Õigus
Küsimus: Kas on võimalik Eesti kohtu kaudu taotleda ainuhooldusõigust, kui laps on isa nõusolekul hetkel eestis, isa aga välismaal?16.04.2018
Tere! Sooviksin teada hooldusõiguse kohta. Lapse isa ei ole eestlane ja elab välisriigis. Laps on sündinud välisriigis aga elab Eestis ja on sisse kirjutatud hetkel Eesti isa nõusolekul. Kas on võimalik sel juhul Eesti kohtu kaudu taotleda emal ainuhooldusõigust? Või tuleb seda teha välisriigi kohtu kaudu? Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse alaline elukoht on Eestis, on Eesti kohus pädev hooldusõigusasja lahendama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja peab maksma töötajale ajutiselt teises osakonnas töötamise ajal keskmist tasu või seda, mis seal osakonnas makstakse?16.04.2018
Tootmisettevõttes on igale töötajale kehtestatud personaalne tunnitasu, vastavalt töötaja teadmistele ja oskustele, kuid firmas on kehtiv ka baashinne, mille alusel on arvestatud tükitöö hinnad tükitöö tegijatele. Pidevalt on ettevõttes mõnedes osakondades vähem tootetellimusi ja töötajad peavad töötama teistes osakondades, mis erineb nende igapäevatööst. Kas tööandjal on õigus vähendada sel perioodil töötajate töötasu baashinde tasemele ning maksta töötajatele vähem, kui töötaja personaalne tunnihinne või peaks tööandja töötajale maksma keskmist töötasu teises osakonnas töötamise ajal?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja peab keskmist töötasu maksma juhul, kui tööandjal pole töötajale tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis.
Antud juhul oleneb töötasu suurus ennekõike kokkuleppest ja sellest, kas töö teises osakonnas tuleneb töölepingust. Kui töö teises osakonnas tuleneb töölepingus, siis tuleb töötajale töötasu maksta vastavalt töölepingus kokku lepitule. Kui töö teises osakonnas tähendab aga täiendavaid lisaülesandeid, mida töötajaga töölepingus pole kokku lepitud, siis tuleb lähtuda muust kokkuleppest. Nimelt lisaülesannete täitmine ei tähenda automaatselt seda, et töötaja peaks saama täiendavat töötasu. Seega kui teise töö tegemist pole lepinguga reguleeritud, peavad pooled kokkuleppele jõudma nii täiendavate ülesannete tegemises kui ka selles, milliseks kujuneb tasu täiendavate ülesannete täitmise eest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Milliseid kooskõlastusi on vaja ahiküttega kortermajas soojamüüriga pliidi ahjuga asendamiseks?14.04.2018
Tere
Kas ja milliseid kooskõlastusi või nõusolekuid on vaja saada korteriühistult või kaasomanikelt ahiküttega kortermajas soojamüüriga pliidi asendamisel ahjuga?
Kas ja milliseid kooskõlastusi või nõusolekuid on vaja saada korteriühistult või kaasomanikelt ahiküttega kortermajas soojamüüriga pliidi asendamisel ahjuga?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38, mis olukorda reguleerib, ütleb järgmist:
- Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
- muudatuseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui palju korteriomanikest peavad olema nõus renoveerimislaenuga?14.04.2018
Tere!
Korteriühistul on plaanis maja renoveerida. Selleks peab võtma laenu. Sellega tegeleb ühistu juhataja. Ühistul pole veel ühtegi laenu. Kui palju korteriomanikest peavad olema nõus laenuga? Inimesed on erinevad, ei ole võimalik, et kõik mõtlevad ühte moodi. Mis on laenu tingimusteks? Kas ühistu vanusele on ka mingi nõue?
Tänan
Korteriühistul on plaanis maja renoveerida. Selleks peab võtma laenu. Sellega tegeleb ühistu juhataja. Ühistul pole veel ühtegi laenu. Kui palju korteriomanikest peavad olema nõus laenuga? Inimesed on erinevad, ei ole võimalik, et kõik mõtlevad ühte moodi. Mis on laenu tingimusteks? Kas ühistu vanusele on ka mingi nõue?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui laenu suurus on suurem, kui korteriühistu ühe aasta majanduskulud, siis peab vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt olema üle poole kõigist korteriomanike häältest. Lisaks peab polthääletanutele kuuluma üle poole kaasomandi osadest (vt KrtS § 36 lg 1).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriomanike kokkulepe tähendab, et 100% korteriomanikke peab koosolekust osavõtma ja 100% otsuse poolt hääletama?14.04.2018
Tere,
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 38 lg 1 kohaselt tuleb ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Korteriomanike kokkulepe võib olla sõlmitud korteriomanike üldkoosoleku otsuse vormis (st kõik korteriomanikud võtavad koosolekust osa ja hääletavad otsuse poolt).
Kas see tähendab, et 100% korteriomanikke peab koosolekust osavõtma ja 100% peavad otsuse poolt hääletama?
Lugupidamisega
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 38 lg 1 kohaselt tuleb ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Korteriomanike kokkulepe võib olla sõlmitud korteriomanike üldkoosoleku otsuse vormis (st kõik korteriomanikud võtavad koosolekust osa ja hääletavad otsuse poolt).
Kas see tähendab, et 100% korteriomanikke peab koosolekust osavõtma ja 100% peavad otsuse poolt hääletama?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
jah, koosoleku kaudu kokkuleppe sõlmimine tähendab, et 100% korteriomanikke peab koosolekust osavõtma ja 100% peavad otsuse poolt hääletama.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas tõlgendada karistusseadustiku § 424. lõige 2?13.04.2018
Karistusseadustikus § 424 on kirjas, et karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Lõige 2 ütleb, et karistatakse kuni neljaaastase vangistusega.
Ning lõige 2 korral on välja toodud 2 punkti.
1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata;
2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
Arusaadav on, et lisakaristusena kindlasti võetakse ära juhtimisõigus.
Aru saadav on, et vangistust ei asendata täielikult tingimisi vangistusega.
Arusaamatu on, et kui kindlalt on juba karistuseks reaalne vangistus ja lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine. Millistel alustel siis saab lisada sõiduki konfiskeerimise või rahalise karistuse?
Kas siis § 424 eest on üks karistus(vangistus või rahaline karistus) ja lõige 2 eest lisaks veel eraldi karistus(veel vangistust ja juhtimisõiguse peatamine)?
Lõige 2 ütleb, et karistatakse kuni neljaaastase vangistusega.
Ning lõige 2 korral on välja toodud 2 punkti.
1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata;
2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
Arusaadav on, et lisakaristusena kindlasti võetakse ära juhtimisõigus.
Aru saadav on, et vangistust ei asendata täielikult tingimisi vangistusega.
Arusaamatu on, et kui kindlalt on juba karistuseks reaalne vangistus ja lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine. Millistel alustel siis saab lisada sõiduki konfiskeerimise või rahalise karistuse?
Kas siis § 424 eest on üks karistus(vangistus või rahaline karistus) ja lõige 2 eest lisaks veel eraldi karistus(veel vangistust ja juhtimisõiguse peatamine)?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui isikul on aga juba olemas kehtiv karistus KarS § 424 järgi, kvalifitseeritakse tema tegu KarS § 424 lg 2 järgi ning rahalise karistuse mõistmine selle kvalifikatsiooni kohaselt ei ole enam võimalik. Võimalik karistusliik on üksnes vangistus ning KarS § 424 lg 2 sätestab, et sellise teo puhul ei saa jätta lisakaristust kohaldamata ega ka vangistust täielikult täitmisele pööramata. KarS § 424 lg 1 kohase kuriteo puhul selliseid piiranguid ei ole.
Küsimus: Kas on võimalik, et 2009. aastal joobes juhtimise eest saadud trahv on aegunud?13.04.2018
Aastal 2009 sai vend joobes juhtimise eest rahatrahvi. Kas on võimalik, et see on aegunud? Kohtutäitur nõuab siiski rahatrahvi maksmist. On selleks alust?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on võimalik esitada minule rahalisi nõudeid seoses asjaoluga, et korteri kaasomanik on minu alaealine laps?13.04.2018
Tere.
Mul on endise elukaaslasega kaasomandis korter. Korteris elab ka meie ühine alaealine laps. Ise ma seal ei ela ja kaasomandi endise elukaaslasega soovin lõpetada. Soovin kinkida oma kaasomandiosa (ehk nö pool korterit) lapsele. Soovin teada, milliseid rahalisi nõudeid võib minule esitada, kui lapse isal tekivad makseraskused (näiteks kommunaalmaksete võla tõttu läheb asi kohtutäiturile menetleda ja lapse isa konto arestitakse).
Kas on võimalik seadusekohaselt sellisel juhul esitada minule rahalisi nõudeid seoses asjaoluga, et korteri kaasomanik on minu alaealine laps?
Tänan!
Mul on endise elukaaslasega kaasomandis korter. Korteris elab ka meie ühine alaealine laps. Ise ma seal ei ela ja kaasomandi endise elukaaslasega soovin lõpetada. Soovin kinkida oma kaasomandiosa (ehk nö pool korterit) lapsele. Soovin teada, milliseid rahalisi nõudeid võib minule esitada, kui lapse isal tekivad makseraskused (näiteks kommunaalmaksete võla tõttu läheb asi kohtutäiturile menetleda ja lapse isa konto arestitakse).
Kas on võimalik seadusekohaselt sellisel juhul esitada minule rahalisi nõudeid seoses asjaoluga, et korteri kaasomanik on minu alaealine laps?
Tänan!
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Teie ega Teie laps ei vastuta kaasomaniku/isa rahaliste kohustuste eest.
Küsimus: Mida teha, kui nüüd selgus, et 15 aastat tagasi on naaber aia ja kuuri 1 m võrra minu maale ehitanud?13.04.2018
Maa mõõtmise tulemusel selgus, et naaber on oma kinnistu piirist ehitanud aia meetri võrra minu kinnistule umbes 15 aastat tagasi. Veel on ta oma kinnistule ehitanud ehitise (kas kuur või garaaž), mis asub siis samuti meetri võrra minu krundil. Naaber väidab, et kui ta aeda ehitas, ei olnud me sellele vastu (tookord me ei mõõtnud, kus minu kinnistu lõppeb ja tema oma algab). Nüüd sooviks füüsilist aeda viia vastavusse tegelike andmetega ja ka kuuri nihutamist naabri poolt. Mida teha, millest alustada. Naabril puudub kuuri ehitusluba. Naaber ei soostu minuga suhtlema.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Kui kuur on ehitatud ilma ehitusloata, siis saate kohalikult omavalitsuselt nõuda, et viimane väljastaks naabrile ebaseaduslikult rajatud ehitise lammutamise korralduse.
Küsimus: Kuidas arvutada ettevõtte väärtust?13.04.2018
Teine osanik survestab mind enda osa ära müüma. Mulle aga tundub, et tema poolt pakutav hind on liiga madal. Kuidas arvutada ettevõtte tegelik väärtus?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Ettevõtte väärtuse hindamise kohta on oma arvamuse öelnud ka Riigikohus, kes märkis lahendis järgmist: „Praktikas kasutatakse erinevaid ettevõtte väärtuse hindamise meetodeid. Audiitorite Instituut (IDW) on kehtestanud standardi ettevõtete hindamiseks (IDW Standard - sks "Grundsätze zur Durchführung von Unternehmensbewertungen" vom 28. Juni 2000), mille järgi kasutatakse ettevõtte väärtuse hindamiseks kas nn tulukusväärtuse meetodit (Ertragswertmethode) või diskonteeritud rahavoogude (discounted cash flow, DCF) meetodit. Praktikas juhinduvad sellest aktsiate väärtuse hindamisel üldjuhul nii audiitorid kui kohtud. Kohtupraktikas on valdav tulukusväärtuse meetod, mille järgi sõltub ettevõtte väärtus selle võimest tulevikus tulu teenida. See metoodika on sisult sarnane DCF-meetodiga, mis arvestab diskonteeritult aktsiaseltsi poolt eeldatavasti tulevikus tekitatavaid rahavooge ja mille osatähtsus kasvab.“
Kokkuvõttes tuleb ettevõtte väärtuse tuvastamiseks hinnata nii ettevõtte varade väärtust, kohustusi kui ka ettevõtte suutlikkust teenida tulevikus tulu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal