Õigus

Tere,
korteriomanike üldkoosoleku protokoll on korteri majanduskulu võlgnevuse sissenõudmisel piisavaks aluseks, kui kehtestatud majanduskulude suurus on otsuses selgelt välja toodud.
Majanduskulude kehtestamise kord on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvis 41.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Töötasu suurus tuleb töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt töölepingus kokku leppida. Töötasu võib näiteks arvestada tundide või tükkide eest või maksta kuutasu. See, kuidas töötasu arvestatakse, on poolte endi kokku leppida. Töötasu kokkulepe peab olema töötajale üheselt arusaadav, see tähendab, et töötaja peab olema teadlik oma töötasu suurusest ning sellest, kuidas tema töötasu kujuneb. Kui töötasu kokkulepet ei ole kirjalikult vormistatud, tuleb lähtuda suulistest kokkulepetest.

TLS sätestab kaks võimalust töötasu suuruse muutmiseks.

Olukorras, kus töömaht on vähenenud ettenägematute ja tööandjast mitteolenevate põhjuste tõttu, st et töötajatele pole võimalik enam kokkulepitud mahus tööd anda ning tööandjal ei ole võimalik ka kokkulepitud töötasu maksta, kuna rahalisi vahendeid pole enam piisavalt, võib tööandja töötaja töötasu ja töökoormust TLS § 37 lõike 1 alusel ühepoolselt vähendada (nt kevadine koroonaviiruse levik oli üks sellistest ettenägematutest asjaoludest, mille esinemise korral võib tööandja TLS § 37 lõike 1 alusel ühepoolselt vähendada). Tööandja saab töötaja töökoormust ja töötasu vähendada kolmeks kuuks 12 kuu jooksul. Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.

Töötasu vähendamine TLS § 37 lõike 1 olukorras on aga lubatud vaid teatud tingimustel ehk mõlemad tingimused peavad olema täidetud üheaegselt:
• Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused).
• Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

Seega töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töötasu maksmine võimalik, kuid samas on töötajate töökoormus sama. Seega, töötasu ühepoolseks vähendamiseks peavad olema vähenenud töömahud, mille tõttu on tööandjale kokkulepitud töötasu maksmine koormav. Töötasu ja töökoormuse vähendamiseks peab tööandja esitama töötajatele teatise ja vähemalt 14 kalendripäeva ette teatama.

Kui ettevõttes ei esine ettenägematuid asjaolusid ehk tööandjal ei ole alust ühepoolseks töötasu vähendamiseks, siis ei saa tööandja ühepoolselt ilma töötaja nõusolekuta töötasu suurust muuta. Sellisel juhul rakendub TLS § 12, mille kohaselt saab töölepingu tingimuse muuta üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja ei saa ühepoolselt muuta töötasu suurust või arvestamise viisi. Kui tööandja muudab ühepoolselt töötasu, tuleks esimesel võimalusel tööandjale (soovitavalt kirjalikult nt e-kirja teel) teada anda, et töötaja töötasu muutmisega nõus ei ole.

Kui töötaja ja tööandja omavahel kokkuleppele ei saa, tuleks vaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidlusorganisse (s.o kohus või töövaidluskomisjon). Ehk kui tööandja maksab töötajale palgapäeval kokkulepitust väiksema töötasu, on töötajal tööandja vastu saamata jäänud töötasu nõue. Töövaidlusorganis tuleb oma nõuet ka tõendada (nt saab töötasu suurust tõendada pangakonti väljavõttega).

Töövaidluskomisjoni saab pöörduda nii töösuhte ajal kui pärast töölepingu lõppemist. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse ja töövaidluskomisjonide kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile.

TLS § 28 lõike 2 punkti 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui tööandja oma kohustuse täitmisega viivitab, saate esitada täiendava nõude viivise osas. Viivise määr on hetkel 8% aastas (ligikaudu 0,022% päevas). Viivise arvutamisel on abiks viivisekalkulaator: https://www.viivisekalkulaator.ee/.

Kui tööandja oma kohustust oluliselt rikub, on töötajal TLS § 91 lõike 2 alusel õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kui tööandja muudab ühepoolselt töölepingu tingimusi, on tegemist rikkumisega.

Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist on vajalik tööandjale teha hoiatus. Hoiatusega tuleb pöörata tööandja tähelepanu probleemile ning nõuda rikkumise lõpetamist. Soovitavalt teha hoiatus kirjalikult, millega on hilisemas vaidluses võimalik tõendada tööandjale hoiatuse tegemist.

Kui Te leiate, et tööandjapoolne töötasu maksmisega viivitamine on oluline rikkumine ja töösuhte jätkumine pole seetõttu võimalik, samuti ei ole tööandja reageerinud Teie tehtud hoiatusele, on Teil võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse (TLS § 95 lõige 1). Avalduses tuleb ülesütlemist põhjendada (nt millist kahju pidev viivitamine tekitab ning miks ei ole võimalik töösuhet jätkata).

Kui töösuhe lõpeb, on tööandjal kohustus maksta töölepingu lõppemise päeval välja n-ö lõpparve (TLS § 84) ehk väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on tööandjal kohustus lisaks lõpparvele maksta töötajale hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 100 lõige 4).

Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuse rikkumine. Kui kõiki asjaolusid arvestades vaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada tühiseks ja tööandja võib nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Seda, kellega politsei kontakteerub, ma politsei eest öelda ei oska. Pole välistatud, et menetleja võib tunda huvi ka selle vastu, kuidas sattus juhtimisõiguseta juht sõiduki rooli ja milline oli sõiduki vastutava kasutaja või omaniku roll selles. Nimelt on juhtimisõiguseta isiku lubamine mootorsõidukit juhtima samuti väärtegu ja karistatav. Kas menetleja sellega sügavamalt tegeleb, otsustab menetleja ise. Üldjuhul siiski piirdutakse eelkõige konkreetse rikkumisega e. antud juhul mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtinud isiku süüteoga. Kui sõiduk toimetati valvega hoiukohta, saab selle sealt kätte sõiduki omanik, vastutav kasutaja või viimaste poolt volitatud isik.

Tere, küsimusele, kas nõue on õigustatud või mitte, ei oska ma kahjuks vastata, kuna hinnata tuleb jäätmevedaja, auto prügikonteinerite kõrvale parkinud isiku (ja korteriomaniku) ja korteriühistu osa kahju tekkimisel, jagades vastavalt osapoole vastutuse suurusele ka tekkinud kahju.
Korteriomaniku vastutus tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg-st 1 ja 4, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on kohustatud tagama, et nii käituvad ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, õiguslikult jagunevad kortermajad kortermajadeks, kus korteriomaniku omandis olev majaosa on piiritletud (korteriomanditeks jagatud kortermaja) ning, kus see on piiritlemata (kaasomandis olev kortermaja).
Kui esimesel juhul kuuluvad korteriomanike kaasomandisse kõik kortermaja osad, mis on vajalikud ühiseks kasutamiseks ning jäävad korteriomandi reaalosast väljapoole, siis tavalise kaasomandi puhul on kaasomandis terve kortermaja.
Korteriomanditeks jagatud ja kaasomandis oleva kortermajal on kõige lihtsam teha vahet kinnistusraamatu abil. Korteriomandite puhul on kinnistusraamatus avatud igal korteriomandile eraldi kinnistusraamatu registriosa, samas, kui kaasomandis kortermaja puhul on üks registriosa tervele kortermajale.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-d 1 ja 2, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning taluma samas mõjusid, mis jäävad korteriomandi tavakasutuse piiridesse.
Seda, kas antud juhul on tegu nn tavalise mõjuga, mida naabril tuleb taluda, või mitte, saab välja selgitada bassikõlaritest tulenevat müra ja/või vibratsiooni mõõtes ning võrrelda saadud andmeid kehtivate õigusaktide (näit. Majandus- ja taristuministri määrus "Eluruumile esitatavad nõuded" § 4 lg 6) ja standarditega.
Juhul, kui bassikõlarite tekitatud müra või vibratsioon ületab eeltoodud õigusaktides toodud parameetreid, siis on Teil KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda nende kasutamise lõpetamist.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Hüpoteegi kustutamiseks on vajalik pöörduda notarisse, nii hüpoteegiga koormatud kinnisvara omanikul kui ka hüpoteegipidajal (ehk pangal). Seega tuleks abikaasal pöörduda notaribüroo poole, kust antakse vajalikku infot vastava toimingu tegemiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik tööaega arvestada kahte erinevat viisi: tavapärane tööaja arvestus ja summeeritud tööaja arvestus. Tavapärane tööaja arvestus tähendab, et töötaja töötab täistööaja korral esmaspäevast reedeni iga päev 8 tundi ning osalise tööajaga vastavalt kokkulepitud koormusele (nt 0,6 koormuse korral on tööaeg arvestuslikult 4,2 tundi päevas ja 24 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab, et töötaja töötab esmaspäevast reedeni 4,2 tundi päevas).

Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavad töötajad tööajakava ehk graafiku alusel ning tööaeg võib päevade, nädalate või kuude lõikes kõikuda. Näiteks teeb töötaja ühes päevas rohkem tööd kui teises. Kokku tuleb leppida arvestusperiood, mille jooksul töötunnid võivad kõikuda, kuid mille lõpuks peavad töötajale olema tagatud normtunnid ja mille lõppedes hüvitatakse töötajale tekkinud ületunnid või alatunnid.

Tegemist on kahe erineva tööaja arvestuse viisiga. Tööandja ei saa ühepoolselt muuta tavapärast tööaega summeeritud tööajaks, vaid selles peavad pooled kokku leppima. Töölepingu seaduse (TLS) § 12 kohaselt saab töölepingus kokku lepitud tingimusi muuta üksnes kokkuleppel (sh tööaja arvestuse viisi). See tähendab, et töötajal on õigus tööandja ettepanekust keelduda ning nõuda tööd töölepingus kokku lepitud tingimustel.

Töötaja ei pea töölepingut nn omal soovil üles ütlema, kui töötaja tegelikult töölepingut lõpetada ei soovi. Töölepingu lõpetamise tahe peab sellisel juhul tulema töötajalt endalt.

Tööandjal on töölepingu ülesütlemiseks vaja alati põhjust. Tööandjal on TLS § 88 lg 1 alusel võimalik leping lõpetada töötaja isikust tuleneval põhjusel (nt töötaja töövõime vähenemine, kohustuse rikkumine töötaja poolt) ning § 89 lg-te 1 ja 2 alusel on võimalik töötaja koondada. Asjaolu, et töötaja keeldub töölepingu tingimuste muutmisest ei anna veel alust tööandjale töölepingut lõpetada. Tööandja ei saa ka koondada seetõttu, et töötaja keeldub töölepingu tingimuste muutmisest. Koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel näiteks juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Seega peab koondamiseks olema täidetud samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine, vähenema töömaht või töö lõppema muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Kui need tingimused täidetud ei ole, ei ole töötaja koondamiseks alust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!
Mittekandva seina puhul ei ole vaja omavalitsusele ehitusteatist esitada, kuid ehitamine peaks siiski toimuma ehitusprojekti alusel ning ehitaja vastustab nimetatud ehitustegevuse nõuetekohasuse eest.
Kuna küsimusest ei selgu millal ja mis materjalist on kortermaja ehitatud ja mis korrusel asub korter, kus sein soovitakse maha võtta, siis tuleb silmas pidada, et ehitusseadustiku ( EhS) § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva hoone omadused muutuvad oluliselt. EhS § 4 lg 3 on toodud ka loetelu, mida hoone ümberehitamisena eelkõige silmas peetakse ning selle paragrahvi punkt 2 ütleb, et ehitise ümberehitamine on see kui muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone.
Eeltoodust tulenevalt tuleb silmas pidada, et näiteks vanade puitmajade puhul võivad ka alumise korruse mittekandvad seinad olla muutunud hoone jäigastavaks konstruktsiooniks.

Tere, saan küsimusest aru nii, et juurdepääsu aadressijärgsele teele takistavad Teie krundi kaasomanikud. Juhul, kui see on nii, siis on Teil õigus kaasomanike poolt omavoliliselt (so ilma Teie nõusolekuta, mida näeb ette asjaõigusseaduse § 72 lg 1) paigaldatud raudaed eemaldada. Raudaia koheseks eemaldamiseks annab Teile õiguse asjaõigusseaduse § 41.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ