Õigus
Küsimus: Mis kohtusse pöörduda elatise muutmiseks, kui laps ja mina eesti kodanikud, ema aga Ungari kodanik ja elab lapsega seal?17.11.2020
Minu laps (Eesti kodanik) elab püsivalt lapse emaga (Ungari kodanik) Ungaris. Nüüd on tekkinud alus elatise suuruse muutmiseks. Mis kohtusse pean pöörduma – kas Eesti kohtusse, kus oli tehtud otsus elatise maksmise ja suuruse kohta, või Ungari kohtusse (läbi Justiitsministeeriumi), kus laps püsivalt elab? Aitäh.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse alaline elukoht on Ungaris, on vaidluse lahendamiseks pädev Ungari kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse ema saab sisuliselt üleöö hakata suuremat elatisraha nõudma, kuigi isa maksis nii nagu kokku oli lepitud?12.11.2020
Tere. Olukord on väga keeruline, seega ma ei teagi kust alustada. Mina ja mu seaduslik abikaasa elame abikaasa korteris, mis on enne abielu ostetud (laenu ei ole). Meil on abikaasaga ühine laps, kes on 2,6 aastane ja käib lasteaias. Mina alles alustasin taas tööd peale lapsehoolduspuhkust. Minu ülalpeetavaks on veel meiega koos elav tütar, kes on minu endisest suhtest, ning ta on 18.a. kuid on endiselt minu ülalpeetav, kuna ta õpib. Tema isa toetab teda elatusrahaga, mis läheb talle otse.
Mu abikaasal on ka endisest suhtest tütar, kes käib põhikoolis. Abikaasa töötas aasta tagasi soomes, ning maksis oma esimesele tütrele nagu kord ja kohus elatist. Siis aga tuli ta soomest tagasi Eestisse tööle, ja siin vähenesid sissetulekud oluliselt. Sellest hetkest soovis aga tema esimene tütar pool ajast elada isaga. See sai kokkulepitud koos lastekaitsetöötajaga ning lapse enda soovil. Laps on 13.a. tal on meil oma isiklik tuba ning kõik elamiseks vajalik. Tema emaga sai kokku lepitud, et tüdruk hakkab elama nädal meil ja nädal ema juures. Seda siis alates 2019.a. oktoobrist. Ning nad leppisid lapse emaga kokku nii, et lapse kulud (trennid jms.) maksavad üle kuu võrdselt. Ühel kuul isa ja teisel kuul ema. Igakuised kindlad kulud tulid ca 100 eurot, pluss sinna siis eluaseme kulud, ja toit, ning taskuraha ja muud ettenägematut ning riided. Kuid nüüd, ema ei taha enam tütart isa juurde lubada, kuna paaril korral ei ole isa nädalavahetusel kodus olnud, kui tütar meil elab. Vaid jäi koos minuga sel ajal ning oma väikse õega. Seoses sellega esitas ema nüüd isa vastu kohtule hagi ja nõuab elatisraha 292 euro suuruses, põhjendusega, et ta ei täida oma ülalpidamiskohustust. Küsimus on, kas ta saab ikka nii suurt summat reaalselt küsida? Samas isa täitis oma kohust ülalpidamise osas, ning meie ühine tütar on samuti ülalpeetav, ja kui meil kulud maha arvata, siis ei jää praktiliselt elamiseks midagi kätte! Ning hagis on vaja ära tuua abikaasa tulud ja kulud ning ka abikaasaga koos elavate pereliikete tulud ja kulud. Kas mina oma miinimumpalka teenides ja oma kahte tütart ülevalpidades, peaksin siis abikaasa esimesele tütrele elatusraha maksma?
Mu abikaasal on ka endisest suhtest tütar, kes käib põhikoolis. Abikaasa töötas aasta tagasi soomes, ning maksis oma esimesele tütrele nagu kord ja kohus elatist. Siis aga tuli ta soomest tagasi Eestisse tööle, ja siin vähenesid sissetulekud oluliselt. Sellest hetkest soovis aga tema esimene tütar pool ajast elada isaga. See sai kokkulepitud koos lastekaitsetöötajaga ning lapse enda soovil. Laps on 13.a. tal on meil oma isiklik tuba ning kõik elamiseks vajalik. Tema emaga sai kokku lepitud, et tüdruk hakkab elama nädal meil ja nädal ema juures. Seda siis alates 2019.a. oktoobrist. Ning nad leppisid lapse emaga kokku nii, et lapse kulud (trennid jms.) maksavad üle kuu võrdselt. Ühel kuul isa ja teisel kuul ema. Igakuised kindlad kulud tulid ca 100 eurot, pluss sinna siis eluaseme kulud, ja toit, ning taskuraha ja muud ettenägematut ning riided. Kuid nüüd, ema ei taha enam tütart isa juurde lubada, kuna paaril korral ei ole isa nädalavahetusel kodus olnud, kui tütar meil elab. Vaid jäi koos minuga sel ajal ning oma väikse õega. Seoses sellega esitas ema nüüd isa vastu kohtule hagi ja nõuab elatisraha 292 euro suuruses, põhjendusega, et ta ei täida oma ülalpidamiskohustust. Küsimus on, kas ta saab ikka nii suurt summat reaalselt küsida? Samas isa täitis oma kohust ülalpidamise osas, ning meie ühine tütar on samuti ülalpeetav, ja kui meil kulud maha arvata, siis ei jää praktiliselt elamiseks midagi kätte! Ning hagis on vaja ära tuua abikaasa tulud ja kulud ning ka abikaasaga koos elavate pereliikete tulud ja kulud. Kas mina oma miinimumpalka teenides ja oma kahte tütart ülevalpidades, peaksin siis abikaasa esimesele tütrele elatusraha maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise suurus oleneb lapse põhjendatud vajaduste suurusest. Vajaduste suurus omakorda sellest, millised on vanemate sissetulekud, milline on lapse elukorraldus ja kui suures ulatuses makstakse lapsele igakuiseid riiklikke toetusi. Kui laps elab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, ei ole elatise maksmine reeglina põhjendatud, kuid elatise summa väljaarvutamisel tuleb arvestada ka sellega, kui laps veedab lahus elava vanema juures aega ainult nädalavahetustel. Igal juhul mõjutavad elatise suurust väga paljud asjaolud, seega vajaks ammendava vastuse andmine põhjalikumat analüüsi.
Kui elatise nõue on esitatud summale 292 eurot, siis võiks eeldada, et lapse igakuised kulutused on summas 584 eurot (+ 60 eurot lapsetoetuse osa) ja kõik need kulutused on lapse ema kanda. Kui see nii ei ole, siis ei ole põhjendatud ka PkS § 101 lõikes sätestatud summas elatise väljamõistmine. Kindlasti tuleb kohtumenetluses esitada oma argumenteeritud ja tõendatud vastuväiteid nõutud summas elatise väljamõistmisele, muidu ei pruugi kohus neid asjaolusid arvesse võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes maksab sõiduki remondiarve, kui kaskokindlustust autol polnud, jalgrattur sai väärteo eest trahvi kuid keeldub kahju hüvitamast?10.11.2020
Tere! Augustis toimus liiklusjuhtum, kus jalgrattur sõitis autole vasakpoolselt küljelt sisse, vigastades auto kapotti, vasakut esitiiba ja stanget. Kohapeal käis politsei, fikseerides juhtumi. Alustati menetlust, mis kestis mitu kuud. Abiks oli tänavakaamera lindistus, mis näitas, et juhtumi põhjustajaks oli jalgrattur. Jalgrattur sai väärteo eest trahvi, kuid kes maksab sõiduki remondiarve, kui kaskokindlustust autol polnud? Kuidas käituda, kui kahju tekitaja keeldub kahju hüvitamisest?
Mis seaduse alusel saan nõude esitada kahju tekitajale? Mis dokumenti on vaja Politseist, et esitada nõue kohtu kaudu?
Mis seaduse alusel saan nõude esitada kahju tekitajale? Mis dokumenti on vaja Politseist, et esitada nõue kohtu kaudu?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Politsei praktika kohaselt väljastatakse kahju tekitaja suhtes tehtud otsus ilma kahju tekitaja kontaktandmeteta. Hagi esitamiseks on hagiavalduses vaja aga ära näidata ka kostja kontaktandmed. Kui hagejal puuduvad kontaktandmed kostja kohta, võib ka selles osas paluda kohtu abi, näiteks taotleda väärteotoimiku väljanõudmist politseilt ja seejärel pääseb ligi juba ka kahju tekitaja kontaktandmetele.
Küsimus: Kes kannab maja ootamatu veekulu, kas kogu maja korterid või need, mille kasutamist eraldi ei saa mõõta?10.11.2020
Tere!
Maja 18 korteriga, neist 8-l on veearvestid, selline olukord on olnud üle 15.aasta.
Veekulu arvestus on toimunud arvesti ja kellel see puudub elanike, arvu järgi korteris, Majal üldarvesti digitaalne kaugloendudur vee-ettevõtte omandus.
Nüüd esmakordselt veekulu majas väga suur, mitmekordne keskmise kuukuluga võrreldes. Kuna leket väljapoole pole, on leke olnud otse kanalisatsiooni st. kusagil on olnud kraan lahti. Süüdlane on välja selgitamata ja vaevalt ta seda ise tunnistab. Küsimus, kes kannab kulud kas korterid kus puudub veearvesti või terve maja ühiselt?
Ette tänades parimate soovidega
Maja 18 korteriga, neist 8-l on veearvestid, selline olukord on olnud üle 15.aasta.
Veekulu arvestus on toimunud arvesti ja kellel see puudub elanike, arvu järgi korteris, Majal üldarvesti digitaalne kaugloendudur vee-ettevõtte omandus.
Nüüd esmakordselt veekulu majas väga suur, mitmekordne keskmise kuukuluga võrreldes. Kuna leket väljapoole pole, on leke olnud otse kanalisatsiooni st. kusagil on olnud kraan lahti. Süüdlane on välja selgitamata ja vaevalt ta seda ise tunnistab. Küsimus, kes kannab kulud kas korterid kus puudub veearvesti või terve maja ühiselt?
Ette tänades parimate soovidega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Küsimuses kirjeldatud olukorra puhul olen seisukohal, et erakorralise veekulu jagamine ainult nendele korteriomanikele, kes veemõõtjat ei oma, ei ole õigustatud, kuna selline käitumine oleks vastuolus korteriomandiõiguse aluspõhimõtteks oleva solidaarvastutuse põhimõttega, samuti KrtS § 12 lg-s 2 sätestatud kohustusega lähtuda omavahelistes suhetes hea usu põhimõttest ja üksteise õigustatud huvidest.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha kui korteriomanik ei allu KÜ korraldusele ja ei küta tühjalt seisvat korterit?10.11.2020
Mida teha kui korteriomanik ei allu KÜ korraldusele ja ei küta tühjalt seisvat korterit? Millistest õue temperatuuri kraadidest saab üldse hakata nõudma, et korteriomanik kütaks? Kuigi on saadetud korduvaid teatisi ja info on ka teabetahvlil.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas remondifondi raha eest tohib korteriühistu osta korteri?06.11.2020
Tere. Üldkoosoleku kokkukutsumisteatel oli ühe punktina Kinnisvara ostmine. Puudusid selgitused, mida osta soovitakse (maad, korterit, maja). Koosolekul selgus, et soovitakse korteriühistule soetada korter. Öeldi, et otsustama peab nüüd ja kohe, sest muidu müüakse korter teisele soovijale. Väideti, et ost on soodne, kuid ei esitatud ühtegi dokumenti, mis seda kinnitaks. Ettepanekut, et antud raha võiks hoopis laenujäägi tasumiseks kasutada, ei võetud kuulda. Ei põhjendatud, mis kasu saab korteriühistu selle korteri soetamisest. Üldkoosolekul võeti otsus vastu. Kas saab soetada korteri ainult üldkoosoleku otsusega? Kas raha, mille sihtotstarve on remondifond ja on kogutud teostamaks remonditöid korteriühistus, saab kasutada kinnisvara ostuks? Kui juhatus pole majanduskava esitanud ja keeldub selle esitamisest ka järgmisel aastal siis kas korteriost on seaduslik ja mida saan mina kui korteriühistu liige teha, et majanduskava esitatakse? Kas ja mis aja jooksul saan seda otsust vaidlustada kohtus?
Veel on küsimus seoses remonttöödega korterites. Paar aastat tagasi võeti üldkoosolekul vastu otsus, et korteris võib remonditöid teostada ainult E-R. Kas sellist otsust saab üldkoosoleku otsusega vastu võtta või kehtib sellisel puhul muu seadus? Veel on küsimus seoses volikirjaga. Kui üldkoosolekul hääletatakse volikirja alusel siis kas volikiri peab olema paberkandjal või piisab suulisest volitusest? Ja kas volikirja peab esitama koosolekul osalejatele? Tervitades
Veel on küsimus seoses remonttöödega korterites. Paar aastat tagasi võeti üldkoosolekul vastu otsus, et korteris võib remonditöid teostada ainult E-R. Kas sellist otsust saab üldkoosoleku otsusega vastu võtta või kehtib sellisel puhul muu seadus? Veel on küsimus seoses volikirjaga. Kui üldkoosolekul hääletatakse volikirja alusel siis kas volikiri peab olema paberkandjal või piisab suulisest volitusest? Ja kas volikirja peab esitama koosolekul osalejatele? Tervitades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Juhul, kui korteriomanik leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsus ei ole seaduslik, siis saab ta paluda kohtult otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastav palve tuleb esitada 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates (vt KrtS § 29 lg 3).
Remonditööde teostamine, millega kaasnevad korteriomanikele tavapärasest kasutusest suuremad negatiivsed mõjud (müra, vibratsioon, tolm, kommunaalteenuste katkestus, jne) on korteriomanikul keelatud juba korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel (vt KrtS § 31 lg 1 p 1). Samas remonditöid, millega negatiivseid mõjusid ei kaasne, ei saa korteriühistu üldkoosoleku otsusega keelata.
Korteriühistu üldkoosolekul korteriomanikku esindava isiku volikiri peab olema vormistatud kirjalikult ning see tuleb esitada korteriühistu juhatusele (vt TsÜS § 125 lg 5).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ lihtliikmel on õigus näha KÜ kulusid-tulusid?06.11.2020
Tere
Kas KÜ lihtliikmel on õigus näha KÜ kulusid-tulusid?
Kas KÜ lihtliikmel on õigus näha KÜ kulusid-tulusid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas peaksin talitama et mitte tänavale sattuda, sest vara jagades ei jäägi mulle nagu midagi?05.11.2020
40 aastat kestnud abielu on lahutamisel. Ees seisab ühisvara jagamine. Maja sai abikaasa abielu ajal kinkelepinguga, korter on ämma oma. Oman sissekirjutust korteris. Nende väidete põhjal ei kuulu peale lahutust minule midagi. Abikaasa nõuab korteris edasi elamiseks selle välja ostmist. Kuidas peaksin talitama, et mitte tänavale jääda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kinkelepinguga abielu ajal saadud vara on tõepoolest selle omandanud abikaasa lahusvara, kuid samas võib Teil olla abikaasa vastu hüvitise nõue, kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu ajal teie ühiste pingutuste läbi kasvanud. Kindlasi tuleks neid asjaolusid lähemalt uurida, siis on võimalik anda ka selgem hinnang Teie võimalustele. Soovitan Teil võimalusel kasutada selleks vastava valdkonna spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millisel juhul rakendub ühise kodu jagamisel tekkinud vaidlus seltsingu alla?04.11.2020
Millisel juhul rakendub ühise kodu jagamisel tekkinud vaidlus seltsingu alla? Kui on koos ehitatud aga omanik on üks osapool.
Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Kohtupraktika kohaselt saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:
· mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks
teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt
hinnatavad) panused;
· pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti
majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks
loomiseks.
Seega seltsingu sätete rakendamiseks on vaidluse korral esmalt vaja tõendada, et ühine kodu ehitati kooskõlastatult ühiselt ehk tegutseti koos ühise eesmärgi nimel. Seltsingu eelduseks on, et mõlemad pooled peavad olema rahaliselt panustanud ühise kodu ehitusse.
Küsimus: Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks kui nüüd hakkaksid lapsed elama hoopis isa juures?04.11.2020
Kuidas käituda olukorras, kus lapsed on siiani elanud emaga ja laste isa maksnud elatist ette nähtud miinimumsumma ulatuses. Nüüd aga on kavas, et lapsed elaksid alaliselt isa juures? Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks? Kuidas olla kindel, et kohus võtab arvesse sissetulekute suurust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui elatist on seni makstud kohtulahendi alusel, tuleks tõepoolest asjaolude muutumisel pöörduda kohtusse elatislahendi muutmiseks.
Hagiavaldusse tuleb märkida kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, eelkõige põhjused, mille alusel senise elatislahendi muutmist taotlete. Samuti laste vajadusi ja vanemate varanduslikku seisu tõendavad dokumendid. Iseasi, kas lisaks kehtiva otsuse tühistamisele on vajalik taotleda kohtult ka elatise väljamõistmist - olukorras, kus teine vanem on valmis vabatahtlikult elatist maksma, ei ole see põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand