Õigus
Küsimus: Kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust ja kas saan oma osa ühisvarast teha kohe lastele?07.09.2020
Tere
Sooviks teada, kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust? Saaksin ma oma osa ühisvarast teha lastele, ilma abikaasa nõusolekuta ning lasta sisse kirjutada lause, et tohin elada selles majas elu lõpuni? Kas vara jagamisel on oluline abikaasa sissekirjutus (jagatavasse majja pole olnud ta kunagi sisse kirjutatud, see on soetatud abielu jooksul)? Kas liisingus olev auto läheb ka jagamisele (ostu hetkel ei elanud me enam koos)?
Suured tänud
Sooviks teada, kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust? Saaksin ma oma osa ühisvarast teha lastele, ilma abikaasa nõusolekuta ning lasta sisse kirjutada lause, et tohin elada selles majas elu lõpuni? Kas vara jagamisel on oluline abikaasa sissekirjutus (jagatavasse majja pole olnud ta kunagi sisse kirjutatud, see on soetatud abielu jooksul)? Kas liisingus olev auto läheb ka jagamisele (ostu hetkel ei elanud me enam koos)?
Suured tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul jagatakse ühisvara peale abielu lahutamist, kui aga abikaasad sõlmivad abielu ajal abieluvaralepingu, millega lõpetavad varaühisuse, on võimalik ühisvara jagada ka peale lepingu sõlmimist abielu ajal.
Ühisvaraga saab tehinguid teha mõlema abikaasa nõusolekul, seega peab oma kinkimiseks olema abikaasa nõusolek.
Kui varasuhteks on varaühisus ja kinnisvara on soetatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga, olenemata sellest, kuhu on registreeritud abikaasade elukohad.
Liisingus olev auto ei kuulu ühisvara hulka, sest omandiõigus ei ole üle läinud (erinevalt nt laenuga ostetud kodust, mille omandiõigus läheb üle peale tehingu sõlmimist). Kui autoliising lõppeb abielu ajal ja auto ostetakse välja, on tegemist ühisvarasse kuuluva esemega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega, siis kas saab seda hääletusele panna?04.09.2020
KÜ esitas aastaaruande mis pandud hääletusele ja mis algab tekstiga:
"NB! Tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega."
Kui tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega, siis kas saab seda hääletusele panna?
"NB! Tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega."
Kui tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega, siis kas saab seda hääletusele panna?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas garaaži üürilepingu võib teha ka vene keeles, kui üürilevõtja ei oska eesti keelt?04.09.2020
Tere,
Garaaži tahaks üürile anda, olemas ka üürida soovija. Aga see inimene ei oska Eesti keelega midagi teha. Kas võiks koostada siis kirjaliku lepingu vene keeles?
Või on veel variante? Näiteks inimesel, kes ei oska ega saa aru keelest milles kirjalik leping on koostatud
ja millele ta alla kirjutab, kuid tal on olemas oma inimene, kes oskab seda keelt ja keda ta usaldab ja see teine inimene loeb lepingu läbi ja tõlgib allakirjutajale teksti ja sisu ning dokumendi keelt mitte oskav inimene annab siis Eesti keeles koostatud lepingule oma allkirja?
Ja kas vene keeles koostatud lepingul on äkki hiljem mingisuguseid eripärasusi.
Näiteks, kui peaks juhtuma, et peab kuidagi kohtusse asjaga minema?
Tänan teid vastuse eest.
Garaaži tahaks üürile anda, olemas ka üürida soovija. Aga see inimene ei oska Eesti keelega midagi teha. Kas võiks koostada siis kirjaliku lepingu vene keeles?
Või on veel variante? Näiteks inimesel, kes ei oska ega saa aru keelest milles kirjalik leping on koostatud
ja millele ta alla kirjutab, kuid tal on olemas oma inimene, kes oskab seda keelt ja keda ta usaldab ja see teine inimene loeb lepingu läbi ja tõlgib allakirjutajale teksti ja sisu ning dokumendi keelt mitte oskav inimene annab siis Eesti keeles koostatud lepingule oma allkirja?
Ja kas vene keeles koostatud lepingul on äkki hiljem mingisuguseid eripärasusi.
Näiteks, kui peaks juhtuma, et peab kuidagi kohtusse asjaga minema?
Tänan teid vastuse eest.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Lepingut võib koostada nii eesti kui vene keeles. Samas tuleb märkida, et kui tekib kohtusse pöördumise vajadus, tuleb leping tõlkida kindlasti eesti keelde, kuna menetluskeel on eesti keel. Ehk oleks mõistlik leping koostada kohe kaks-keelsena?
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas on mingisuguseid seaduslikke vahendeid, et isa vastuvõetud pärandit saaks kasutada elatisvõla katteks?03.09.2020
Tere!
Mu lapse isal on väga suur elatisvõlg meie lapse ees. Me pole abielus ega ela koos ning kohtutäitur juba müüb avalikul oksjonil ühte teist isale kuuluvat kinnisvara.
Hiljuti võttis lapse isa vastu oma vanemate pärandi kahasse oma vennaga - korteri Tallinnas. Ma palusin kohtutäituril panna peale pärandi võõrandamise keeld või teha midagi, mis aitaks ennetada lapse isal pärandit müüa/rentida või vähemalt võimaluse korral saada mingisugust osa pärandist/pärandist saadud tulust elatisvõla tasumise suunas.
Mu kohtutäituri vastus oli, et:"Pärandvara ühisuse osale keelumärget seada ei ole võimalik."
Kas see on õige? Kas on mingisuguseid seaduslikke vahendeid, et isa vastuvõetud pärandit saaks kasutada elatisvõla katteks?
Kas pean palkama advokaadi või saab ka kohtutäitur midagi ette võtta?
Tänan!
Mu lapse isal on väga suur elatisvõlg meie lapse ees. Me pole abielus ega ela koos ning kohtutäitur juba müüb avalikul oksjonil ühte teist isale kuuluvat kinnisvara.
Hiljuti võttis lapse isa vastu oma vanemate pärandi kahasse oma vennaga - korteri Tallinnas. Ma palusin kohtutäituril panna peale pärandi võõrandamise keeld või teha midagi, mis aitaks ennetada lapse isal pärandit müüa/rentida või vähemalt võimaluse korral saada mingisugust osa pärandist/pärandist saadud tulust elatisvõla tasumise suunas.
Mu kohtutäituri vastus oli, et:"Pärandvara ühisuse osale keelumärget seada ei ole võimalik."
Kas see on õige? Kas on mingisuguseid seaduslikke vahendeid, et isa vastuvõetud pärandit saaks kasutada elatisvõla katteks?
Kas pean palkama advokaadi või saab ka kohtutäitur midagi ette võtta?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ma tegelikult ei näe takistust, miks ei ole võimalik pärandiosale seada keelumärget, samasuguse vastuse sain ka kohtutäituri bürooga konsulteerides. Kui Teie asjaga tegelev kohtutäitur ei ole valmis oma seisukohta põhjendama, võiksite vast uurida võimalusi mõnest teisest büroost.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsel on õigus elatisraha isalt edasi nõuda kui õpib täiskasvanute gümnaasiumis?02.09.2020
Tere!
Küsimus selline, et kui laps on täisealiseks saanud ja enne kohtu kaudu alimente saanud ja nüüd õpib edasi Täiskasvanute Gümnaasiumis 10 klassis ja omandab edasi keskharidust, kas on määrav alimentide osas see, millises vahetuses koolis käib? Käib vahelduvalt päevases ja õhtuses vahetuses. Lapse isa loobus maksmast edasi vabatahtlikult, kuna peab oluliseks, et õppima peab päevases õppes? Seadusega saab kuni 21-aastaseks saamiseni seda nõuda, kuna laps ikkagi õpib veel.
Kas lapsel on õigus elatisraha isalt edasi nõuda? Laps elab koos emaga üüripinnal ja kasvatanud ongi teda ainult ema. Isaga kokkupuude ja suhtlus puudub.
Tänud vastamast.
Küsimus selline, et kui laps on täisealiseks saanud ja enne kohtu kaudu alimente saanud ja nüüd õpib edasi Täiskasvanute Gümnaasiumis 10 klassis ja omandab edasi keskharidust, kas on määrav alimentide osas see, millises vahetuses koolis käib? Käib vahelduvalt päevases ja õhtuses vahetuses. Lapse isa loobus maksmast edasi vabatahtlikult, kuna peab oluliseks, et õppima peab päevases õppes? Seadusega saab kuni 21-aastaseks saamiseni seda nõuda, kuna laps ikkagi õpib veel.
Kas lapsel on õigus elatisraha isalt edasi nõuda? Laps elab koos emaga üüripinnal ja kasvatanud ongi teda ainult ema. Isaga kokkupuude ja suhtlus puudub.
Tänud vastamast.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps omandab täisealiseks saanuna keskharidust, on tal õigus oma vanematelt kuni 21-aastaseks saamiseni ülalpidamist saada.
Ülalpidamise suurusele ei ole sätestatud alammäära, nagu alaealise lapse puhul - täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb täielikult lapse vajaduste suurusest ja sellest, kas laps ka ise sissetulekut teenib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaks lapse isa eestis oma olemist pikendada ja et saaksime abielluda?01.09.2020
Tere! Olen rase, lapse isa on Ghana kodanik, kes hetkel töötab Eestis viisa alusel (varem on töötanud Eestis elamisloaga ka mitu aastat). Seekord viisaga, kuna kui tööleping tehti, oli elamislubade norm täis. Viisa lõpeb novembri algul, laps sünnib jaanuaris. Millised oleks ta võimalused siia jääda? Kas on võimalik mõni teine viisa taotleda vms?
Töö iseloomust olenevalt, saaks uue töölepingu alles jaanuaris/veebruaris, kui ta vahetab Eestis tööd.
Teine küsimus oleks abiellumise kohta, meie soov oleks abielluda enne lapse sündi Eestis. Aga tal on hetkel käimas Läti kohtus lahtutusprotsess, peale mida peaksime pöörduma Eestis kohtusse, et saada ilmselt abieluvõimetõendit. Kui reaalne on, et kohus selle ka annab, kui inimene on just lahutatud?
Töö iseloomust olenevalt, saaks uue töölepingu alles jaanuaris/veebruaris, kui ta vahetab Eestis tööd.
Teine küsimus oleks abiellumise kohta, meie soov oleks abielluda enne lapse sündi Eestis. Aga tal on hetkel käimas Läti kohtus lahtutusprotsess, peale mida peaksime pöörduma Eestis kohtusse, et saada ilmselt abieluvõimetõendit. Kui reaalne on, et kohus selle ka annab, kui inimene on just lahutatud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ma ei ole spetsialist antud valdkonnas, kuid minu hinnangul peaks olema võimalik Teie kirjeldatud olukorras taotleda viisat Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmena. Täpsema informatsiooni saamiseks palun pöörduge oma murega Välisministeeriumi poole.
Kui abieluvõimetõendit ei ole võimalik hankida, võib Eesti kohus anda loa abielluda ilma nimetatud tõendita. Kui isiku eelmine abielu on lahutatud, ei näe ma põhjust, miks ei peaks kohus muude eelduste täitmisel (abieluvõimetõendi hankimise võimatus) vastavat luba andma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis vanusest alates võib vanem kanda elatisraha otse lapse arvele, aga mitte teise vanema arvele, kellega laps elab?26.08.2020
Tere.
Mis vanusest alates võib vanem kanda elatisraha otse lapse arvele, aga mitte teise vanema arvele, kellega laps elab?
Mis vanusest alates võib vanem kanda elatisraha otse lapse arvele, aga mitte teise vanema arvele, kellega laps elab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps saab 18-aastaseks, võib vanem anda ülalpidamist otse lapsele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas selline asi on õiguspärane, et palgalehel öötöö eest tasu ei näe ja väidetavalt kuulub see miinimumtasu hulka?26.08.2020
Asutuses on kehtestatud kokkulepitud miinimumtöötasu alla mille maksta ei tohi. See sisaldab kõiki kokkuleppelisi tasusid mille alla ei kuulu pühadetasu, ületunnitasu ja tasu tööde eest mis ei kuulu otseselt tööülesannete hulka. Igakuiselt arvestatakse tunnitasu mis on miinimumtasu jagatud normtundide arvuga. Sellele lisandub pühadetasu, ületunnitasu ja tasu koristamise eest. TLS ütleb et öötöö tasu peab olema 1,25 kordne töötasu ja sama punkt on ka kollektiivlepingus. Palgalehel öötöö eest tasu ei näe ja väidetavalt kuulub see miinimumtasu hulka. Kas selline asi on õiguspärane?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kuivõrd öötöö tuleb sisuliselt täiendavalt hüvitada, siis ei ole seadusega kooskõlas selline kokkulepe, et öötöö tasu sisaldub töötaja töötasus, kui töötajale makstakse töötasu alammäära. Töötasu alammäär on käesoleval aastal 3,48 eurot tunnis ja täistööaja puhul 584 eurot kuus. Ehk kui töötaja töötab ööajal ja töötajale makstakse töötasu alammäära, siis peab tööandja öötöö tunnid 1,25-kordse tasuga veel täiendavalt hüvitama. Kui töötaja töötasu on töötasu alammäärast kõrgem, võib öötöö tasu sisalduda juba töötaja töötasus.
Palgaleht peaks kajastama kõiki töötajale välja makstud tasusid. Ehk kui töötaja töötasule peab lisanduma öötöötasu, siis peaks see olema välja toodud ka palgalehel. Kui töötajal on palgalehe või talle arvestatud või makstud töötasu kohta küsimusi, tuleb selles osas pöörduda tööandja poole ja küsida selgitust.
Greete Kaar
Nõustamisjurist
Ennetusosakond
Tööinspektsioon
Küsimus: Kas tööandjal on õigus mind vallandada, kuna mul puudub vastav tase ja taseme saavutamiseks vajalikud kursused on täis?26.08.2020
Olen asutuses töötanud peaaegu 10 aastat. Hiljuti tööle tulnud asutuse uus juht andis sel nädalal teada, et uuest aastast peab arengukava kohaselt olema kõigil töötajatel saadud ametialane kutse tase 6, mida minul ei ole. Sügisel algava erialase kutsekoolituse kohad on kõik täis ja uus koolitus toimub alles aasta pärast. Kas tööandjal on õigus mind vallandada, kuna mul puudub vastav tase ja minust olenemata põhjustel ei saa ma ka koolitusel osaleda, et seda taset aasta jooksul saavutada?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töösuhte kestel töötajale esitatud nõudmised muutuvad, siis tuleb töötajale anda esmalt võimalus oma taset tõsta. Samuti tuleb antud juhul vaadata ja hinnata väliseid faktoreid ehk kas ja kui kiiresti on töötajal võimalik oma taset tõsta. Seega, kui seadus või tööandja oma ettevõttesiseselt seab töötajale rangemad taseme nõuded, tuleb tööandjal arvestada sellega, et töötajale peab olema tagatud võimalus, et oma kvalifikatsiooni nõutud tasemeni tõsta.
Kui tööandja ütleb töölepingu üles põhjusel, et töötajal puudub ettenähtud tase ilma et töötajale oleks antud võimalus oma taset tõsta, on töötajal õigus tööandja ülesütlemisavaldust 30 kalendripäeva jooksul selle saamisest töövaidlusorganis (s.o kohus või töövaidluskomisjon) vaidlustada. Sellisel juhul annab olukorrale õigusliku hinnangu töövaidlusorgan.
Greete Kaar
Nõustamisjurist
Ennetusosakond
Tööinspektsioon
Küsimus: Kas ja kuidas on seadusega reguleeritud see, et saaks küsida vajadusel nädala sees vaba aega oma isiklike asjade ajamiseks?26.08.2020
Tere.
Küsimus selline, et töötan teedeehituses ning suvel on tööpäevad keskmiselt 12 tundi pikad, seda 5 päeva jutti. See aga kahjuks ei lase nädala sees ajada oma isiklike asju, mida nädalavahetusel teha ei saa.
Kas ja kuidas on seadusega reguleeritud selline asi, kui ma näiteks tahan keset nädalat vaba päeva isiklike asjade ajamiseks või küsida vabaks mõned tunnid enne tööpäeva lõppu? Kas tööandja saab mul takistada kuidagi oma isiklikke asju ajamast, põhjendades seda sellega, et "aga kes siis sinu töö ära teeb?" või "Teised teevad need mõned tunnid siis sinu ülesandeid ju".
Küsimus selline, et töötan teedeehituses ning suvel on tööpäevad keskmiselt 12 tundi pikad, seda 5 päeva jutti. See aga kahjuks ei lase nädala sees ajada oma isiklike asju, mida nädalavahetusel teha ei saa.
Kas ja kuidas on seadusega reguleeritud selline asi, kui ma näiteks tahan keset nädalat vaba päeva isiklike asjade ajamiseks või küsida vabaks mõned tunnid enne tööpäeva lõppu? Kas tööandja saab mul takistada kuidagi oma isiklikke asju ajamast, põhjendades seda sellega, et "aga kes siis sinu töö ära teeb?" või "Teised teevad need mõned tunnid siis sinu ülesandeid ju".
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
TLS § 38 ja § 42 alusel on töötajal seega teatud juhtudel õigus mõlema poole huve arvestades nõuda vaba aja andmist ja selle aja eest keskmist töötasu. Tegemist peab olema sellise asjaoluga, mida töötaja oma vabal ajal teha ei saa (nt on töötajal vaja minna eriarsti vastuvõtule, kuid arst võtab vastu vaid töötaja tööajal; töötajal on vaja minna notarisse, kuid pärast tööpäeva lõppu ei ole võimalik jne). Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve. Nimetatud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Nii saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui ulatuslikuma terviserikke korral tuleks võtta haigusleht. Seega ei saa eeldada, et töötaja saab terve tööpäeva vabaks, kui töö tegemise takistus ise kestab paar tundi. Sellisel juhul tuleb töötajal naasta töökohta ja töö tegemist jätkata.
Kui töötajal on tööajast vaja käia isiklikke toiminguid tegemas, tuleb see kindlasti võimalikult varakult tööandjaga kokku leppida. Selliselt on tööandjal võimalus vajadusel tööd ümber korraldada. Näiteks kui töötaja saab teada arstivisiidi aja ning see langeb töötaja tööajale, tuleks sellest esimesel võimalusel tööandjale teada anda (soovitavalt kirjalikult).
Greete Kaar
Nõustamisjurist
Ennetusosakond
Tööinspektsioon