Õigus

Tere, oleme lapsed isa eelmisest abielust, kas meie oleme isa pärijad, kui tal on oma maja nüüd ja teine pere, on meil mingit õigust tema varale?

Kinnisvara, kus elab abielupaar. Kinnisvara omanik (kinnistusraamatu järgi) on mees. Nad on teinud kinnisvarale testamendi isikute X ja Y kasuks. Nüüd on mees surnud ja uus kinnisvara omanik on naine. Küsimus: kas abielupaari poolt koos vormistatud testament (kinnisvara pärandamise kohta isikutele X ja Y) on kehtiv või tuleb vormistada uus tesament seekord naise poolt isikute X ja Y kasuks. Tänan vastuse eest.

Surnud isiku pärismisjuhtum, kaks pärijat. Pärandvaraks kinnistu ja kontol arvel olev märkimisväärne kogus raha. Notari juures sai pärimisasjad korda aetud - koostatud sai pärimistunnistus ja pärandvara ühisuse loovutamise leping, mille kohaselt kogu pärija vara saan mina, teine pärija loobus tingimusteta minu kasuks. Notaris asjaajamise järel sai kinnistu kiiresti minu nimele, sellega probleeme ei tekkinud.
Pangas aga asi viibib, kuigi päranduse materjalid saatis neile nii notar kui ka käisin pangakontoris ise füüsiliselt kohal ja viisin neile pärimispaberite ärakirjad ka mina. Panga vastus pärimisasjas oli (nii kontoris käies kui ka neile helistades), et mõtleme, vaatame, uurime, kaalume. Ehk ei mingit kindlat vastust mulle, kas ja millal ma saaksin pärandaja arvel olevad rahasummad enda arvele või mis võiksid olla takistused, et seda teha ei saa või et see protsess võiks viibida.
Kas pankadel on mingi kohustus teatud perioodi jooksul pärandaja arvetelt raha pärija arvele kanda? Kas on olemas mingi võimalus (milline?), et raha ülekandmise protsess viibib või hoopiski takerdub ning ma saan selle kätte hoopiski hiljem (või ei saa üldse)? Raha pärineb ausatest allikatest (legaalne sissetulek/säästud pikkade aastate jooksul) ja selle panka liikumise ajalugu peaks olema pangas jälgitav. Kas ja kuidas ma saan seda protsessi kiirendada?

Tere,
Kas vanaisa surma korral on lapselapsel õigus pärandist osa saada, kui pärandaja lapsed on elus? Küsimuse aluseks on vanaisa soov, et pärandiks olev kodu jääks lapselapsele, aga testamenti ei jõudnud ta kahjuks vormistada. Ta oli oma soovi erinevatele pereliikmetele verbaalselt väljendanud, kuid nüüd, kui pärandi jagamiseks läheb ei ole lapselast asjasse pühendatud. Kas on mingi juriidiline võimalus vanaisa soovi siiski täita?
Suur tänu vastuse eest!

Tere,

Mul on üks täpsustav küsimus seoses Teie poolt varem antud selgitusega. Nimelt selgitasite siin http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/18054/kuidas-kindlustada-eluase-elukaaslasele.html et lahkunu abikaasal on õigus tema eluaja lõpuni elada nende ühises elamus ja selleks võib ta nõuda enda kasuks kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse seadmist.

Jätsite küll märkimata selle, kust abikaasal see õigus tuleneb, kui erinevatest Teie kolleegide poolt mitmel internetiressurssidel antud selgitustest (näiteks Notarikoja kodulehel või ka siin samas http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/12989/kas-parandaja-abikaasa-asjaoiguse.html ) sain aru, et allikaks on Pärimisseaduse § 16 lõige 3 (Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.)

Kuid nii imelik kui see on, ma ei suutnud Teie ega Teie kolleegide selgitustest leida vastust kõige ilmsemale ja kõige tähtsamale küsimusele. Nimelt Asjaõigusseaduse §-s 227 ettenähtud isiklik kasutusõigus elamule võib minu teada olla nii tasuline kui ka tasuta. Kas pärandaja abikaasa kasuks seatav isiklik kasutusõigus ühise kodu kasutamiseks on siis tasuta või tasuline? Kui tasuline, siis milline on tasu suurus, kas see peab vastama näiteks turu keskmisele üüritasu suurusele sama elamu eest. Seda ei ole märgitud ka Pärimisseaduse § 16 lõiges 3. Kas võiksite seda selgitada?

Tänan ette!

Tere.
Sain pärandiks korteri 10 aastat tagasi. Nüüd ilmus välja aga kolmanda astme veel üks pärija, kellel polnud aimugi ei pärandaja surmast ega pärandusest. Kõik need aastad olen maksnud korralikult korteri kommunaale ja muud. Kas mul on õigus temalt sisse nõuda tema poole eest minu poolt kõik need aastad nö tühja makstud summat? Ehk siis pool.
Ette tänades ja parimat

Mis aja jooksul pärast surma peavad pärijad notari poole pöörduma?

Tere!
Sooviksin õele nö välja maksta tema osa tulevasest pärandusest, et saada kunagi tulevikus tema osa päranduse valdajaks. Eeldan, et temapoolne huvi selleks on olemas.
Loomulikult ei ole teada, kui palju maksab vanemate korter siis, kui see kunagi reaalselt müüki peaks minema. Suurusjärk peaks olema siiski võimalik tõenäoliselt välja arvutada.
Milliseid lepinguid tuleksid siin kõne alla? Mida peaks kindlasti silmas pidama?

Suur tänu ette!

Tere.
Olen lahutatud kaks korda, ühes peres 2 last, teises 1 laps. Ühtegi perekonnas ei ela. Sissetulek on väike ca 800 eurot kuus, oma elamispinda ei ole - pean üürima, olemas ka inkasso nõuded.
Kaks last esimesest perest on erivajadustega ja käivad erakoolis, kus igakuina makse ca 500 eurot. Rohkem panustan neile ca 200 eurot kuus.
Kolmandale lapsele, kes elab teises peres, maksan lastaia eest. Rohkem võimalust pole kahjuks, kuna ise pean ka kuidagi elama ja hakkama saama.

Nüüd teine naine (ühe lapse ema) soovib minult saada kiirmenetluse kaudu 292 eurot. Mina ei saa temale nii palju tasuda.
Kuidas pean vastuväite vormistama? Kas esimene naine (kes elab kahe erivajadusega lastega) peaks ka omalt poolt pöörduma kohtusse? Kuidas elatist jagatakse minu olukorras?

Tere!
Olen 61-aastane ja minuga võttis ühendust minu 82 aastane isa. Ja tema jutust sain aru, et ta hakkab minult elatisraha nõudma. Alates 6. eluaastast on vanemad lahutatud, isa oli kriminaalkurjategija, vanglas. Suhelnud me pole vähemalt 35 aastat üldse ja enne seda ka väga harva, vanavanemate elukohas. Ta väidab, et on maksnud alimente, mina seda küll ei tea. Minu ema on 81 ja ei ole enam adekvaatne, elab oma maailmas. Ei saa tema käest ka küsida. Isa saab pensioni, elab oma teise abikaasa korteris ja tundub olevat hea tervise juures. 1990-ndatel oli "ärimees" ja on pankrottide tulemusel igasugusest varast ilma jäänud. Mina olen raamatukoguhoidja, netopalk on 716 eurot kuus. Ma vaevalt elan sellest ära, natuke toetan ka ema (vabatahtlikult), ma tõesti kuidagi ei saa maksta enam kellelegi mingit toetust. Isal on veel ka poeg, minu poolvend, 50 aastane.