Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas võin teha testamendi ilma mehe teadmata?13.09.2012

Tere.

Ostsin maja 1992. aastal, mis on minu nimele registreeritud abielu kestel. Lahutasime abielu 1995 a. Mees elas selles majas ainult 3 aastat. Maa ostsin 2002 a. Lahutasime abielu omavahelisel kokkuleppel (maja jääb mulle ja mees ei maksa alimente), abielu lahutati, mingit dokumenti peale abielulahutuse tunnistuse ei antud st. selle meievahelise kokkuleppe
kohta. Nüüd aga selgub, et maja ei olegi ainult minu, mees on ka seal mingi osanik laste kõrvalt. Olen muretsenud mööblit, kõpitsenud maja siit-sealt ilma mehe abita ja sentigi saamata, isegi maja ostul mitte. Selgub, et isa kes ei ole hoolinud oma lastest, ei ole neid toetanud ei varaliselt ega ka rahaliselt, isegi mitte külastanud, kes hoolis ainult alkoholist ja nüüd on tal siis sellised õigused - see on täiesti ebaõiglane. Ei olegi tahtmist enam edasi toimetada. Kas on võimalik, et saan testamendi teha üksinda ilma tema teadmata ja notari juurde kutsumata või võin teha ka koduse testamendi 6 kuu kestusega ja ainult kahele lapsele kuna mul on neli last.

Tänan vastuse eest.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
kahjuks teie küsimuse esimesele osale vastust anda ilma dokumente nägemata on vastata ebaprofessionaalne ja tekitaks pigem segadust. Kui te soovite selles osas selgust saada, soovitaksin teil pöörduda juristi poole.

Testamendi tegemine ja hilisem muutmine on iga isiku vaba otsustusõigus. Testamendi tegemisest või selle muutmisest ei ole kohustust kellelegi rääkida. Soovitan teha notariaalne testament, nii on ka pärijatel hiljem lihtsam ning ei ole alust testamendi (allakirja) üle vaidlemiseks.
 

Küsimus: Kuidas saavad pärijad omaniku surma korral auto ringi vormistada?13.09.2012

Minu isa suri, temast jäi maha auto ja järelkäru. Esimese ringi pärijateks oleme mina, mu õde ja ema. Kuidas ja kus auto omanik ringi vormistada nii, et see vara oleks meie ühisvara, sest nemad ei ole nõus seda ainult minule loovutama?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

ARK-i minnes tuleb kaasa võtta pärimistunnistus ja auto dokumendid ja isikut tõendavad dokumendid.
Võimalused:
1) Üks pärijatest ostab teistele pärijatele kuuluvad osad ning saab auto omanikuks. ARK-i süsteem ei luba märkida ühele sõidukile mitut omanikku. Müümine toimub, kas selliselt, et kõik pärijad ühiselt lähevad ARK-i ja vormistavad tehingu või sõlmitakse enne ARK´sse minekut lihtkirjalikud ostu-müügilepingud ja esitatakse ARK-i, kus vormistatakse omaniku muutus.
2) Pärijad ühiselt müüvad sõiduki kolmandale isikule, kas minnes ühiselt ARK´i või tehes lihtkirjalikud ostu-müügilepingud ostjaga.
 

Küsimus: Kas pärimise korral saab vara pärijate ühisomandiks?13.09.2012

Kui üks abikaasadest sureb testamendita ja esimese ringi pärijateks on abikaasa ja 2 last, kas kogu vara on võimalik kirjutada nende kõigi nimele korraga, ehk kõik oleks kõigi oma? Kas sel juhul tuleb kõigil eraldi maksta mingi suur (äkki oskate öelda kui suur see summa võib tulla ja millest see summa oleneb) notaritasu või jagatakse see summa kolme vahel ära? Küsimus tekkis seetõttu, et kõik pärijad on väga kasina sissetulekuga.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Pärijatel on võimalik kokkuleppel tasuda notaritasu ja riigilõiv nö teineteise eest, kuid üldsumma ei vähene. Hind oleneb pärandi väärtusest, mida odavamaks te vara hindate, seda väiksem on tasu. Enamasti notar kontrollib, kas tegu on mõistliku hinnaga või mitte.
Kinnisvara on kõigi ühisomand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Vallasvara on mõistlik pärijatel omavahel ära jagada, vajadusel tuleb teha varade kohta inventuur. Kui vara hulka kuulub nt sõiduauto, siis pärijatel tuleb otsustada, kelle nimel sõiduk registreerida, sest ARK-is arvel olevad sõidukid ei saa registri kohaselt omada mitut omanikku.
 

Küsimus: Elan Ameerikas, kuidas saan Tallinnas asuvat korterit pärandada oma USA kodanikust abikaasale?10.09.2012

Minule kuulub enne abielu laenuga soetatud korter. Soovin, et minu surma korral pärib korteri ja sellega seotud laenukohustuse minu abikaasa. Meie abielu on vormistatud USAs ja abikaasa on Ameerika Ühendriikide kodanik ja meie alaline elukoht on Ameerika Ühendriikides. Mul on kaks täiskasvanud poega. Korteris elab minu ema ja pojad kasutavad seda aeg-ajalt peatuspaigana. Kas ja kuidas on voimalik sellist testamenti vormistada, mis hinnaklassis see oleks ja kas ma pean selleks Eestisse tulema? Kas Eesti seadus aktsepteerib ka mittenotariaalset käsikirjas testamenti, millele on alla kirjutanud 2 tunnistajat ja kas selline paber võibolla ingliskeelne?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Vastavalt Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 24 kohaldatakse pärimisele pärandaja viimase elukohariigi õigust. Samas on pärandajal õigus ise määratleda, et tema pärandile kohaldatakse pärandaja kodakondsuse riigi õigust. Testamendi vormile kohaldatakse Haagi 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni. Isik võib testamenti koostada, muuta või tühistada, kui tal on selline võime selle riigi õiguse järgi, kus oli tema elukoht testamendi koostamise, muutmise või tühistamise ajal. Kui isikul selle riigi õiguse järgi testamendi tegemise võimet ei olnud, võib ta testamenti koostada, muuta või tühistada, kui seda lubab selle riigi õigus, mille kodanik ta oli testamendi koostamise, muutmise või tühistamise ajal. Kui enne abielu soetatud korter asub Eestis, siis võite pärandajana määrata, et nimetatud korteri puhul tuleks kohaldada Eesti Vabariigi õigust.

Vastavalt Pärimisseadusel on Eestis võimalik vormistada testament notariaalses vormis või koduse testamendina. Testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Kui testamendi tegemisel on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeldu, on testamendis tühised ainult need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes.

Samas võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla.
Arvestama peab kindlasti asjaoluga, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud 6 kuud ja testaator sel ajal elab.
 

Küsimus: Kui vanemate vastastikuse testamendiga pidin mina nende järel pärima, kas siis nüüd saab isa maja maha müüa ja ma ei pärigi seda?03.09.2012

Tere,
Minu vanematel oli abikaasade vastastikune testament, milles peale kauem elanud abikaasat kuulub vara teisele ja peale kauem elanud vanemat, päriksin mina kogu nende vara. Tänasel päeval seega kuulub vara minu isale. Tänasel päeval tahab isa nende ühise maja ja ka korteri ära müüa. Küsimus ongi siis selline, et kas isal on õigus seda kõike müüa, kuna vanemad ju koos on seda otsustanud, et see vara jääb minule? Maja on tegelikult ehitusjärgus, kuna jutuga alati öeldi, et see jääb minule, siis ehitasin seda oma pere jaoks, aga nüüd kui isal õigus müüa, siis jään kõigest ilma.
Tänan!

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Teoreetiliselt on teie vanemad rikastunud teie vara arvelt. Kui isa müüb oma vara, siis teil on õigus temalt nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Juhul, kui te suudate tõendada kulutusi, on tõenäoline, et te saate oma panuse tagasi. Kui teil on alles kulu tõendavad dokumendid, siis saate tagasi võrdselt tehtud kulutustega (nt kui katuse vahetamine maksis aastal 2009. a 50 000 krooni, siis on teil õigus nõuda täna ca 3200 €). Arvestada tuleb ka asjaolu, et nõudeid alusetu rikastumise sätete alusel võib nõuda pikema perioodi eest kui 3 aastat tagasi, kuid kui teine pool tugineb aegumisele, siis kuuluvad seaduse alusel hüvitamisele vaid viimasel kolmel aastal tehtud kulutused.
Te ei saa keelata isal oma vara müüa, samuti ei saa te isa vara endale nõuda. Teil on võimalus nõuda vaid tehtud kulutuste hüvitamist.
 

Küsimus: Kas eluaegne invaliidsuspension võimaldab nõuda sundosa?03.09.2012

Tere,
Pärandajal oli mitu last, kellest üks elab (esimese ringi pärijad). Samuti on pärandajal lapselapsed (teise ringi pärijad). Testamendi järgi pärandatakse kogu vara vaid ühele lapselapsele (teise ringi pärija). Testamendi järgi ei oma õigust pärandile ka täisealine ainuke alles laps (esimese ringi pärija). Samas on pärast testamendi koostamist saanud laps (esimese ringi pärija) eluaegse ivaliidsuspensioni. Kas nimetatud pensionile tuginedes on võimalik nõuda täisealisel lapsel sundosa pärandist? Kui see on võimalik, siis kas see sõltub invaliidsuse raskusest? Pärandajal oma täiskasvanud lapse ees täna hooldamise või ülalpidamise kohustust ei ole, seda ka hetkel ei tee ega ela ka koos temaga. Samas pole laps (esimese ringi pärija) viimased 20-25 aastat töötanud, elab riiklikest abirahadest, tema majanduslik elujärg on üpris halb, kuid omab väikest puuküttega korterit.
Pärandajal teisi esimese ringi pärijaid ja ka abikaasat ei ole. Kõik mainitud lapselapsed on teovõimelised täisealised.
Tänades.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Kui pärandaja on testamendiga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa pärandist ilma, on alanejal sugulasel, pärandaja vanematel või abikaasal õigus sundosa nõuda pärijatelt vaid siis, kui pärandajal oli surma hetkel sundosa saama õigustatud isiku suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamise kohustus.

Juhindudes pärimisseaduse § 104 lg-st 1 on sundosale õigus pärima õigustatud alanejal sugulasel, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus.
 

Küsimus: Kas kunagisest esivanemate maast on veel võimalik osa saada?24.05.2012

Oli esivanemate maa, mis läks jagamisele 3 lapsele. Kui nendest 3-st lapsest 1 ära suri (st minu isa), siis oleks pidanud isa osa minule kuuluma, kuid tädi ja onu (ehk ülejäänud 2 last) tagaselja varjasid seda.

1991/1992 aastal jäi avaldus kirjutamata, kui toimus maade erastamine, kuna onu ja tädi ei teavitanud mind sellest protsessist.
Nüüdseks on nii minu isa, onu kui ka tädi surnud ja onu ning tädi lapsed selle maatüki nn pärijad ja omanikud. Sellest tulenevalt ka küsimus, et kas praegusel hetkel on mul üldse mingisugust võimalust ja lootust asja ajama hakates oma osa maadest tagasi saada?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Esitatud faktoloogia põhjal arvan, et see on teil vähetõenäoline.
 

Küsimus: Kas pärandist loobumise tähtaeg loobuja alanejatele sugulastele algab uuesti ja on 3 kuud?24.05.2012

Kas pärimisest loobumise tähtaeg kehtib korraga kõigi alanevate sugulaste suhtes? Kui vanaonu suri ilma testamenti tegemata ja tema õed loobuvad pärandist, siis kas loobumise tähtaeg ka alanevatele täisealistele sugulastele on 3 kuud? Või kehtib see 3 kuud esimese ringi sugulastele, siis edasi nende täisealistele lastele loobumiseks veel 3 kuud jne, kuni kõik on saanud esitada oma soovi või teatada loobumisest või vastuvõtmisest?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Pärimisseaduse § 119 lg 1 järgi on pärandist loobumise tähtaeg 3 kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Seega, kui pärima õigustatud isik loobub pärandist ja sellest tulenevalt läheb pärimisõigus edasi teistele pärijatele, on neil pärijatel õigus pärandist loobuda 3 kuud oma pärimisõigusest teada saamisest ehk siis hetkest, kui saadakse teada, et eelnev pärija (antud juhul õed), loobusid pärandist.

Lugupidamisega,
Kairi Pobbul
 

Küsimus: Ema tegi maja minu nimele, maksame õdede-vendadega hooldekodu arveid, kas nad saavad pärast ema surma neid makstud summasid minult nõuda?24.05.2012

Tere!
Kodune koht on tehtud minu nimele. Meid on kokku 5 last. Isa on surnud, ema on hooldekodus. Praegu maksame hooldekodule raha kõik lapsed, kuid kas teistel on õigus pärast ema surma minu käest makstav summa tagasi nõuda?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Eeldan, et maja "tegemine" teie nimele tähendab seda, et Teie ema kas kinkis või võõrandas maja Teile, kui nii, siis on selline käitumine olnud Teie ema soov jätta oma kinnistu teile, aga mitte teistele lastele ning siin ma küll ei näe, et peale ema surma oleks teistel lastel teie suhtes õigust nõuda mingit osa majast. Vanemate eest hoolitsemine on laste kohustus, mida lapsed kannavad solidaarselt, ehk siis ema hooldekodu arveid peaksitegi kõik omavahel jagama.

Lugupidamisega,
Kairi Pobbul
 

Küsimus: Kuidas teada saada, kas 9 aastat tagasi surnud isa järel on pärimisasjad vormistatud?24.05.2012

Mul on tekkinud küsimus seoses sellega, et minu isa suri 9 aastat tagasi ja jättis pärandina maja koos maaga mulle ja poolvennale. Vend aga väidab, et on ainuomanik, kuna erastas selle. Paberid aga puuduvad. Maja on naabriga ühisomandis ja soovib minu vennalt seda osta, mina aga sellega nõus ei ole. Kuhu ma peaksin pöörduma, et kindlalt teada saada kas pärand ikka on avatud ja kas kõik kuulub vennale ning mis dokumente selleks vaja on?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Selgusetuks jääb, kas pärisite poolvennaga testamendi järgi või olite oma isa seadusjärgsed pärijad. Kas pärand on vastu võetud. Muud asjaolud jäävad ka kahjuks küsimuses ebaselgeks, seega soovitaksin teil oma murega pöörduda juristi poole ja tekkinud situatsioon väga põhjalikult läbi analüüsida.

Lugupidamisega,
Kairi Pobbul