Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on mõistlik alimente nõuda tagant järgi sellel tingimusel, et mees võtaks mind kaaslaenu taotluselt maha?26.10.2020

Kui ma soovin eksmehelt lapse elatisraha, aga olen kunagi võetud ühise laenu kaastaotleja. Mees kättemaksuks jätab pangalaenu maksmata, kui tahan alimendid peale panna. Siis tuleb ju pank minu konto kallale ja sellel elatisrahal pole ju siis mõtet. Kas ma siis saaks pangale teha avalduse, et see maja müüki panna, kuna mees ei maksa pangalaenu. Alimente maksaks ta viis või kuus aastat, aga pangalaenu on tal veel maksta 20 aastat. Kas on mõistlik alimente nõuda tagant järgi sellel tingimusel, et ta võtaks mind kaaslaenu taotluselt maha? Oleme ammu lahus ja ta ei võta lapse elust üldse osa. Olen korduvalt palunud mind maha võtta laenust, aga sinna see jutt on jäänud. Olen käinud ka pangas, aga nad ei saa midagi sinna teha, kuna laen on tema nimel. See on tobe olukord, tahaks rahulikult lapsega elada, aga see laenukirves on kogu aeg pea kohal. Ta on jätnud ka mitu korda maksmata ja kohe tulevad kurjad kirjad mulle, olen helistanud talle ja õnneks on ta siis ära maksnud. Aga ikkagi tahaks oma eluga edasi minna ja võib olla ka tulevikus väikest laenu võtta. Aga hetkel on see võimatu. Jään Teie vastust ootama. Teid ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kindlasti ei peaks Te kirjeldatud põhjustel loobuma lapsele makstavast elatisest - tegemist on lapse ülalpidamiskulude katteks makstava elatisrahaga ja lapsel on sellele absoluutne õigus, olenemata vanemate varalistest vaidldustest.

Mõistan, et olete kooselu ajal omandanud laenu abil kaasomandisse kinnisvara ja see kinnisvara on peale kooselu purunemist jätkuvalt kaasomandis. Kuivõrd laenuleping on sõlmitud pangaga, ei saa lapse isa omavoliliselt "vabastada" Teid kaastaotleja staatusest, seda saab teha ainult kokkuleppel pangaga. Te peaksite lapse isaga ära jagama kaasomandi, kas kokkuleppel või kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus. Kuidas oleks kaasomandit kõige mõistlikum jagada, see oleneb juba asjaoludest ja soovitaksin Teil selle küsimusega pöörduda spetsialisti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mingi seadus reguleerib, mis kuupäevadel peab korteriühistu korteritele arveid esitama?23.10.2020

Tere!
Kas korteriühistu pool arvete esitamisel on mingit seadust, mis reguleerib kindlaid kuupäevi, millal peaksid arved korteritele olema esitatud? Meie korteriühistu tundub, et esitab meile arveid siis, kui ise soovib. See kuu raamatupidaja näiteks ütles, et võibolla tuleb arve 15.ndal võibolla mitte. Keeruline on nii oma kulusid planeerida.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja kortreriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et sellest põhimõttest võib kõrvale kalduda põhikirja alusel.
Kokkuvõttes ütleb KrtS, et korteriühistus tuleks kulud (vähemalt) 1 aasta ette planeerida ning enne kulude kandmist korteriomanike poolt korteriühistule majanduskavas oleva arvestuse alusel ära maksta.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas pärast lahutust korraldada nii, et ekskaasa saab elu lõpuni majas elada, aga pärijateks oleks ekskaasa lapsed?22.10.2020

2013.a soetasime kinnisvara. 2014 abielu registreerides ei teinud lahusvaralepingut.
Abielulahutus 2019.a. kuid vara pole jaganud. Kinnisvara minu nimel, ekskaasa elab majas hetkel, ise elan Soomes. Nädal tagasi sain tema "sõbralt" kirja: "Tere! Mis teen Su asjadega?".
Küsimused:
1. Kas mul on mingi teatud aeg, mil pean oma asjad kinnistult ära viima?
2. Kas on ja mis õigused või võimalused mul ajada asju nii, et tulevikus ei oleks sel "sõbral" kinnistule õigusi?
3. Ma sooviks, et ekskaasa saab küll oma elu lõpuni seal kinnistul ise elada kui ta soovib ja kinnistu päriks ekskaasa lapsed.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie kirjeldusest saan aru, et maja on Teie lahusvara (soetatud enne abielu registreerimist) ja hetkel kasutab seda enda elukohana Teie endine abikaasa.

Kui soovite, et endisel abikaasal oleks õigus selles majas elu lõpuni elada, siis on võimalik seada tema kasuks isiklik kasutusõigus (seda on võimalik teha notari juures). Seega omandiõigus jääks Teile, kuid endisel abikaasal oleks õigus seal oma elu lõpuni elada (nimetatud õigus puudutab ainult teda, mitte temaga koos olevaid isikuid). Samuti on võimalik teha notari juures testament, millega määrate enda pärijaks endise abikaasa lapsed - Teie surma korral läheb sellisel juhul Teile kuuluv vara üle endise abikaasa lastele ja endisel abikaasal säilib õigus majas oma elu lõpuni elada, vaatamata omandi üleminekule.

Kui maja kuulub Teile, ei saa keegi nõuda Teilt enda asjade äraviimist Teile kuuluvalt kinnistult. Küll aga on Teil õigus määrata, kes võivad Teile kuuluval kinnistul viibida (iseasi, kas seda õigust kasutada soovite).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on õige, et "lapsepäevi" arvestatakse tundides?22.10.2020

Töötan lasteaias õpetajana. Mu tööpäeva pikkus on 10 tundi. Tööandja väidab, et kuna seaduse järgi peaks mul olema 7 tunnine tööpäev, siis lapsepäevi oleks õigus saada 3x7 ehk 21 tundi. Aga ma ei võta ju lapsepäeva tundides välja?

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Vastavalt töölepingu seaduse § 63 lõikele 1 on emal või isal õigus saada igal kalendriaastal lapsepuhkust, mille eest tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Töötajal on õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Eelnevast lähtudes antakse lapsepuhkust tööpäevades. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest. Lapsepuhkuse andmisel ei lähtuta kokku lepitud töökoormusest, vaid töötaja reaalse tööpäeva pikkusest. Seega kui töötaja tööpäev kestab 10 tundi, siis lapsepuhkust saab töötaja kasutada terve tööpäeva ulatuses ehk antud juhul 10 tundi.
 

Küsimus: Kas on alust elatise vähendamiseks, kui maksan lapsele 300 eurot ja nüüd peame uues peres kolme lapsega 600 euroga hakkama saama?19.10.2020

Esimesest kooselust on poeg, kellele maksan elatist riiklikus määras. Nüüd teises kooselus on kolm last. Palka saan ca 900 eurot. Praegune elukaaslane on hetkel dekreetpuhkusel. Emapalga periood algab jaanuar 2021. Kas on õigustatud pöörduda kohtu poole elatise summa vähendamiseks? Elatise saaja elab laenuvabas kodus. Minul on eluaseme laen. Lapsed peaks võrdsed olema. Üks saab pea 300 euro ja mina ja teised lapsed peavad 600 euroga hakkama saama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Arvestades Teie sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu (4), on tõenäoliselt olemas alus elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära. Elatise suuruse kindlaksmääramisel, sealhulgas vähendamisel arvestatakse nii lapse vajaduste suurust, vanemate varanduslikke võimalusi kui ka lapsele makstavaid peretoetusi.

Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, riigilõivu tasuma ei pea. Soovitan võimaluse korral korrektse hagiavalduse koostamiseks kasutada spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteriühistul on õigus lubada kortermaja ees parkida ainult omanikel ja keelata seal parkimine kõigil teistel?16.10.2020

Kas korteriühistul on õigus lubada kortermaja ees parkida ainult omanikel ja keelata seal parkimine kõigil teistel ja vastupidi (võimaldada parkimist ainult külalistel)? Tegemist on 77 korteriga majaga, millel on parkla, kus on 9 parkimiskohta. Nii parkla kui kogu korteriühistu kinnistu maa on ühisomandis. Kas KÜ üldkoosolekuga on võimalik parkimist reguleerida?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kaasomandi esemega seotud korteriühistu üldkoosoleku ja/või juhatuse õigused piirduvad tavapärase majandamise (vt KrtS § 35), säilitamise (vt KrtS § 37) ja ajakohastamisega (vt KrtS § 39). Kõikidel teistel juhtudel tuleb kaasomandi eseme tavapärase kasutuse muutmiseks või sellele juurdepääsu piiramiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe (vt KrtS § 38). Seega üldkoosoleku otsusega parkimist nii, et korteriomanikel või korteriomandite kasutajatel on parklas parkimine keelatud, reguleerida ei saa.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas tööandja peaks maksma mulle kõigi lisatöö tundide eest, ka nende eest, mida tegin puhkuse ajal?14.10.2020

Tere.
Töötan 1.0 koormusega osakonnas. Ühest hetkest sain lisaülesande, mille tõttu 0.5 koormust jäi osakonda valvete tegemiseks ja 0.5 koormust lisaülesannete täitmiseks. Septembris (kuu normtunnid 176 tundi) oli mul 2 nädalat puhkust, mille jooksul olin kohustatud täies mahus tegelema ka lisaülesannetega (täitma täismahus sealseid kohustusi, mis sisaldas 24 tundi kohapeal viibimist ja ülejäänud tundide jagu iseseisvat kodust tööd). Osakonnas tegin 49 tunni jagu valveid. Palgalehele pandi mulle aga ainult 97 tundi (normtunnid 96) ehk arvutati ka lisatöö tunnid vastavalt puhkusele maha-lisatöö eest sain 48 tundi, mitte 88 tundi. Samas ma nendest ülesannetest nii öelda puhkust ei saanud ja pidin nendega tegelema täismahus. Ka graafikut kinnitades ütles tööandja kirjavestluses, et osad päevad jäävad mul puhkuse sisse ning ta arvestab need töötundidena. Aga samas ta seda ei teinud. Kas tööandja peaks siiski maksma mulle kõigi lisatöö tundide eest?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööandja kohustus on maksta tehtud töö eest kokkulepitud töötasu. See tähendab, et kui Teie tegite tööd, siis nende tundide ulatuses, mil tööd tegite, tuleb tööandjal ka tasu maksta.

Siiski tuleb märkida, et samal ajal ei saa töötaja viibida puhkusel ja täita sama tööandja juures tööülesandeid. Kuna Te täitsite puhkuse ajal tööülesandeid, siis ei ole korrektne neid päevi põhipuhkusena käsitleda. Kuid olenemata sellest, kuidas Te neid päevi, mil te puhkuse ajal tööd tegite, käsitlete, tuleb tehtud töö eest tasu maksta.

Kui tööandja ei maksa Teile tehtud töö eest tasu, siis on Teil õigus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni poole. Selgitused ja avalduse leiate siit: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel on õigus saada osa pärandist?14.10.2020

Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel ning keda ta ei ole seaduslikult omaks tunnistanud on õigus saada osa pärandist?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärandajal ei ole tehtud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed, lisaks pärib laste kõrval ka abikaasa.

Kui sünnitunnistusele ei ole pärandaja märgitud laste isana, siis tuleb esmalt isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtusse. Kui notar on juba pärimistunnistuse väljastanud, siis on notaril võimalik pärimistunnistus kehtetuks tunnistada ning väljastada uus pärimistunnistus, kuhu on kantud kõik pärijad.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas ma saan nüüd pärast ema surma maja oma nimele ja kuhu peab inimese surmast veel teatama?14.10.2020

Tere
Ema suri 21.08.2020. Isa on surnud. Olen ema ainuke laps. Olen lahutatud ja mul on 2 last. Emal ei olnud testamenti. Peale isa surma käis ema notari juures. Siis sai ema maja oma nimele. Ma ei tea, kas mul on mingeid kohustusi ja õiguseid. Kas pean kuhugi veel teatama, et ema ei ole. SEB pangast sain ema kontolt toetust 1600 EUR. Tulin 6 aastat tagasi ema juurde elama oma majja sest ta oli eakas naine. Kas ma pean kuhugi teatama, et maja minu nimele saaks? Millal ma saan kasutada ema kontot? Kas keegi minu lastest peab loobumiskirju kirjutama. Kas mina pean testamendi tegema?
Tervitades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teil tuleb pöörduda notari poole pärimismenetluse algatamiseks. Notar teeb kindlaks pärijate ringi ning pärandvara hulka kuuluvad esemed.

Teie lapsed ei pärandist loobuma, kuna välistamispõhimõtte kohaselt kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja sugulane, siis ei päri selle sugulase alanejad sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Kui Te olite ainuke laps, siis olete Te ka ainus seadusjärgne pärija.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?14.10.2020

Soetasin oma kinnisvara pärast lahutust esimesest abikaasast ja enne teistkordset abiellumist. Antud kinnisvara soetamiseks vormistatud laenulepingus oleme aga uue abikaasaga mõlemad laenuvõtjad (mina siis veel endise perekonnanimega), kuigi maksed olen tasunud mina üksinda. Nii minul kui ka abikaasal on eelmisest abielust laps. Meil on mõlemal ka laenukindlustus, mis surma korra katab 100% laenujäägist.
Nüüd siis küsimus: kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on tõesti pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Siiski ei ole Teie laps ainupärija, kuna Teil on ka abikaasa. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui Te ei koosta testamenti, siis on Teie pärijateks nii Teie laps kui ka Teie abikaasa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal