Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui vanemad ehitasid maja koos abielu ajal, kuid maja isa nimel siis kas emal on ka õigus mingi osa pärandada?05.05.2015

Tere! Mu ema ja isa ehitasid koos maja, maja on isa nimel ja mina elan selles juba aastaid. Isal on tehtud testament mulle, nüüd aga kuulsin ema käest, et tema(ema) soovib oma osa jätta kõigile jagamiseks (minu ja venna vahel 50-50). Kui vanemad ehitasid maja koos abielu ajal, kuid maja isa nimel siis kas emal ka mingi osa õigus pärandada? Kuna olen seal aastaid elanud ja palju raha sisse pannud, kas siis võimalik, et jään osast majast ilma?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vastavalt perekonnaseaduse § 25-le lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed.

Teie küsimusest ei nähtu, et teie vanemad oleksid sõlminud abieluvaralepingu või et maja kuuluks ühe abikaasa lahusvarasse. Seega pole tähtsust sellel, kelle nimel maja on, kui maja on omandatud abielu jooksul, on tegemist teie vanemate ühisomandiga maja suhtes.

Kui teie isa on teinud testamendi teie kasuks, on teil õigus pärida kogu temale kuuluv osa ehk ½ kogu kinnistust. Teine pool kinnistust jääb teie emale.

Kui aga teie ema peaks enne surema ning ta testamenti ei jäta, toimub pärimine PärS § 13 lg 1 ja § 16 lg 1 alusel ehk ½ emale kuuluvast kinnistust läheb võrdsetes osades jagamisele teie, teie venna ning teie isa vahel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pärandaja abikaasa asjaõiguse seadmiseks kinnisasjale peab kohtusse pöörduma?27.04.2015

Vastavalt Pärimisseadusele on võimalik pärandaja abikaasa asjaõiguse seadmine kinnisasjale. Notar ütles, et tema seda teha ei saa, kuid ei osanud selgitada, kuidas seda teha. Kas selleks peab pöörduma kohtusse?
§ 16. Abikaasa seadusjärgse pärijana
(3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

AÕS § 227 reguleerib isiklikku kasutusõigust elamule ning lõige 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

Tegemist on servituudiga ehk asjaõigusliku kasutamisõigusega.
Servituudi seadmise leping tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud vormis ning teha kanne kinnistusraamatusse. Soovitan teil pöörduda mõne teise notari juurde.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ema uuel abikaasal on ka õigus mingile osale korterist, mis oli emal enne abiellumist?27.04.2015

Tere.
Minu ema ja isa olid abielus ja neil oli ühine korter, mis oli minu isa nimel. Minu isa suri ära 20 aastat tagasi ja korteri päris endale minu ema. 4 aastat hiljem võttis minu ema endale uue mehe ja nad abiellusid. Nad elasid uue mehega koos 16 aastat. Tänaseks on minu ema kahjuks surnud. Korter oli kuni ema surmani tema nimel. Kas ema uuel mehel on ka seaduse järgi õigus pärida seda korterit koos lastega või kes pärib esimesena? (Emal on kaks last, kes on mõlemad esimese mehega).

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärast teie isa surma päris korteri teie ema.

Uuesti abielludes jäi korter teie ema lahusvarasse. Lahusvara moodustavad PKS § 27 lg 2 p 2 alusel esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel.

Kui teie ema testamenti ei jätnud, toimub pärimine seaduse alusel (PärS § 10 lg 1).

Esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased (lapsed) ja abikaasa.

PärS § 16 lg 1 p 1 alusel pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi koos esimese järjekorra pärijatega võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Seega, teie olukorras pärivad nii mõlemad lapsed kui ka abikaasa igaüks 1/3 kogu pärandist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas aastaid hiljem saab meilt kui pärijatelt nõuda korteri remondikulude katmist?27.04.2015

Meie isa suri 1999.a., tema teine abikaasa 2009.a. Varasuhetele kohaldati ühisvararežiim. Isast jäi 1/2 mõttelist osa korteriomandist korterelamu kahetoalisest korterist, mis osteti 1995.a. abielu ajal, kuigi on vormistatud üleelanud abikaasa nimele, kellel on kaks täisealist last. Võtsime õega isa pärandi vastu. Info anti neile edasi. Nüüd 5 aasta möödudes teatas tütar, et soovib päranditoimingu lõpetada, mil jääb tema kaasomandisse 4/6, meile kummalegi 1/6. Veel teatas, et tema kulud on renoveerimisel ja üüri maksmisel suured olnud. Nüüd peame kõigest osa võtma aga müüa lähiajal ei kavatse. Tundub, et soovib meist vabaneda. Mingit läbikäimist pole olnud. Korterit ei ole külastanud ega võtit omanud.
Lugupidamisega ootan vastust.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui ma teie küsimusest õigesti aru olen saanud, siis pärast teie isa surma päris üleelanud abikaasa ½ pärandist ning teie koos oma õega kumbki ¼ pärandist.

Pärast teie isa uue abikaasa surma pärisid abikaasa tütred kumbki ¼ korterist.

Hetkel on korter kaasomandis AÕS § 70 lg 3 mõistes.
Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke kulutusi ning nõuda teistelt kaasomanikelt kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga. See kehtib aga vajalike kulutuste kohta. Eelkõige loetakse vajalikeks kulutusi, mis säilitavad eset või kaitsevad seda hävimise eest.

AÕS § 72 lg 5 alusel peavad kaasomanikud üksteise suhtes lähtuma hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Kui te teiste kaasomanikega asjas kokkuleppele jõuda ei suuda on võimalik kaasomand lõpetada. Vastavalt AÕS § 77-le jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalus pöörduda kohtu poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pärijate ringi saavad kuuluda ka minu surnud isa teisest abielust lapsed?27.04.2015

Tere!
Meil on abikaasaga tehtud 2001.a. vastastikune testament. Minul lapsi ei ole, kuid abikaasal on neid mitu. Kas pärijate ringi saavad kuuluda ka minu surnud isa teisest abielust lapsed?
Mida on võimalik teha, et me ei pea üksi jäädes tulevikus hirmu tundma? Meil on ühine korter, mis kuulus enne erastamist minule.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse § 89 lõike 1 kohaselt on abikaasade vastastikune testament dokument, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. See tehakse notariaalselt tõestatud vormis.

PärS § 90 lõike 1 kohaselt võivad abikaasad määrata vastastikuses testamendis, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand tema surma korral.

Vastavalt PärS § 10 lõikele 1 päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti.

See aga teie puhul ei kohaldu, kuivõrd olete teinud vastastikuse testamendi ning pärimine toimub testamendi järgi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kellele kuulub naise surma korral kinnisvara, kui mees ja naine on koos elanud 15 aastat ja kinnivara on naise nimel?21.04.2015

Kui mees ja naine on ca 15 aastat koos elanud, kuid pole abielus ja kinnivara on ainult naise nimel, siis kellele seadusejärgselt kuulub kinnisvara naise surma puhul?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Naisele kuuluv kinnisvara läheb tema surma korral üle tema pärijatele.

Pärimine on võimalik seaduse järgi või testamendi alusel.

Seadusejärgsete pärijatena on esimeses järjekorras pärandaja alanejad sugulased (PärS § 13 lg 1).

Esimese järjekorra pärijate puudumisel pärivad seaduse järgi teises järjekorras pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 14 lg 1).

Teise järjekorra pärijate puudumisel pärivad seaduse järgi kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 15 lg 1).

Kui te oleksite abielus, siis abikaasa pärib PärS § 16 alusel koos pärandaja sugulastega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa surma korral kuulub pärandvara hulka ka minu arveldusarvel olev raha ja minu nimel olev sõiduk?20.04.2015

Tere.
Abielu on sõlmitud 1996. aastal, abieluvaralepingut ei ole. Kas abikaasa surma korral kuulub jaotamisele kuuluva pärandvara hulka ka minu isiklikul arveldusarvel olev raha ja minu nimel olev sõiduk?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Perekonnaseaduse § 25 alusel lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

Kui sõiduk on omandatud pärast 1996. aastat, kuulub ka see ühisvara hulka.

Samuti kuulub ühisvara hulka mõlema abikaasa isiklikel pangakontodel olev raha, kui see ei ole hüvitis lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustumise või äravõtmise eest või lahusvaraga seotud tehingu alusel.

PKS § 27 loetleb abikaasade lahusvarasse kuuluvad esemed, milleks on abikaasa isiklikud tarbeesemed; esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel ja esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis saab abikaasa elatisraha võlast pärast tema surma?20.04.2015

Tere,
Minu abikaasa on elatisvõlglane (ja arvestades tema sissetulekut on vähetõenäoline, et ta sellest seisusest niipea vabaneb). Meil on lahusvara ja temal reaalset vara ei ole. Mis juhtub minu abikaasa surma korral? Kas tema elatisvõlad tulevad mulle üle ja ma pean hakkama tema elatisvõlgadest tekkinud summasid tema lapsele (tegelikult eksabikaasale) või kohtutäituritele kinni maksma?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui teie abikaasal testamenti tehtud ei ole, siis toimub pärimine seaduse järgi ning teie pärite koos oma abikaasa alanejate sugulaste ehk lastega esimeses järjekorras.

PärS § 16 lg 1 kohaselt pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Olukorras, kus teie abikaasal on võlgnevused ning vähe vara, on teil võimalik võtta pärand vastu inventuuriga. Selleks tuleb esitada nõue notarile.

Pärast inventuuri on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Milline on seadusjärgne pärimisjärjekord aprilli 2015?20.04.2015

Tere,
Kes on pärijad, kui lahkunul ei olnud testamenti? Lahkunul on 3 alaealist last, abikaasa, mõlemad vanemad elus.
Aitäh

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on PärS § 13 lg 1 alusel pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed.

Pärandaja vanemad on PärS § 14 lg 1 alusel teise järjekorra pärijad.

Abikaasa pärib PärS § 16 lg 1 alusel esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku kogu pärandist.

Käesoleval juhul pärandaja vanemad ei päri, kuivõrd teise järjekorra pärijad pärivad esimese järjekorra pärijate puudumisel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui pärandan korteri tütre alaealisele lapsele, kas pärast minu surma võib minna korter tütre võlgade katteks?13.04.2015

Tere!
Olen väga mures. Mul on lapselaps, kes on alles viie aastane. Temale tahan pärandada oma korteri koos mööbli ja tehnikaga (ainult temale). Korteris elab koos minuga minu tütar ja tütre laps ehk minu lapselaps, kellele soovin päranduse jätta. Aga asi on selles, et minu tütrel on võlad kaelas ja kui ma mulla alla lähen ja lapselaps on ikka alaealine, kas kohtutäituril on õigus midagi nõuda? Ja kas tütar võib edasi elada seal korteris kuni lapselaps saab täisealiseks ja otsustab ise kes kus elab?
Tänud ette

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teil on võimalik pärandada oma korter testamendiga tütretütrele.

Testament pärimisseaduse § 19 lg 1 kohaselt on tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 5 lg 2 ja lg 3 kohaselt on pärimisvõimeline iga õigusvõimeline isik, pärijaks võib olla füüsiline isik, kes on pärandaja surma ajal elus.

Seega teie lapselaps, kes on hetkel 5-aastane, on pärimisvõimeline pärimisseaduse tähenduses.

Perekonnaseaduse § 128 lg 2 alusel peab vanem vara, mille laps on omandanud pärimise teel, valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Samuti on vanemal kohustus lähtuda lapse huvidest.

Kui teie lapselaps saab pärandina teie korteri, on see tema, mitte teie tütre vara. Seega ei ole kohtutäituril võimalik pöörata oma nõuet selle vastu. Tütrel on võimalik elada selles korteris edasi.

Ajal, mil teie lapselaps on veel alaealine, on tema eestkostjaks teie tütar, kes saab korteriga tehinguid teha üksnes kohtu loal (PKS § 188 lg 1 p 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee