Õigus

1958. a. ehitatud elamus on 12 korterit ja keldris asuv äriruum. Esialgselt oli kõnealune köetav keldriruum kasutusel majaelanike pesuköögina, hiljem hõivas tolleaegne majavalitsus selle linnakoristustööliste abi- ja inventariruumiks. Erastamisreformi käigus sai ruumi omanikuks tolleaegse majavalitsuse kliendid ülevõtnud haldusfirma. Ruum kohandati poepidamiseks ja anti rendile. Mingil ajal ei leidunud pikema perioodi jooksul rendilesoovijaid ja kokkuhoiu eesmärgil laskis omanik seal olevad radiaatorid sulgeda. Kohal käis kaugkütteteenust osutanud firma esindaja, ruumis asunud kolm radiaatorit lülitati elamu küttesüsteemist välja ja plommiti. Toiming akteeriti 12.10.2011 ja uueks küttekulu arvestamise aluseks määrati 7% kaasomandi osa suurusest. Millalgi demonteeriti radiaatorid üldse. Elanikke sellest ei teavitatud, kuid mingeid negatiivseid muutusi see samuti ei põhjustanud. Tol ajal ei olnud ka veel asutatud korteriühistut, vaid tegutseti ühisusena sellesama keldriruumi omaniku halduse all.
29.06.2012 võõrandas haldusfirma ruumi eraisikule, kes kasutas seda hoiukohana. Samuti kaks järgnevalt vahetunud omanikku. Võõrandamine toimus sellest ajast juba teadmisega, et tegemist on EHR-is muu kaubandushoonena määratletud kütmata ruumiga.
2020.a. suvel toimus kogu elamu küttesüsteemi rekonstrueerimine. Projekt selleks koostati 1956. aastast pärineva esialgese projekti alusel, mis nägi ette radiaatoreid ka kõnealuses keldriruumis. Omaniku avalduse alusel töid teostavale firmale sinna radiaatoreid siiski ei paigaldatud. Märkimist väärib, et see ei olnud ainuke töö käigus tehtud muudatus võrreldes projektiga. Sellisena võeti uus küttesüsteem vastu omanikujärelevalve ja ühistu esindaja poolt allkirjastatud aktiga. Samaaegselt tellitud keldrikorruse tehnilises auditis märgitakse vaid, et radiaatorite paigaldamata jätmine keldriruumi mõjutab selle kohal asuva korteri põranda soojusbalanssi. Korteriomanikul endal mingeid pretensioone selles suhtes ei ole, kuna olukord on ühesugune kõigil esimese korruse korteritel.
Nüüd nõuab ühistu juhatus projektijärgsete radiaatorite paigaldamist tagantjärele. Omanik seda ei soovi, kuna ostis ruumi teadmisega, et see on talle sobiv kütteta hoiuruum.
Kas ja millisel alusel on omanikul võimalik kaitsta oma huvi olemasoleva olukorra säilitamiseks küttepaigaldise osas?

Tere.
On otsustatud 30 korteriga kortermaja täielik renoveerimine KredEx 50% rahastuse kaasabil. Üldkoosolekul tehti otsus ka vihma käes olevate kõigi lahtiste rõdude kinni ehitamine liigutatavate klaasidega, et vältida ka rõdu põrandate konstruktsioonide jätkuv lagunemine vihmavee tõttu.
Nüüd on ilmsiks tulnud üks korteriomanik, kes on rõdude klaasimise vastu ja eelistab varianti, et rõdud jäävad lahtiseks ja ilmastiku suhtes halba olukorda. Kuidas saavutada maja suhtes lahendus, mis on ehituslikult vajalik ja rõdude kaitsmise osas parim variant?

Korteriühistus (8 krt maja) soovib üks korter enda korteri jaoks paigaldada õhksoojuspumba. Ühistu saatis laiali nõusoleku lehe, selle järgi on 4 poolt ja 4 vastu. Ühistu ütles, et nemad annavad oma lisahääle juhul kui korteriomanik, kes pumpa soovib paigaldada, ajab kõik dokumendid joonde. Sealhulgas koostab projekti, mis laieneb kunagi hiljem kõikidele teistele samas majas õhksoojuspumba paigaldajatele. Juhul kui keegi veel soovib. st. üks omanik teostab tervele majale projekti oma kulu ja kirjadega, sest ühistu nõue on lisaks, et kõigil peab olema täpselt ühesugune pump. Fassaadile paigaldamisest ei lastud üldse rääkidagi, seda ei lubata raudselt, aga see korter soovib õhksoojuspumba paigaldada aluse peal oma akende alla, kuna ta elabki just alumisel korrusel. Samuti ütles ühistu et pumpa ei tohi paigaldada tänavapoolsele küljele ... huvitav kes küll koostaks sellise projekti, kui 4 korterit on tänavapoolsed ja 4 õuepoolsed. Kas ühistul on õigus nõuda selliseid asju? arusaamatuks jääb, miks peab üks korteriomanik tegema tervele majale oma kulu eest projekti, et juhul kui äkki vaja läheb.

Tere! Töötaja esitab tööandjale ettepaneku tööleping lõpetada kokkuleppel ja päevapealt ja tööandja sellega nõustub. Aga tööandja väidab, et on mingi paragrahv, et tal on õigus jätta maksmata töötajale viimase poole kuu töötasu (töötaja täitis tööülesandeid 12 päeva käesoleval kuul). Aga samas tööandja nõustus maksma selle aasta väljateenitud puhkusetasu, pluss eelmise aasta 22 saamata puhkusepäeva. Kas tööandjal on selline õigus töötasu maksmata jätta? Võimalusel paluks ka vastavat seaduse paragrahvi.
Tänud.

Tere!
Ühes korteris oli gaasiboileril kehv tõmme. Ühistu korraldas püstakus lõõride uuringud. Uuringu tulemusel selgus, et antud korterile ligipääsetavatesse lõõridesse on ühendatud teiste korterite seadmeid (ventilatsioon, kubu) ja korteri gaasiseadme jaoks vaba lõõri ei ole.
Uuringu kokkuvõttes pakkus korstnapühkija lahenduseks paigaldada korterisse turbokatel (juhitakse suitsugaasid läbi välisseina välja, mitte kasutades lõõri).
Kas korteriühistu peaks tasuma turbokatla ja selle paigalduse eest? KÜ peab tagama tehnosüsteemi kasutamise võimaluse. Samas turbokatel on erilahendus, mitte lõõri osa.
Mis üldse määrab, et korteritel on õigus gaasiveesoojendi kasutamisele ja vastavale tehnosüsteemile hoones? Selle asemel, et soovitada näiteks elektriboileri paigaldamist.

Tere,
mul on eelmisest kooselust 2-aastane laps. Lapse isal puudub ametlik töökoht, ta elab vanemate juures ning laps veedab temaga aega kahel päeval nädalas mõned tunnid ning nädalavahetuse ühel päeval täispika päeva. Laps elab püsivalt minuga, kõik igapäevased kulud sh ka riided, hügieen, transport jms ning lisaks lasteaia kuutasu 185 eur tasub minu uus elukaaslane.
Lapse isa vanemad kandsid algselt meievahelise kokkuleppe põhjal iga kuu 1.kpv 292 eurot elatisraha, aegajalt kandis lapse isa enda kontolt 292 eurot elatisraha, nüüd aga suvekuudel laekumisi ei tulnud ning andsin hagiavalduse elatise jaoks kohtusse, kohtuotsust ei ole siiani tulnud ja mitte laekunud kuude eest tegid maksed tagantjärgi vanavanemad. Vahepeal taas tulid laekumised vanavanematelt, siis lapse isalt ja seekord on jäänud 1 kuu maksmata taaskord. Ise olen töölt lapsehoolduspuhkusel kuni laps saab 3a, sissetulekud puuduvad, õpin ülikoolis ning minu enda ja minu lapse kulud katab uus elukaaslane. Milline on igakuist renti, kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu, kõiki igapäevaseid kulutusi arvesse võttes võimalik maksimaalne elatise summa, mida saaksin taotleda? Või kas üldse, kui lapse isal puudub sissetulek ning püsiv elukoht.

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 26 (6) ütleb: Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena, asendab mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks isaduse omaksvõtu avaldust.
Kas see tähendab, et nõusoleku andnud seemneraku doonor kantakse automaatselt lapse isana sünni registreerimisel Rahvastikuregistrisse ja sellega on õigus ka elatise nõuet talle esitada? Või kohaldub siin ikkagi perekonnaseaduse §84 (2): Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
Kas notariaalne kokkulepe tulevase lapse ema ja doonori vahel oleks üheks võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?

Olen Eesti riigi kodanik, abielus Saksamaal ning elan vaheldumisi siin ja seal. Elukoht on kantud mõlema riigi rahvastikuregistrisse. Olen oma Eestis saadud juhiload vahetanud pärast kehtivusaja lõppu Saksa lubade vastu. Väärteomenetluse korras karistati mind trahviga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 7-ks kuuks. Karistus lõppes septembris. ARKis keelduti minu taotlust juhtimisõiguse kohta menetlema, käskides kolida Saksamaale ning teha oma elukoht korda. Saksamaalt olen saanud vastuseks, et mul on õigus taastada juhtimisõigus ka Eestis. Kas mul on õigus taotleda juhtimisõiguse taastamist Eestis, kuna olen siin oma alaealiste lastega?

Tere.

Sõiduki ostu-müügi tehing sai teostatud, kuid omanikuvahetus jäi tegemata, sest ostja ei täitnud oma lubadust. Nüüd sai ka leping hävitatud, kuid kindlustus ning eeldatavad muud juhtumid on võimalikud. Kuidas on võimalik olukord reaalsusega kooskõlla viia?

Aitäh

Tere! Mul 2 last. Laste isast lahutasin 10 a tagasi. Ta elatist ei ole kunagi maksnud ega lastega ei suhtle juba 9 aastat. Mul on ainuhooldusõigus. Olen uuesti abielus, abikaasa tahab lapsed lapsendada. Ta õpib välismaal ja tuleb tagasi 5 kuu pärast.
Mõeldes nüüd lapsendamise peale - kas mul oleks mõistlik juba praegu taotleda bioloogiliselt vanemalt hooldusõiguse täielikku äravõtmist, et kui abikaasa tuleb Eestisse tagasi, oleksid lapsed juba lapsendamiseks n-ö vabad? Bioloogilise vanema asukohta, kontakte ma ei tea, seega nõusolekut ma ei saa küsida. Või peaks see toimuma üheaegselt koos lapsendamisega?