Õigus

Töötan reisijate vedu teostavas asutuses bussijuhina. Busside pesijaid meil tööle võetud ei ole. Tööülesannete hulka kuulub ka busside heakord. Tööpäeva sees toimub see tegevus tasustatud liinivaheajal. Tööpäeva lõpus peab koristamine toimuma peale tööaega ja seda ei arvestata tööaja hulka. Tegevuse kohta tuleb teha märge sõidulehele ja tasustatakse max 0.5 tunni eest. On see õige, et pean peale pikka tööpäeva puhkeajast tegelema ettevõtte bussi heakorraga ja seda ei arvestata tööaja arvestuses tööaja hulka?

Tere!
Mul on põhitöökoht ja õhtuti koristusfirmas ametlik lisatöö. Kas ema matuste puhul kehtib lisatöökohast sama seadus, et kolm vaba päeva ja kas ka tervisepäeva saab võtta?
Põhitöökohast on kõik selge.

Aitäh,

Kuidas peaksime toimima olukorras, kus elame elukaaslasele kuuluvas korteris. Soov on, et elukaaslase surma korral saaksin elama jääda sellesse korterisse oma elu lõpuni, korteri pärivad ju lapsed. Elukaaslasel on lahutatud abielust neli last, neist üks alaealine. Millise dokumendi peaksime vormistama või kuidas muudaks olukorda abiellumine? Eesmärk on välistada olukord, kus lapsed nõuavad minu väljakolimist või nende pärandiosa väljamaksmist.

Tere.
Kas on mingeid erandeid, mis lubaks parkida c-kat autoga õueala märgi piirkonnas?
Oma parkimisega ei takistaks ma teisi liiklejaid.

Ostsin 2004. aastal korteri korrusmaja viimasele korrusele ajal, kui majas olid korteriomandid moodustamata, kogu maja oli kaasomandis. Eelmine omanik oli renoveerimistööde käigus ehitanud korterisse puuküttel kamina (maja on gaasiküttel). Maja reaalosadeks jagamise üle kestis kohtuvaidlus aastaid, lõpuks otsustas kohus lõpetada kaasomandi 2000-ndal aastal tehtud inventariseerimisjooniste põhjal, kus ka minu korteri kamin olemas. Nüüd hakati vahetama maja katust ja selgus, et kamina korsten ei vasta nõuetele ja vaja teha uus.
Siit küsimus, kas korsten kuulub kaasomandi eseme koosseisu ja kas uue korstna ehituse peab finantseerima omanik või korteriühistu?

Köögis toimus kanalisatsioonitoru leke, korter on kindlustatud. Kindlustusfirma koostööpartnerite poolt demonteeriti köögimööbel, et vahetada kanalisatsioonitoru KÜ-ga lepingu sõlminud hooldusfirma poolt. Kindlustusfirma poolt on tõestatud, et veeavarii toimus KÜ süül, kindlustust KÜ ei ole. Kindlustusfirma koostööpartner esitas mulle arve omavastutuse tasumiseks, mis on minu poolt ka tasutud. Minu kindlustusfirma väitel on mul õigus omavastutuse eest tasutud summa sisse nõuda KÜ-lt, kuid KÜ keeldub seda tegemast. Kuidas ma peaksin edasi toimima? Kas tõesti ainuke lahendus on kohtusse pöörduda?

Tere,
Kuidas oleks õiguslikult korrektne lahendada sellist olukorda? Vana puitmaja mitme korteriga elamuga. Katus on vana ning laseb siit-sealt vett läbi. KÜ on iga-aastaselt lasknud oma jõududega katust paigata. Katuse vahetus on plaanis, kuid praegu on see takerdunud erinevate juriidiliste teemade tõttu. Teisel korrusel asuva korteri omanik nüüd vahetus ning uus hakkas seal kapitaalremonti tegema, omades soovi laieneda ka katuse alusele pinnale. Nüüd soovib uus korteriomanik ühe mädanenud laetala vahetuse hüvitist. Endise omaniku poolt ei ole kindla laetala olukorra kohta mingit teavitust KÜ juhatusele saabunud. Samas oli see jutu järgi laetala silmaga nähtavalt amortiseerunud ning seda oli mainitud ka korteri müügi toimumise ajal. Korteri endine omanik, mingit omapoolset katset selle parandamiseks pole teinud.
Samas on toimunud selles majas 90' aastade alguses tulekahju ja pole välistatud, et kustutusvee tagajärjel on saanud laetala osaliselt kannatada.
Kas antud juhul on korteri uuel omanikul õigus vastava laetala väljavahetamise hüvitist? Kas väljavahetatava laetala peaks hüvitama 100% KÜ kui tulevikus jääb see tala korteri sisse (kuna laiendab korterit katuse alla)? Või võib KÜ nõude summa hüvitist mingi % võrra vähendada seoses sellega, et endine omanik ei ole seda varem proovinud parandada/asendada?

Lugupidamisega KÜ liige

Esitasin tööandjale lahkumisavalduse rohkem kui 30 päeva varem. Nüüdseks on mu tervislik seisund halvenenud, mis on suures osas tööga seotud. Kuidas oleks õigem toimida, kas lõpetada tööleping erakorraliselt või esitada uus lahkumisavaldus 30 päeva ette. Kas erakorralise lõpetamise puhul peab esitama mingeid tõendeid tervisliku seisundi kohta ja kui pikk on mõistlik etteteatamistähtaeg sellisel juhul? Ja teine variant, et muuta oma lahkumisavaldus varasemaks, kas see on üldse korrektne?
Lugupidamisega

Peale isa surma loobusime oma pärandist ühe venna kasuks (peres oli 4 last) ja notaris panime kirja, et kui maja läheb müüki, siis vend jagab raha meiega. Aga kui me ei müü maja ja vend teeb kinkelepingu õele, kas siis vennalastel on õigus oma pärandiosa nõuda?
Üks vend suri 10 aastat tagasi ja teise surmast sai aasta.

Tere,
alaealine päris testamendiga vanaisa vara. Eelpärijaks on määratud lapse isa s.o.vanaisa poeg. Last kasvatab ema üksinda, lapse isa ei võta lapse kasvatamisest materiaalselt osa. Kas ja kuidas on lapse emal võimalik taotleda vanaisa poolt testamendiga määratud vahendeid enne lapse 18.a. saamist? Ema on madalapalgaline ja lapse huvides on vajalik kasutada vahendeid enne lapse 18.a. saamist. Ema teadis testamendist vanaisa jutu põhjal ja sai teada sugulaselt, et testament on avanenud ja lapsele on pärandatud vara.