kantud riiklike peretoetustega ja kui suures ulatuses teevad vanemaid vahetult kulutusi laste ülalpidamiseks. Võib tekkida ka olukord, kus riiklikud peretoetused katavad suurema osa laste kuludest ja elatist ei ole üldse vaja maksta, kuid kõik oleneb juba konkreetsetest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas taotleda õigust osaleda lapse kasvatamisel rohkem kui rahaliselt?21.03.2019
Tere
Kelle poole ma peaksin pöörduma kui on vaidlusi seoses lapse kasvatamisega? Poeg saab kohe 2-aastaseks, läksime emaga lahku kohe peale lapse sündi. Toetan last ja ema rahaliselt kuid last ei taheta mulle näidata. Näidatakse vaid siis, kui emal on vastav tuju. Sooviksin temaga saavutada kokkuleppe kuid kahjuks ei tule ema sellega kaasa. Ei jõua enam vaielda ja võidelda, et saaksin oma poja elust osa võtta.
Rahaliselt olen toetanud neid mitmekordselt suuremate summadega kui seaduses sätestatud miinimum aga minul nagu õigusi polekski.
Kelle poole ma peaksin pöörduma kui on vaidlusi seoses lapse kasvatamisega? Poeg saab kohe 2-aastaseks, läksime emaga lahku kohe peale lapse sündi. Toetan last ja ema rahaliselt kuid last ei taheta mulle näidata. Näidatakse vaid siis, kui emal on vastav tuju. Sooviksin temaga saavutada kokkuleppe kuid kahjuks ei tule ema sellega kaasa. Ei jõua enam vaielda ja võidelda, et saaksin oma poja elust osa võtta.
Rahaliselt olen toetanud neid mitmekordselt suuremate summadega kui seaduses sätestatud miinimum aga minul nagu õigusi polekski.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esimeses järjekorras peaksite oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka seal ei õnnestu lapsega suhtlemise korras lapse emaga kokkuleppele jõuda, on võimalik nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu poolt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik tühistada kohtuotsus ning küsida ka lasteraha minule, kuna laps ei ela enam isa juures?20.03.2019
Tere, Minu laps elas eksmehega ning minult mõisteti välja ka elatis (ise olin ka sellega nõus). Nüüd viimased kaks aastat elab laps vastupidi minu juures ning isaga kontakt puudub absoluutselt. Samas meile teadaolevalt saab ta endiselt igakuiselt lasteraha enda pangakontole. Kas on võimalik nüüd kohtu poolt pöörduda, et tühistada eelpool mainitud kohtuotsus ning lisaks küsida ka lasteraha minule?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui asjaolud on oluliselt muutunud, võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga, on võimalik nõuda elatislahendi muutmist. Kui enne laps elas isaga ja nüüd elab Teiega, on asjaolud ilmselgelt nii palju muutunud, et lõpetada Teie elatise maksmise kohustus.
Lapsetoetuse saaja muutmiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui pika aja eest võib küsida elatist, kas kohtuotsuse päevast kuni tänaseni või on mingi ajavahemik?19.03.2019
tere, Elukaaslane sai eelmisel aastal kinkelepinguga maja, kuhu kirjutas ennast sisse ja elab tänaseni. Eelmisest abielust on tal 2 last. Olemas ka 2006 a. kohtumäärus, mille järgi maksis nõutud summasid. Siis 2008. aastal maksis eks-abikaasale hüvitist korraga, arvestades 2 järgnevat aastat. Kahjuks makstud summa ei olnud notariaalselt tõestatud, suuline kokkulepe. Peale seda nad leppisid kokku, et iga kuu 100 eurot mehe poolt ja eks-abikaasa poolt on ka 100 eurot. Pidavat piisama. Jällegi oli suuline kokkulepe. Nüüd tuli arest maja peale ja nõutakse 10 aasta eest kahele lapsele maksmata summa. Mitte mingile kokkuleppele ei saa, olgu mees läks kohtutäituri poole, et summa ära maksta, aga kohtutäitur ütles, et nüüd eks-naine küsib hoopis alates kohtuotsusest ja arvutab kõik ümber. Kui pika aja eest võib küsida elatist? Kas kohtuotsuse päevast kuni tänaseni või on mingi ajavahemik, nt alates tänasest 10 aastat tagasi? Kui summa on ära makstud, kas pidades silmas tuleviku makseid on õigus kohtutäituril hoida arest maja peal? aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures ei hakka aegumine enne lapse täisealiseks saamist.
Kui laste ema on esitanud täitmisavalduse ka selle aja eest, kui elatis on tegelikult makstud, on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus. Sellisel juhul tuleb muidugi tõendada, et elatist on tegelikult makstud ja täitmisavaldus on esitatud alusetult.
Kui elatisvõlgnevus on tasutud, tuleb kohtutäituril maja aresti alt vabastada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan veenduda, et minu eestkoste all olev kassutütar ei võtaks rahalisi kohustusi, ootamatult on ta juba kiirlaenu saanud?19.03.2019
Tere. Olen eestkostja oma kasutütrele. Mul on tekkinud seoses temaga probleemid laenude ja järelmaksude võtmisega. Kuna tal pole allkirjaõigust aga ta on võtnud salaja ilma minu teatmata järelmaksuga mobiili ja ka laenanud 300 eurot kiirlaenu. Ma ei saagi aru kuidas ta seda teha saab. See peaks ta andmetes ju kirjas olema, et tal on eestkostja. Sel juhul on ju tehtud viga laenu andjate poolt. Kuna see võlg on kasvanud juba nii suureks, sooviksingi ma teada mil määral ma seda võlga vähendada saaksin ja kui viga on laenu andjate poolne, kas ma pean siis seda üldse tasuma hakkama?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistan, et kasutütre näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Sellisel juhul on tema pool tehtud tehingud tühised, kui Teie eestkostjana neid just tagantjärgi heaks ei kiida. Kokkuvõttes tuleb aga tühise tehingu alusel saadu ikkagi tagastada.
Saan aru, et kasutütar on teinud kirjeldatud tehinguid Teie eest varajatult - eelkõige tuleks talle selgitada, et tal ei ole õigust Teie nõusolekuta ühtegi kohustust võtta. Kardan, et päris välistada seda kuidagi ei saagi, et ta ei üritaks taolisi tehinguid teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatist, kuigi laps on nädala emaga, nädala minuga?18.03.2019
Tere,
Eelmise aasta algusest taotles lapse ema elatise maksmist lapsele ja see rahuldati. Laps on juba viimased 6 kuud olnud ja elanud nii, et 1 nädal emaga ja 1 nädal isaga.
Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatis ja kuidas edasi toimida, et elatise maksmise kohustus lõpetada?
Lisan veel niipalju, et olen lapse eest kogu aeg hoolt kandnud nii vaimsel tasandil kui majanduslikul tasandil ja olen alles hoidnud ka kõik arved, mis on otseselt lapsega seotud.
Eelmise aasta algusest taotles lapse ema elatise maksmist lapsele ja see rahuldati. Laps on juba viimased 6 kuud olnud ja elanud nii, et 1 nädal emaga ja 1 nädal isaga.
Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatis ja kuidas edasi toimida, et elatise maksmise kohustus lõpetada?
Lisan veel niipalju, et olen lapse eest kogu aeg hoolt kandnud nii vaimsel tasandil kui majanduslikul tasandil ja olen alles hoidnud ka kõik arved, mis on otseselt lapsega seotud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kehtiva kohtulahendi tühistab uus kohtulahend, seega praegusel juhul on Teil kohtulahendi kohaselt jätkuvalt elatise maksmise kohustus, kuigi asjaolud on muutunud. Soovitan Teil esimesel võimalus pöörduda kohtusse kehtiva elatislahendi muutmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu ma peaks pöörduma, et tõendada, et lapse isa ei teeni sandikopikaid ega pole poole kohaga tööl?18.03.2019
Tere. On määratud lapse isale elatis miinimum 270 eurot. Kui talle mainisin, siis tegi ta nii, et firma maksab talle vähem palka ja siis osa mustalt. Kuna tal automakse 240 eurot kuus. Ja lapsele ka veel 270 kandma. Kas ta saab midagi teha, et elatist vähendada? Kuhu ma peaks pöörduma, et ta ei maksaks lapsele vähem ja tõestaksin et ta ei teeni sandikopikaid ega pole poole kohaga tööl?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isalt on elatis kohtulahendiga välja mõistetud, kuid ta ei ole nõus seda vabatahtlikult maksma, tuleb elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole pöörduda. Täitemenetluse käigus teeb kohtutäitur muuhulgas selgeks lapse isa varandusliku seisundi. Kunstlikult vähendatud sissetulek ei anna alust elatise vähendamiseks, tõenäoliselt on skeem selleks piisavalt läbinähtav.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigust küsida korteriühistult kompensatsiooni ohutuse tagamiseks suitsulõõride pikendamiseks katusest välja?15.03.2019
Tere,
Elan alates 2018 aasta juunist uues korterist. 1950ndatel ehitatud kolmekordne, 10 korteriga maja Pelgulinnas. Korteris on gaasiveesoojendi, mis soojendab igapäevases kasutuse tarbitavat vett. Käesoleva aasta alguses läks regulaarse kasutamise käigus vingugaasiandur häiresse. Konsulteerides päästeameti, erinevate korstnapühkijatega ning tehnilisejärelvale ametiga oleme jõudnud lahenduseni, mis lahendab probleemi. Probleemiks on see, et kasutusel olen suitsulõõr, kuhu gaasiveesoojendi on ühendatud, ei ole korralikult välja ehitatud ning lõppeb pööningul, mitte katusest väljas. Lahenduseks on korstnahülsi paigaldamine ja suitsulõõri pikendamine katusest välja. Rääkides sellest ka korteriühistu esinaisele, sain vastuseks, et see on üksnes korteriomaniku probleem ning korteriühistu poolt ei ole mingisugust toetust oodata. Siit ka küsimus, kas antud olukorras on õigust nõuda korteriühistu poolt kompensatsiooni või kogukulude hüvitamist?
Elan alates 2018 aasta juunist uues korterist. 1950ndatel ehitatud kolmekordne, 10 korteriga maja Pelgulinnas. Korteris on gaasiveesoojendi, mis soojendab igapäevases kasutuse tarbitavat vett. Käesoleva aasta alguses läks regulaarse kasutamise käigus vingugaasiandur häiresse. Konsulteerides päästeameti, erinevate korstnapühkijatega ning tehnilisejärelvale ametiga oleme jõudnud lahenduseni, mis lahendab probleemi. Probleemiks on see, et kasutusel olen suitsulõõr, kuhu gaasiveesoojendi on ühendatud, ei ole korralikult välja ehitatud ning lõppeb pööningul, mitte katusest väljas. Lahenduseks on korstnahülsi paigaldamine ja suitsulõõri pikendamine katusest välja. Rääkides sellest ka korteriühistu esinaisele, sain vastuseks, et see on üksnes korteriomaniku probleem ning korteriühistu poolt ei ole mingisugust toetust oodata. Siit ka küsimus, kas antud olukorras on õigust nõuda korteriühistu poolt kompensatsiooni või kogukulude hüvitamist?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ