Õigus
Küsimus: Kas laps saab nõuda isalt varalise kahju hüvitamist, kui isa kasutas lapse kontot?08.10.2020
8-aastane laps elab enda emaga juba 6 aastat Soomes. 6 aastat tagasi sai kohtus kokku lepitud ühine hooldusõigus, va otsustusõigus igapäevastes küsimustes, nt haridus ja huviharidus. 5 aastat tagasi sai kohtus kokku lepitud elatise maksmine miinimummääras (Eesti kohtus, Eesti seaduste järgi), lapse elatist pidi isa maksma lapse kontole nagu ema soovis. Lisaks emale, kasutas lapse kontot ka isa 3x ülekannete tegemiseks ja laps pöördus isa vastu hagiga Eesti kohtusse, nõudes varalise kahju hüvitamist. Kas laps saab nõuda isalt varalise kahju hüvitamist, kui isa kasutas lapse kontot? Kas isal on õigus teha lapse kontolt ülekandeid, kui vanematel on ühine varahooldus? Kuna laps elab Soomes ja isa ei saa Eestis taotleda elatise muutmist, siis kas nüüd, kui laps pöördus isa vastu Eestis kohtusse varalise kahju hüvitamiseks, on võimalik isal vastuhagina taotleda ka nt elatise vähendamist ja eeskostja määramist lapsele makstava elatise suhtes, kui ema ei kasuta lapsele makstavat elatist lapse huvides (nt pikalt tasus lapse kontolt isa poolt makstavast elatisest autoliisingut)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, omavad nad lapse suhtes ka ühist varahooldusõigust. Sellest tulenevalt on mõlemal vanemal iseenesest õigus omada ligipääsu lapse pangakontole ja katta sellega lapse ülalpidamiskulusid. Ma ei ole Teie poolt kirjeldatud hagiga varem kokku puutunud, kuid ilmselt taandub lahendus sellele, kas ülekandeid teinud vanem kasutas raha lapse huvides või mitte.
Elatise vähendamine on eraldiseisev kohtumenetlus ja selleks peavad esinema üsnagi kaalukad alused. Kehtiva elatislahendi muutmine eeldab, et kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud - nt on muutunud lapse vajadused, vanemate varanduslik olukord jms. Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid paraku ei näe regulatsioon ette, et elatis saav vanem peaks esitama kuludokumente elatise kasutamise osas elatist maksvale vanemale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused on minul ühisele majale, mille ehitasime abikaasa vanematelt kingitusena saadud maale?08.10.2020
Tere.
Olime elukaaslasega 14,5 aastat koos elanud (abielus ei ole olnud) ja peaaegu aasta lahus olnud, meil on kolm last ja ühiselt ehitatud maja pangalaenuga. Oleme mõlemad laenusaajad ja maja omanikud. Maja on ehitatud tema vanemate poolt meile kinkelepinguga antud maale. Mina kolisin majast välja üürikorterisse. Tema on laenu maksnud, mina muid kohustusi maksnud ja laste eest hoolitsenud jne. Pangast oleme uurinud, et tema enam laenu ei saa, et minu osa välja osta. Mina maja ei soovi ja tema ei soovi maha müüa.
Küsimus on selles, et mis õigused minul täpsemalt majale on? Kaua ma võin oodata, et kohus ei saa mind süüdistada tema kulul rikastumisel jne?
Olime elukaaslasega 14,5 aastat koos elanud (abielus ei ole olnud) ja peaaegu aasta lahus olnud, meil on kolm last ja ühiselt ehitatud maja pangalaenuga. Oleme mõlemad laenusaajad ja maja omanikud. Maja on ehitatud tema vanemate poolt meile kinkelepinguga antud maale. Mina kolisin majast välja üürikorterisse. Tema on laenu maksnud, mina muid kohustusi maksnud ja laste eest hoolitsenud jne. Pangast oleme uurinud, et tema enam laenu ei saa, et minu osa välja osta. Mina maja ei soovi ja tema ei soovi maha müüa.
Küsimus on selles, et mis õigused minul täpsemalt majale on? Kaua ma võin oodata, et kohus ei saa mind süüdistada tema kulul rikastumisel jne?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis olete elanud vabaabielus ja kooselu ajal olete ehitanud ühiselt pangalaenu kaasabil maja elukaaslase vanematelt teile ühiselt kingitud maale, seejuures olete mõlemad laenusaajad ja eelduslikult võrdsetes osades kaasomanikud.
Kuivõrd kooselu on purunenud, peaksite lõpetama kaasomandi. Siinkohal on võimalikud variandid kaasomandi müümine, laenujäägi tasumine ja ülejäänud müügitulu võrdsetes osades jagamine või maja jätmine ühele kaasomanikule, kes võtab laenu ainuisikuliselt üle ja maksab teisele kaasomanikule omandi kaotamise eest hüvitist. Kui elukaaslane ei saa ise laenu üle võtta ega oma ka vahendeid Teile hüvitise maksmiseks ning Teie maja endale ei soovi, siis on ainuke võimalus kaasomandi lõpetamiseks maja müümine.
Soovitan kaasomandi lõpetada esimesel võimalusel - tungivalt soovituslik on seda teha kohtuväliselt, sest siis on võimalik ise korraldada maja müük. Kui kohtuväliselt kokkuleppele ei saa, tuleb kaasomandi lõpetamiseks kohtusse pöörduda, kuid siis saab kohus määrata maja müümise ainult avalikul enampakkumisel, mille korraldab kohtutäitur.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on nii, et puhkusepäevi ei tohi rahas hüvitada?08.10.2020
Esitan enda küsimuse uuesti, kuna enda meelest paar olulist asja jäi mainimata.
1. Töötaja leidis endale uue töökoha, esitas lahkumisavalduse ja oli veel vanas kohas ka 1 kuu tööl nii nagu on ette nähtud, et tööandja võib töötajat kuu aega veel enda juures hoida. Puhkus vanast töökohast oli tal 29.06.20-12.07.20, lahkumisavalduse andis ta puhkuse ajal.
Viimane tööpäev oli tal vanas kohas 11.08.20. Saan aru, et töötajal peaks olema saada lõpparvega see töötasu, mis ta veel vana tööandja juures töötas. Tänaseks pole veel lõpparvet esitatud ja töötajate registris on töötajal samuti veel kehtiv leping.
2.Eelmisel aastal jäi töötajal ka 8 päeva põhipuhkust kasutamata, mis hüvitati talle selle aasta alguses rahas, kas saan õigesti aru, et tegelikult pole see lubatud?
Töötaja töötas vana tööandja juures alates 21.01.2013
1. Töötaja leidis endale uue töökoha, esitas lahkumisavalduse ja oli veel vanas kohas ka 1 kuu tööl nii nagu on ette nähtud, et tööandja võib töötajat kuu aega veel enda juures hoida. Puhkus vanast töökohast oli tal 29.06.20-12.07.20, lahkumisavalduse andis ta puhkuse ajal.
Viimane tööpäev oli tal vanas kohas 11.08.20. Saan aru, et töötajal peaks olema saada lõpparvega see töötasu, mis ta veel vana tööandja juures töötas. Tänaseks pole veel lõpparvet esitatud ja töötajate registris on töötajal samuti veel kehtiv leping.
2.Eelmisel aastal jäi töötajal ka 8 päeva põhipuhkust kasutamata, mis hüvitati talle selle aasta alguses rahas, kas saan õigesti aru, et tegelikult pole see lubatud?
Töötaja töötas vana tööandja juures alates 21.01.2013
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lg 3 kohaselt on kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal tühine. Töösuhte lõppedes tuleb väljateenitud, kuid kasutamata ja aegumata põhipuhkuse hüvitada rahas (TLS § 71).
See tähendab seda, et töösuhte ajal peab töötaja puhkust reaalselt kasutama ning puhatud aja eest makstakse puhkusetasu. Kui töötaja puhkust ei kasuta, siis töösuhte ajal ei tohi puhkusetasu rahas maksta. Puhkuse eest tasutakse rahas üksnes siis kui töösuhte lõppedes ning tähele tuleb panna, et puhkus ei oleks aegunud ega kasutatud.
Kui Teil on saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu, siis on Teil õigus nimetatud nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui tööandja ei ole teinud töötamise registris töösuhte lõpetamise kannet, siis on Teil õigus töövaidluskomisjonilt töösuhte lõppemise tuvastamist ja kaasnõudena töötamise registri kande tegemist/muutmist. Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjoni poole pöördudes leiate siit: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tasemeõppes õppijal on õigus saada õppepuhkust ühest või mitmest töökohast?08.10.2020
Kas tasemeõppes õppijal on õigus saada õppepuhkust ühest töökohast või mitmest?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.
Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale täiendavat vaba aega õppetegevuses osalemiseks. On eesmärgipärane, kui töötaja kasutab õppepuhkust mitme tööandja juurest samal ajal. Samas ei saa õppepuhkust kasutada selliselt, kus töötaja puhkab 30 kalendripäeva jaanuaris ühe tööandja juures ja 30 kalendripäeva märtsis teise tööandja juures. 30 kalendripäeva on ette nähtud ühes kalendriaastas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ametinimetuse muutmine "assistendiks" on ikka õige, kui töö jääb samaks ja täidan kohustusi iseseisvalt?08.10.2020
Pöördun Teie poole palvega leida minu probleemile selgitus. Olen töötanud asutuses 16 aastat. Tööleping sõlmiti ja töötasin aastaid psühholoogina (oman bakalaureuse kraadi psühholoogia alal). Tööaja kestel muutis tööandja ametinimetust koolipsühholoogiks. Minu töö on iseseisev ja selle eesmärgiks on õpilaste, nende vanemate ja koolitöötajate psühholoogiline nõustamine, õpilaste arengu ja edasijõudmise toetamine koolis. Üheks tööülesandeks on õpilaste kohta psühholoogiliste arvamuste ja hinnangute koostamine, mida esitatakse Haridus- ja Noorteametile, raviasutustele, jne. edasiste otsuste vastuvõtmiseks.
Nüüd tahetakse ametinimetust muuta koolipsühholoogi assistendiks, kusjuures kõik tööülesanded, õigused ja kohustused jäävad samaks (ka puhkus ja töötasu).
HTM-i õigusnõuniku arvates (telefoni vestlus) peab olema ametinimetus keeleliselt korrektne ning peegeldama töö sisu. Ametinimetus peaks olema üheselt mõistetav, mitte tekitama lisaküsimusi (nt.lastevanematele).
Eesti Keele Instituudi keelenõuandja vastusena annab sõnaveeb assistendi tähenduseks spetsialisti (arsti, proviisori, lavastaja vm) abiline.
Minu küsimused: Kas ametinimetus "koolipsühholoogi assistent" on õiguslikult pädev ja vastab töö sisule? Kas koolipsühholoogi assistent saab täita ja VASTUTADA koolipsühholoogi tööülesandeid ISESEISVALT või mitte? Kas "psühholoogiline nõustaja" sobiks ametinimetusena ja avaks selgemini töö sisu ja töötaja iseseisvust ja vastutust ning oleks keeleliselt üheselt mõistetav?
Nüüd tahetakse ametinimetust muuta koolipsühholoogi assistendiks, kusjuures kõik tööülesanded, õigused ja kohustused jäävad samaks (ka puhkus ja töötasu).
HTM-i õigusnõuniku arvates (telefoni vestlus) peab olema ametinimetus keeleliselt korrektne ning peegeldama töö sisu. Ametinimetus peaks olema üheselt mõistetav, mitte tekitama lisaküsimusi (nt.lastevanematele).
Eesti Keele Instituudi keelenõuandja vastusena annab sõnaveeb assistendi tähenduseks spetsialisti (arsti, proviisori, lavastaja vm) abiline.
Minu küsimused: Kas ametinimetus "koolipsühholoogi assistent" on õiguslikult pädev ja vastab töö sisule? Kas koolipsühholoogi assistent saab täita ja VASTUTADA koolipsühholoogi tööülesandeid ISESEISVALT või mitte? Kas "psühholoogiline nõustaja" sobiks ametinimetusena ja avaks selgemini töö sisu ja töötaja iseseisvust ja vastutust ning oleks keeleliselt üheselt mõistetav?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt lepitakse töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööülesannetes ja TLS § 5 lg 1 p 4 kohaselt ametinimetuses, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Eelkõige on nimetatud õiguslikuks tagajärjeks õigust soodustingimustel vanaduspensionile ja väljateenitud aastate pensionile, mis tuleneb soodustingimustel vanaduspensionide seadusest ja väljateenitud aastate pensionide seadusest.
TLS § 12 kohaselt saab kokkulepitud töölepingu tingimusi muuta poolte kokkuleppel. Kokkulepitud tingimuste puhul tuleb eristada kokkuleppeid (vajavad nii tööandja kui töötaja nõusolekut) kui tööandja ühepoolselt määratavaid tingimusi/tehtud otsuseid. Poolte kokkulepet on vaja töötasu, ülesannete ja koormuse muutmiseks. Ühepoolselt võib tööandja muuta näiteks ettevõtte nime (selleks pole töötaja nõusolekut vaja).
Ametinimetust võib tööandja üldjuhul ühepoolselt muuta, kuivõrd see ei muuda töötaja jaoks olulisi tingimusi (tööülesanded jäävad samaks). Enamasti muudetakse ametinimetust kui toimub struktuurimuudatus. Sellistel juhtudel on ametinimetuse muudatus õigustatud ja arusaadav. Teie kirjeldatud olukorras jääb muudatuse põhjus ebaselgeks. Lisaks Teie enda toodud põhjendused ametinimetuse olulisuse kohta on igati arusaadavad. Ametinimetus peab peegeldama tehtava töö sisu. Siiski ei saa Tööinspektsioon anda hinnanguid, kas ametinimetus vastab töö sisule.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ühiselt soetatud korterisse (kaasomand) elama jäänud poolelt võib tagantjärgi nõuda üüri, kui üürilepingut ei ole sõlmitud?07.10.2020
Lahkumineku järgselt tegeleme kaasomandi lõpetamisega. Küsimus - kas ühiselt soetatud korterisse (kaasomand) elama jäänud poolelt võib tagantjärgi nõuda üüri, kui üürilepingut ei ole tegelikult sõlmitud? Suusõnaliselt tuli see võimalus küll jutuks, ent kirjalikult pole lepingut sõlmitud ega ka üüri varasemalt küsitud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üüri on õigus nõuda olukorras, kus on sõlmitud üürileping (võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid peab olema tõendatav). Teoreetiliselt võib Teie poolt kirjeldatud olukorras kõne alla tulla kasutuseelise hüvitamise nõue.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan keelduda sissetuleku andmete esitamisest, kui abikaasa taotleb kohtus oma esimesele lapsele makstava elatise vähendamist?07.10.2020
Oleme abielus. Eelmisest abielust on mehel laps. Meil on ka ühine laps. Minu abikaasa esitas hagi elatise vähendamise kohta. Kohtus nõutakse pangaväljavõtteid jne ning juhul kui nad seda ei tee paragrahvi 230 punkti 1,2,4,5 järgi nõuavad ise. Samuti kohtunik palub mul esitada ka pankade väljavõtted, töökoha andmed jne. Mina ei ole menetlusosaline ja ei soovi võõrastele esitada isiklikke andmeid palkade kohta ning väljavõtteid pangast samuti ei soovi, näidata vara ja majanduslikku olukorda. Arvan, et minu isiklikud andmed ei ole kunagi seotud esimese lapse ülalpidamise summa määramisega. Selles paragrahvis on kirjas, et kohtus võib nõuda tõendeid ainult menetlusosalejatelt. On nii? On minul õigus keelduda dokumentide esitamisest? Või juhul kui mina ei esita dokumente siis nendel on õigus paluda ning näidata kõik need andmed kostjale ka?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus on palunud tõendeid Teie sissetuleku osas selleks, et hinnata Teie abikaasa võimalusi oma laste ülalpidamiseks. Kui Teie abikaasa esimese lapse ülalpidamiskohustus langeb abikaasale ja esimese lapse emale, siis teie ühise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise eest vastutate Teie ja Teie abikaasa - Teie varanduslikust olukorrast omakorda sõltub see, milline on Teie abikaasa võimekus oma esimese lapse ülalpidamiseks. Kui Teie varanduslik olukord on märkimisväärselt parem kui Teie abikaasa oma, siis langeb Teile ühise lapse ülalpidamise osas suurem kohustus ja abikaasa saab anda suuremas ulatuses ülalpidamist oma esimesele lapsele.
Kohtul ei ole siiski õigust nõuda andmeid Teie sissetuleku kohta, nagu on kohtul õigus nõuda seda lapse isalt ja emalt, samuti teha vastavaid päringuid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas arvestada puhkusele minnes põhipalgale lisaks makstavat täiendavat töötasu?07.10.2020
Aasta tagasi tehti mulle lepingulisa, kuna tuli juurde täiendavad tööülesanded põhitöö kõrvalt (põhipalk + täiendav töötasu täiendavate tööülesannete täitmise eest). Umbes samal ajal vahetus ka meil raamatupidaja.
Selle aasta alguseni maksti mulle täiendavate tööülesannete eest täissumma ka puhkusel käies. Ei tundunud ka midagi imelikku, sest puhkusele saan tingimusel, kui mu täiendavad tööülesanded on kõik täidetud ja ette tehtud. Täissummat maksti kuni viimase puhkuseni, kus raamatupidaja otsustas, et tema arvates peaks ikkagi nii õigem olema. Olin juulis 2 nädalat puhkusel, kuid ei saanud seekord palgapäeval täiendavate tööülesannete täitmise eest enam täis summat, vaid arvestati vastavalt puhkuse pikkusele summa pooleks. Juhataja pidi juristi käest üle uurima, kuid pole siiani vastust saanud.
Nüüd ongi küsimus, kas raamatupidaja eksis tõesti eelnevalt või eksib ta nüüd? Ilmselt ei tekikski küsimust, kui tasu oleks lisatud alguses kohe põhipalganumbrile mitte täiendava töötasuna.
Lisalepingus on punktina ära toodud, mis hõlmab täiendavate tööülesannete täitmise algavat aega, täiendavate tööülesannete lühikest kirjeldust ning tasu kohta on järgnev punkt: Töötaja maksab Töötajale nende täiendavate tööülesannete täitmise eest täiendavat töötasu x eurot kuus. Lõpetuseks on veel eraldi lause, et teised sätted jäävad muutumata.
Põhilepingus puhkuse kohta on ära toodud ainult puhkuse väljavõtmisega/planeerimisega seotud asjaolud. Ning põhilepingus põhipalga tingimuste juurde on toodud välja tingimused preemia ja lisatasu maksmise kohta, mille ma igaks juhuks siia välja toon, kuigi ma konkreetset seost selle punkti ja lisalepingu vahel ei näe: Lisaks eelnevale on Tööandjal õigust maksta Töötajale preemiat või lisatasu vastavalt Tööandja juhatuse otsusele. Preemia või lisatasu maksmine on Tööandja ühepoolne vabatahtlik otsus, mis ei anna korduva maksmise korral alust Tööandjal nõudeõiguse tekkimiseks.
Ette tänades!
Selle aasta alguseni maksti mulle täiendavate tööülesannete eest täissumma ka puhkusel käies. Ei tundunud ka midagi imelikku, sest puhkusele saan tingimusel, kui mu täiendavad tööülesanded on kõik täidetud ja ette tehtud. Täissummat maksti kuni viimase puhkuseni, kus raamatupidaja otsustas, et tema arvates peaks ikkagi nii õigem olema. Olin juulis 2 nädalat puhkusel, kuid ei saanud seekord palgapäeval täiendavate tööülesannete täitmise eest enam täis summat, vaid arvestati vastavalt puhkuse pikkusele summa pooleks. Juhataja pidi juristi käest üle uurima, kuid pole siiani vastust saanud.
Nüüd ongi küsimus, kas raamatupidaja eksis tõesti eelnevalt või eksib ta nüüd? Ilmselt ei tekikski küsimust, kui tasu oleks lisatud alguses kohe põhipalganumbrile mitte täiendava töötasuna.
Lisalepingus on punktina ära toodud, mis hõlmab täiendavate tööülesannete täitmise algavat aega, täiendavate tööülesannete lühikest kirjeldust ning tasu kohta on järgnev punkt: Töötaja maksab Töötajale nende täiendavate tööülesannete täitmise eest täiendavat töötasu x eurot kuus. Lõpetuseks on veel eraldi lause, et teised sätted jäävad muutumata.
Põhilepingus puhkuse kohta on ära toodud ainult puhkuse väljavõtmisega/planeerimisega seotud asjaolud. Ning põhilepingus põhipalga tingimuste juurde on toodud välja tingimused preemia ja lisatasu maksmise kohta, mille ma igaks juhuks siia välja toon, kuigi ma konkreetset seost selle punkti ja lisalepingu vahel ei näe: Lisaks eelnevale on Tööandjal õigust maksta Töötajale preemiat või lisatasu vastavalt Tööandja juhatuse otsusele. Preemia või lisatasu maksmine on Tööandja ühepoolne vabatahtlik otsus, mis ei anna korduva maksmise korral alust Tööandjal nõudeõiguse tekkimiseks.
Ette tänades!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus (töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötasu koosneb erinevatest osadest, siis lepitakse kokku, millised on tasu saamise kriteeriumid. Näiteks kui kriteeriumiks on, et x arv toodete müük lisab töötaja töötasu x%, siis tuleb arvesse võtta iga töötaja poolt müüdud toode.
Te kirjeldate, et olete tööandjaga kokku leppinud tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest. Kui ülesanded on võimalik täita nii, et puhkuse tõttu ei jää need täitmata, siis on õigustatud tasu saamine täies ulatuses ka sel kuul, mis viibite puhkusel.
Täpsema vastuse andmiseks on tarvis teada, millise ülesannete täitmise eest Te tasu saate ja kas puhkusel viibimine mõjutab nende ülesannete täitmist või mitte. Üldjuhul on kõige olulisem vaadata, kas kriteeriumid tasu saamiseks on täidetud või mitte ja puhkusel viibimine mõjutab kriteeriumite täitmist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui laps viibib erikoolis, kas elatist maksval vanemal on õigust maksta elatist vaid reaalsete kulutuste eest lapsele?06.10.2020
Tere!
Kui laps viibib erikoolis, kas elatist maksval vanemal on õigust maksta elatist vaid reaalsete kulutuste eest lapsele?
Kui ka elatist maksma kohustuv vanem teeb kulutusi lapse jaoks, kas need võib elatisest maha arvata?
Lisan, et elatist saav vanem ei ole nõus kompromisse tegema.
Kui laps viibib erikoolis, kas elatist maksval vanemal on õigust maksta elatist vaid reaalsete kulutuste eest lapsele?
Kui ka elatist maksma kohustuv vanem teeb kulutusi lapse jaoks, kas need võib elatisest maha arvata?
Lisan, et elatist saav vanem ei ole nõus kompromisse tegema.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis peab vastama lapse vajaduste suurusele ja kui lapse ülalpidamiskulusid katab reeglina üks vanematest, peaks teine vanem maksma talle elatisraha poole igakuise ülalpidamiskulu suuruses, teise poole panustab elatis saav vanem.
Üldjuhul loetakse põhjendatuks, kui lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel ja last kasvatav vanem katab selle ja omapoolse panuse eest lapse igakuised kulutusi, mitte ei arvestata elatise suurust igakuiselt vastavalt soetatud esemetele/teenustele (on kulutusi, mida ei ole võimalik täpselt välja arvutada (nt toidukulu) ja see oleks kõikidele osapooltele ebamõistlikult koormav). Samad põhimõtted kehtivad ka olukorras, kus laps õpib mõlemast vanemast eraldi, kuid lapse ülalpidamisega seotud kulud on eelkõige ühe vanema kanda.
Kui elatist maksev vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, võib olla põhjendatud nende kulutuste mahaarvamine elatisest. See oleks põhjendatud eelkõige olukorras, kus tehtud kulutuste arvelt vähenevad teise vanema ülalpidamiskulud lapsele, lisaks peaks vanemad sõlmima ka sellesisulise eelneva kokkuleppe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis aja möödudes saan teha "uue" esmase juhiloa?06.10.2020
Tere!
Esmase juhiloaga (B kat. 21kuud +5a. AM kat.), kehtiva karistuseta! Karistati §227 lg. 2 alusel 300.-€ ja §227 lg.5 p.1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1. kuuks.
Väärtegu: kiiruse ületamine 30km/h, tühjal maanteel 90km/h alas.
Rikkumise kp. 24.06.2020, otsuse tegemise kuupäev 27.07.2020.
Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõppes 11.09.2020.
Kiirelt sai makstud trahv ja läbitud liiklusalane täiendkoolitus.
NB! Maanteeamet tunnistas rikkumisega seoses juhiloa kehtetuks ja tuleb taotleda uus esmane juhiluba, kuid eksamitele saab registreerida alles üks aasta pärast karistuse lõppemist, ehk 11.09.2021a.
Leian, et karistus on ebaproportsionaalne kui kokkuvõttes olen lubadeta ca`14 kuud, kohustuslik 16h täiendkoolitus 220.-€ ja juhilubadega seotud riigilõivud üle 100.-€, teooria- ja liikluseksamid ning uuesti kaks aastat esmast juhiluba.
Ise ei suuda leida konkreetset viidet, mis ajast hakati nn. "uue esmase" juhiloa taotlemist selliselt piirama!?
Esmase juhiloaga (B kat. 21kuud +5a. AM kat.), kehtiva karistuseta! Karistati §227 lg. 2 alusel 300.-€ ja §227 lg.5 p.1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1. kuuks.
Väärtegu: kiiruse ületamine 30km/h, tühjal maanteel 90km/h alas.
Rikkumise kp. 24.06.2020, otsuse tegemise kuupäev 27.07.2020.
Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõppes 11.09.2020.
Kiirelt sai makstud trahv ja läbitud liiklusalane täiendkoolitus.
NB! Maanteeamet tunnistas rikkumisega seoses juhiloa kehtetuks ja tuleb taotleda uus esmane juhiluba, kuid eksamitele saab registreerida alles üks aasta pärast karistuse lõppemist, ehk 11.09.2021a.
Leian, et karistus on ebaproportsionaalne kui kokkuvõttes olen lubadeta ca`14 kuud, kohustuslik 16h täiendkoolitus 220.-€ ja juhilubadega seotud riigilõivud üle 100.-€, teooria- ja liikluseksamid ning uuesti kaks aastat esmast juhiluba.
Ise ei suuda leida konkreetset viidet, mis ajast hakati nn. "uue esmase" juhiloa taotlemist selliselt piirama!?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
