Pärimisõigus

Praegusel juhul jääb arusaamatuks, kes on pärandi vastu võtnud ning kas seda on tehtud testamendi alusel. Kui testamendiga määratud isik on pärandi vastu võtnud, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ning pärijaks ongi isik, kes testamendis märgitud on. Kui pärandit ei oleks vastu võetud ning isik on surnud enne 01.01.2009. a, kohaldatakse pärimisele eelnevalt kehtinud seadust. See tähendab seda, et praeguse seaduse järgi kehtiva loobumissüsteemi (pärija võtab automaatselt pärandi vastu, kui ta sellest loobumise avaldust ei esita) asemel kohaldatakse vastuvõtusüsteemi ehk pärijaks saamiseks peab isik esitama avalduse pärandi vastuvõtmiseks.

Varasema pärimisseaduse § 118 lg 3 alusel ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Sellele kehtib aga erand – kui pärija ei ole vastavat avaldust teinud, kuid on pärandvara asunud valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta siiski pärandi vastu võtnuks. Kui Te elate majas, mis kuulus pärandvara koosseisu, siis saab lugeda, et Te olete selle maja pärandvarana vastu võtnud. Kui pärandi on aga vastu võtnud selleks õigustatud isik, ei saa Teid omanikuks pidada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Ka varalahususe puhul on abikaasad üksteise pärijateks. Pärimisseaduse § 16 lg 1 kohaselt pärib pärandaja üleelanud abikaasa pärandaja laste kõrval võrdselt lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Seetõttu pärib mees vähemalt 1/4 naise varast ning naine vähemalt 1/4 mehe varast, vaatamata sellele, et tegemist on lahusvaraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lapse nimele on Teil küll võimalik kinnisvara osta, kuid selleks on perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 4 järgi vaja kohtu eelnevat nõusolekut. Teiseks võimaluseks on ka alaealisele lapsele kinnisasja kinkimine, milleks kohtupoolset nõusolekut vaja ei ole. Arvestama peate aga sellega, et kui Te olete endiselt abielus ning Teil on abikaasaga ühisvara, on ühisvaraga tehingute tegemiseks vajalik ka teise abikaasa nõusolek.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pärandaja abikaasa pärib pärimisseaduse § 16 lg 1 p 1 järgi esimese järjekorra pärijate ehk pärandaja laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Abikaasa on pärandaja laste kõrval pärijaks nii lahus- kui ka ühisvara puhul. Ühisvara puhul oleks pärandvara koosseis kujunenud lihtsalt erinevalt, kuna enne pärandvara koosseisu hindamist tuleb sellisel juhul vara abikaasade vahel jagada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Esimeses ringis pärivad koos abikaasaga isiku alanejad sugulased ehk lapsed. Kuna Te olete endisest abikaasast lahutatud, siis te üksteise pärijateks ei ole. Oluline on, et Teie või endise abikaasa pärandvaraks saab olla üksnes 1/2 korterist, sest tegemist on ühisvaraga. Kui Te abielus ei ole, siis Teie surma korral päriksid mõlemad pojad poole Teile kuuluvast korterist ehk 25% ja 25% tervest korterist. Mõlemad pojad pärivad võrdses osas. Teie endise abikaasa surma korral päriks temale kuuluva korteri osa (50%) tema poeg, kui ta on ainupärijaks. Korterisse sissekirjutus või laste vanus ühisvara jagamist ega pärimise käiku ei muuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pärijal on kohustus pärandi avanemisel annakusaajale annak üle anda. Kui pärija seda kohustust ei täida, on annakusaajal võimalik pöörduda oma nõudega kohtu poole ning tugineda võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahenditele pärimisseadusest ja annakusuhtest tulenevate erisustega. Kui annakut ei anta üle asjaolude tõttu, mille eest vastutab pärija, nt võõrandab annakuks määratud eseme annaku korraldust eirates, on annakusaajal õigus kasutada võlaõigusseadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Samuti võiksite pöörduda tolleaegse notari poole, kes viis läbi pärimismenetlust. Notari puhul on tegemist isikuga, kes puutub nimetatud küsimustega igapäevaselt kokku ning oskab kindlasti täpseid selgitusi jagada.

Arvestama peab ka sellega, et kui pärand avanes enne 01.01.2009. a, kui kehtis vana pärimisseadus, siis kohaldatakse just vana pärimisseaduse (PärS) sätteid. Veel lisab vana pärimisseaduse § 72 lg 3, et kui annakutäitja annaku täitmisega süüliselt viivitab, peab ta annakusaajale hüvitama viivitusest tekkinud kahju.

PärS § 63 lg 2 selgitab, et annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti; lg 4 lisab, et kui annakusaaja ei võta annakut vastu, loetakse, et annakut ei ole määratud. Pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda reguleerib PärS § 117, mille lg 1 kohaselt peaksite tegema avalduse notarile. Kuid PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud PärS § 117 lg-s 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud PärS § 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Kui ma õigesti aru saan, siis antud hetkel on maja hooldamisega tegelenud täisealine annakusaaja, mitte aga alaealine annakusaaja ega tema esindaja. Sellisel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus täisealine annakusaaja loetakse pärandi vastu võtnuks ning alaealine mitte, kuid soovitan täpsemate asjaolude selgitamiseks pöörduda siiski notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui Te olete pärandi vastu võtnud ettenähtud tähtaja jooksul, siis ei ole võimalik pärandist enam loobuda. 01.01.2006.a kehtima hakanud pärimisseaduse § 115 lg 1 kohaselt võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda ning ka vastupidi. Kui Te otsest tahteavaldust pärandi vastuvõtmiseks ei teinud, võib olla, et olete pärandi vastu võtnud konkludentselt ehk kaudse tahteavaldusega, hakates pärandvara valdama, kasutama või käsutama.

Sel ajal kehtinud pärimisseadus nägi ette ka sellise pärandi vastuvõtmise viisi, s.o § 117, mille kolmanda lõike kohaselt kui pärija ei ole esitanud pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks avaldust, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega, kui Te ei ole otseselt pärandit vastu võtnud, siis võib olla, et pärand on loetud vastuvõetuks, kuna olete asunud pärandvarasse kuuluvat asja valdama, kasutama või käsutama. Sellisel juhul teil enam pärandist loobuda pole võimalik.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Keelumärke seadmine pärandile ei mõjuta mingil viisil Teie õigust pärandist loobuda. Pärimisseaduse § 116 lg 1 kohaselt võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Pärimisseaduse §-st 119 lõikest 1 tulenev pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Antud tähtaja jooksul on Teil seega võimalus otsustada, kas soovite pärida või mitte. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et notar võib pärandist loobumise tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.

Samas tuleks ka arvestada sellega, et on võimalik pärida ka nii, et pärija ise oma vara arvelt pärandaja võlgade eest ei vastuta. Sellisel juhul oleks vajalik teha pärandi inventuur. Juhul kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks, kuid samas on tehtud pärandi inventuur, ei ole pärija kohustatud täitma pärandaja kohustusi oma vara arvel, vaid ainult pärandvara arvel. Seega võib-olla ei tasuks loobumisega kiirustada, kui just võlad ilmselgelt pärandvara ei ületa.

Keelumärge ei tähenda midagi enamat, kui seda, et pärandvaras olevaid esemeid ei tohi käsutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kahjuks pean märkima, et vabaabielust ehk kui lihtsalt kooselust selliseid õiguseid elukaaslasel ei teki. Kui pärandaja ei ole teinud testamenti, toimub pärimine seaduse järgi. Pärimise korral seaduse järgi on esimese järjekorra pärijateks pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed ja pärandaja abikaasa võrdsetes osades, kuid abikaasa mitte alla ¼ pärandvarast. Kui pärandajal surma hetkel lapsi ei ole, siis pärivad teises järjekorras pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ning abikaasa pärib sel juhul poole pärandist. Seadusejärgse pärimise korral ei ole pärandajaga surma hetkel koos elanud isikul õigust pärandile.

Kui vabaabielus olevad isikud soovivad, et kumbki oleks ühe poole surma korral pärija, siis on vajalik teha testament, mis võib olla nii notariaalne, kui ka kodune, kuid viimane kaotab kehtivuse kui selle tegemisest on möödas 6 kuud ning testamendi tegija sel ajal elab. Samuti on võimalik testamendiga määrata annak, st mingi varaline hüve, nt maja või auto, pärandatakse ühele kindlale isikule.

Seega kokkuvõtteks, kui elukaaslased/vabaabielus olevad isikud soovivad olla üksteise pärijateks surma korral, peavad nad tegema selleks testamendi, vastasel juhul toimub pärimine seaduse järgi ning siis ei oma elukaaslase staatus mingisugust tähendust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara - täpsemalt vara, mis pärandajale kuulus tema surma hetkel. Pärimisel märgitakse pärandi osi reeglina mõtteliste osadena (murdosa). Seega tervik on kogu pärandvara ning pärijad pärivad reeglina mingi mõttelise osa sellest (va kui testamendi või pärimislepinguga ei ole pärandatud pärandvarast mingit kindlat eset tervikuna, nt maja või auto). Mõtteline osa tähendab, et ei määrata, et üks asi või kindel osa sellest (reaalosa) kuulub ühele pärijale, vaid kogu pärandvarast kuulub sellele pärijale 1/6. Pärijale, kelle osa suurus on 1/6 suurune mõtteline osa, kuulub pärandvaraga seotud asjade omand vastavas ulatuses.

Toon piltlikustamiseks näite: pärandajale kuulus surma hetkel korter ja kaks autot. Kaks pärijat, kes sarnaselt teie poolt esitatule, pärisid vastavalt 1/6 mõttelise osa ja teine 5/6 suuruse mõttelise osa. Pärandvara suhtes tekkis kaasomand, st ühele pärijale kuulub nii 1/6 korterist, kui ka 1/6 mõtteline osa autodest. Mõtteline osa tähendab, et ei määrata näiteks, et üks tuba kuulub ühele, teine teisele, vaid kõigile kuulub kõigist tubadest jm korteri juurde kuuluvast vastav proportsionaalne osa. Kumbki kaasomanikest ei saa üksinda, st teise nõusolekuta, antud esemeid müüa. Mõtteline osa on oluline pärandvara jagamisel, pärijad võivad otsustada kogu pärandvara müüa ja sellest saadu jagada omavahel vastavalt päritud mõttelistele osadele. Samuti võivad pärijad kokku leppida, et vara jääb ühe kaasomaniku omandisse, kes kohustub hüvitama teisele kaasomanikule tema osa nt rahas. Seega toimub vara jagamine kaasomandi jagamise kohta käivate sätete alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Seega kui pärimise korral ei ole pärandaja pärandanud kindlat asja kindlale isikule, siis kuulub pärijale pärandvarast vastav mõtteline osa ning mitme pärija korral saavad neist kaasomanikud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee