Pärimisõigus

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 kohaselt on Teie elukaaslane ja elukaaslase vennapoeg antud maja kaasomanikud võrdsetes osades.
Konkreetse ½ osa määratlemine majas saaks toimuda mõlema kaasomaniku kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise teel. Sellisel juhul oleks mõlemale poolele selge, nt mitut tuba üks kaasomanik majas kasutada võib. Kasutuskorra kokkuleppes võib kokku leppida ka muudes tingimustes.

Asjaolu, et Teie elukaaslase vennapoeg ei ela nimetud majas, ei mängi mingit rolli. Iga isik peab Talle kuuluvat vara hooldama.
Käesoleval juhul ei ole küsija täpsustanud, mida peetakse maja renoveerimise all silmas. Kas mõeldakse selliste tööde teostamist, mis on vajalikud maja püsimajäämiseks (nt katkise katuse parandamine) või mis on vaid ühele kaasomanikule sooviomased ehk toreduslikud/kasulikud (nt maja teist värvi värvimine, soojuspumba paigaldamine, kui hoone küttevajadus on juba tagatud jne).

AÕS 75 lg 1 sätestab seda, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Maja renoveerimisse ulatuses, mis on selle püsimajäämiseks hädavajalik, peab ka teine kaasomanik rahaliselt panustama.

AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Sama paragrahvi lg 5 täpsustab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Varaühisuse puhul teostavad abikaasad ühisvaraga seotud kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 28 lg 1).

Abikaasade varaliste õiguste (esmajoones ühise eluaseme) kaitseks on seadusesse kirjutatud piirang, mille kohaselt üks abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvara esemes. Seda võib nimetada ka ühisvara ühtsuse põhimõtteks. Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad ühisvaraga tehinguid teha ja sellega seonduvaid õigusvaidlusi pidada üksnes teise abikaasa nõusolekul (PKS § 29 lg 1).

Teise abikaasa nõusolekuta võib teha tehinguid enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehtud tehing tühine.

Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:
1) isiklikud tarbeesemed;
2) enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara;
3) abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara;
4) lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud korteri müügist saadud raha eest).

Alates 01.01.2015 jõustunud muudatuste kohaselt võib ühe abikaasa lahusvaraks olevat, perekonna eluasemena kasutatavat eluruumi käsutada ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte ainult teise abikaasa nõusolekul.

Nõue kehtib selle vara osas, mille abikaasa on lahusvarana (nt kinkena, pärimise teel) omandanud alates 01.01.2015.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Mis puudutab volikirja, siis selle võib tõepoolest ka konsul koostada, kui tal vastav õigus on. Antud juhul on väga hea, et konsul saab ise volikirja notariaalselt tõestada, sest pärimismenetluse algatamiseks on vaja notariaalselt tõestatud volikirja. Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel. Samuti tuleb volituses märkida ka vanaema andmed. Volitus lõppeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või volituses soovitud tehingu tegemine on muutunud võimatuks. Kui volitus oli antud kindlaksmääratud tähtajaks, siis lõpeb volitus selle tähtaja möödudes.

Pärandist loobumisele ei ole kehtestatud isiklikkuse nõuet, mistõttu saab pärandist loobuda esindaja kaudu üldiste reeglite kohaselt. Antud juhul ei mängi rolli ka vanaema kodakondsus.

Kui isik, kellel on pärimisõigus (antud juhul Teie kui küsija), loobub pärandist, siis on pärijaks tema asemel see isik, kes päriks juhul, kui loobujat ei oleks. Seega ei ole teie abikaasa pärijate ringis ning sellest tulenevalt ei ole tal vaja ka pärandist loobumiseks samme astuda.
Kui pärandajal ei ole ühtegi alanejat sugulast, asuvad pärima teise järjekorra pärijad, kelleks on pärandaja vanemad ehk küsija vanavanemad. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja vennad-õed ja poolvennad-poolõed.
Kui ei ole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, siis asuvad pärima kolmanda järjekorra pärijad - pärandaja vanavanemad. Kui üks või mõlemad vanavanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanavanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja tädid-onud.

Ka teise ja kolmanda järjekorra pärijate osas kehtib reegel, et kui pärija on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud, siis tema asemele asuvad pärima tema lapsed, kui laps on surnud, siis tema lapsed jne.

Kui ei ole ka kolmanda ringi pärijaid, siis pärib kohalik omavalitsus, kus pärandaja elas surma päeval.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Isikul on võimalik testamendis sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Antud juhul saaks kindlaks määrata ka ainult osaühingu osade pärijate ringi ja iga pärija osa suuruse ning selle esemelise koosseisu osaühingus. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi.

Kuigi küsimuses ei ole mainitud, kas pärandada sooviv isik on abielus või mitte, tuleks jaatava vastuse korral ka seda arvestada, et pool osaühingust kuulub abikaasale ning sel juhul ei saa pärandada sooviv isik otsustada kogu osaühingu vara pärandamist, vaid saab pärandada vaid poole osaühingule kuuluvast varast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui vähegi võimalik, on parem teha alaliselt kehtiv testament notari juures. Mis puudutab vara hetkeseisu muutusi, siis selles osas võib isik teha selgesõnalised edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldused.

Kuna antud juhul ei ole selge, millist vara (kinnis- või vallasvara) ning milliseid muudatusi silmas peetakse, oskaks notar kõige paremini selgitada, kuidas testamendis isiku korraldused arusaadavaks teha nii, et seda ei oleks vaja iga poole aasta tagant muuta vastavalt vara hetkeseisule.

Sellisel juhul langeks ära ka piiratud teovõime probleem, sest notar kontrollib testamendi tegemise ajal ka isiku teovõimet ning testamendi võimalik vaidlustamine argumendil, et isik oli peale testamendi tegemist piiratud teovõimega, ei mängiks enam rolli testamendi kehtivuse osas.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 73 ei mõjuta tahteavalduse kehtivust asjaolu, et tahteavalduse tegija, antud juhul testaator, muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks.

Kui peaks aga esinema olukord, et isik on juba testamendi tegemise või selle uuendamise ajahetke seisuga piiratud teovõimega, siis on selleks vaja eestkostja nõusolekut.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Juhul, kui isikul ei ole testamenti tehtud, toimub isiku vara pärimine seaduse järgi ning antud juhul järgnevates osades:

Üleelanud abikaasa pärib 1/4 (PärS § 16 lg 1 p 1) kogu varast; 4 last pärivad ülejäänud 3/4 võrdsetes osades, igaüks vastavalt 3/16 (PärS § 13 lg 5).

Kuna osaühing kuulub abikaasadele ühiselt, siis ühe abikaasa surma korral jaotatakse ära vaid selle isiku osa, kes suri ehk 1/2 ettevõttest, kuna 1/2 kuulub üleelanud abikaasale. Sellest 1/2-st saab üleelanud abikaasa automaatselt veerandi ehk 1/8. Seega on üleelanud abikaasa osaühingu osa suuruseks peale pärimist 5/8. Ülejäänud 3/8 osaühingust läheb võrdsetes osades jagamisele nelja lapse vahel ehk iga lapse osa suuruseks on 3/32.

Kui isik soovib, on tal võimalik teha testament (võimalik ka abikaasade vastastikune testament) ja seal sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Antud juhul saaks kindlaks määrata ka ainult osaühingu osade pärijate ringi ja iga pärija osa suuruse osaühingus. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi.

Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust, sel ei ole õigustloovat tähendust. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on ning see on tekkinud kas seadusjärgselt, testamendi või pärimislepingu alusel. Sellest tulenevalt kajastab pärimistunnistus pärandi vastuvõtnud pärija isikut, tema pärimisõiguse alust ja ulatust ning tema õiguse piiratust või piiramatust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Vastuseks esimesele küsimusele: Jah, alaealisel lapsel on vanema surma korral õigus sundosale pärimisseaduse § 104 kohaselt, mis sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Seega teie abikaasa surma korral, kui tal on sel ajal mõni alaealine laps, siis on tal õigus sundosale pärandist. Sundosa suurus PärS § 105 lg 1 kohaselt on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Nt kui teie abikaasal on kaks last ning te olete surma hetkel abielus, siis päriks igaüks 1/3 pärandvarast, sundosa oleks sellisel juhul pool sellest ehk 1/6. Sundosa saajateks võivad olla ka nt vanemad, kelle suhtes pärandajal on surma hetkel ülalpidamiskohustus.

Vastuseks teisele küsimusele: teatud juhtudel võib ka täisealisel lapsel olla sundosa nõudeõigus. Ülalpidamist saama õigustatud isikuteks on PKS § 97 järgi alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ise ennast ülal pidama.

Kui selline isik on pärandaja surma hetkel olemas, st pärandaja on kohustatud talle ülalpidamist pakkuma, siis on tal sundosa nõudeõigus. Vastasel juhul ei ole ka lastel õigust pärandvarale.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui ma teie selgitustest õigesti aru sain, siis pärisite teie 1/4 ning isa abikaasa 3/4. Tulenevalt pärimisseaduse § 131 lg-st 2 kannab iga pärija pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Sama paragrahvi esimesest lõikest tuleneb, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Seega kantakse matusekulud esmalt pärandvara arvelt vastavalt iga pärija osale. Kuid notar saab kindlaks teha kui palju oli pärandajal surma hetkel pangakontol raha ja kui palju ära võeti. Siis peaks vaatama kas see äravõetud summa kattis matusekulud või võttis pärandaja abikaasa pangakontolt rohkem raha. Seega peaksite pöörduma notari poole kui teil on kahtlus, et pärandaja abikaasa võttis matusekulude katteks rohkem pärandvara kui oli vajalik.

Maja kohta pean vajalikuks märkida, et kui isa abikaasa pärib 3/4 pärandvarast (esialgu pärisid kõik, so teie, isa abikaasa ja teie õde ja vend igaüks 1/4, siis kui õde ja vend enda osa pärandist isa abikaasale kinkisid, siis järelikult pärib isa abikaasa 3/4 pärandvarast ning teie jätkuvalt 1/4), siis järelikult pärib ta rohkem kui 50% pärandvarast, sh ka majast, st 75% majast (ja pärandvarast) pärib isa abikaasa ning 25% Teie. Kui maja oleks soetatud abielu ajal, siis oleks tegemist abikaasade ühisvaraga ning pärimisele kuuluks sellisel juhul surnud abikaasale kuuluv osa, ehk 50% majast. Käesoleval juhul on tegemist siiski isa lahusvaraga, kuivõrd see osteti enne abielu sõlmimist ning pärimine toimub eelnevalt nimetatud osade alusel.

Teie isale ja tema abikaasale ühiselt kuulunud äriühingu puhul kuulub pärandvarasse isa osalus ehk 60%, sellest omakorda 3/4 pärib isa abikaasa ning 1/4 Teie. Kui äriühing oli teie isa surma ajal olemas, siis kuulub tema osa sellest äriühingust pärandvara hulka. Pärandvara kindlaksmääramisel lähtutakse pärandaja surma ajast ehk mis vara kuulus pärandajale tema surma hetkel. Seega kuulub pärimisele ka teie isa osa äriühingust (mitte tema abikaasa osa).

Kuid oma õigustest parema ülevaate saamiseks soovitan pöörduda notari poole, kes pärimismenetlusega tegeleb, tema oskab teie õigusi teile kõige paremini selgitada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

1996. a vastu võetud pärimisseaduse § 168 kohaselt kui pärand on avanenud enne 1998. a 1. jaanuari (teie juhtumi puhul juba 1985. aastal) ning ei ole seadus- ega testamendijärgseid pärijaid või ükski pärija ei ole pärandit vastu võtnud ja pärandvara ei ole riigile üle läinud, kohaldatakse PärS § 18 sätteid.

Teie juhtumi puhul järelikult ei võtnud pärima õigustatud isikud pärandit vastu, st kui testamenti ei ole tehtud, siis toimub pärimine seaduse järgi ehk esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed, kui neid ei ole, siis pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (ehk pärandaja õed-vennad) jne. Kuivõrd keegi pärima õigustatud isikutest, antud juhul teie vanaema lapsed, ei võtnud pärandit vastu, siis kohaldatakse PärS § 18, mille kohaselt kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus ehk siis vald.

Seega on selline juhtum täiesti õiguspärane, kuna varasemalt pidid pärijad ise aktiivselt käituma, et pärandit vastu võtta. Tänaseks on loodud vastupidine süsteem, et kui isik ei soovi pärida, peab ta sellest loobuma, kui ta seda ei tee, siis loetakse pärand vastu võetuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Juba 1993. aastal vastuvõetud asjaõigusseaduse § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Kui notariaalset müügilepingut ei ole sõlmitud ning kinnistusraamatust nähtub, et isa on maa omanik, siis lähtutakse kinnistusraamatu õigsuse eeldusest, mille kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

Seega kuulub maa isa omandisse ning seeläbi ka pärandvara hulka, st vara kuulub jagamisele nende kolme pärima õigustatud isiku vahel. Ehk kui tegemist on ikka teie isa varaga, siis tuleb seda jagada vastavalt Eesti pärimisõigusele vaatamata sellele, kes selle ostis või selle eest maksis.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee