Pärimisõigus

Tere,
Inimene suri. Temast jäid maha võlad. Lapsed ja ema, kes on seadusjärgsed pärijad loobusid pärandist. Ka kõik ülejäänud seadusjärgsed pärijad on pärandist loobunud. Pärand (kinnistu, mis on võlgadega koormatud) läheb siis kohalikule omavalitsusele.

Kuna lapsed on mõlemad üliõpilased, siis nendel matusteks raha puudus. Ka ema keeldus matusekulusid kandmast. Surnud inimese matusekulud kandis tema endine (lahutatud) abikaasa, kuna ka tema elukaaslasel (ei olnud seaduslikus abielus) puudusid võimalused inimese matmiseks.

Kui pärand läheb kohalikule omavalitsusele, kas siis matusekulude kandjal (lahutatud abikaasal) on õigus matusekulud sealt tagasi nõuda?

Elasime koos 2 aastat. Seaduslikult abielus ei olnud. Meil sündis poeg. Poeg on isa perekonnanimega ja isadustuvastustunnistus on olemas. Elame lahus juba üle 30 aasta. Mehel on uus perekond, seaduslikult abielus ja tütar sellest abielust. Veel lapsendatud ka naise üks poegadest.
Kas mehe surma puhul on minu pojal õigus pärandusele? Mees on kõik oma vara kirjutanud oma naise nimele.
Ette tänades

Isa on teinud testamendi talle kuuluva talumajapidamise pärandamiseks oma kolmele lapsele, kes on sündinud abielu jooksul. Enne abiellumist oli isal veel kaks last, kelle emadega ta koos pole elanud ja laste kasvatamisel pole osalenud. Enne abielu sündinud lapsed ei ole osalenud ka hiljem täiskasvanuna talumajapidamises. Praeguseks on üks neist lastest surnud, kellel oli ülalpidamiskohustus oma raske puudega ema suhtes (esimese grupi invaliid). Invaliidist ema praegu elab. Ülalpidamiskohustus jaguneb seal peres ka teistele lastele.
Teine laps ülalpidamist ei vaja, on abielus ja kahe täiskasvanud lapse isa.
Talumajapidamise on isa pärinud oma isalt ja on lapsepõlvest peale seal elanud. 50 aastat kestnud abielu jooksul on majapidamises osalenud abikaasa ja abielust sündinud kolm last.
Kas testamendiga pärijate hulgast välja jäetud lastel ja nende pärijatel on õigus sundosale pärandist ja kui suurele osale?
Ette tänades.

Tere,

Minu isa suri 8 aastat tagasi ja oli teinud notari juures testamendi. Mind huvitab, kas Eesti riigis on seaduse järgi võimalik kogu oma vara pärandada oma äranägemise järgi? Kuna elan juba aastaid Rootsis, siis tean, et siin ei ole vöimalik 100 % oma varast testamendis ära jagada. See, mis mind huvitama hakkas, on: isa pärandas muu hulgas enamus oma varast (7 miljonit krooni) oma ühele lastelastest, kes sel hetkel oli 3-4 aastane. Ülejäänud pärijad pärisid ca 1 miljon. Mida ütleb Eesti seadus?

Abiellusime 1999. aastal. Minul oli oma korter, abikaasa oli lahutatud ja elas enne seda koos oma emaga korteris, mille ema kirjutas tema nimele enne meie abiellumist. Ema suri ja me müüsime maha minu ühetoalise korteri ning kolisime tühjaks jäänud kahetoalisse, mis nagu ma eelnevalt mainisin, oli abikaasa nimel, seega lahusvara. Tegime seal minu korteri müügist saadud vahenditega põhjaliku kapitaalremondi. Saime mõne aja seal koos elada ja abikaasa haigestus raskelt ja viibis 3 kuud haiglas, kus ta ka suri. Veidi enne tema surma avaldas ta soovi teha selline testament, kus korter jääks minule. Tegime kahe tunnistaja (arst ja õde) allkirjadega testamendi. Eelmisest abielust on abikaasal ka kaks täiskasvanud poega, kes nüüd väidavad, et ma kasutasin alatuid võtteid ja sundisin oma meest minu kasuks testamenti kirjutama ning vaatamata sellele, et mu mees oli dokumentide järgi korteri omanik, ei tohiks mul ikkagi vanaema korterile olla mingit õigust. Kuna testament sai tehtud ainult korterile, siis lähevad ikkagi kõigi kolme vahel jagamisele minu nimel olev, aga abielu kestel ostetud sõiduauto ning nii minu kui abikaasa pangakontodel olnud säästud ja teenitud töötasu. Seega, kas on reaalne, et lapsed võivad asja vaidlustada kohtus ja mind ähvardab korterist ilma jäämine pluss veel pean jagama nendega oma autot ja meie ühiseid sääste? Seega ka veel peale maksma? Mis ajahetke seisuga panga väljavõte pärimisel arvesse läheb? Kõik need kolm kuud pidin ma tegema kulutusi nii korterile, autole, pluss veel paljudele muudele igapäevastele asjadele, aga abikaasa ju siis mingit tulu ei saanud. Haigusleht anti alles koos surma tõendiga.

Jaanuaris suri mu tädi (ema õde), kellel pole ei abikaasat ega lapsi, testamenti jätmata. Tema vanemad on samuti surnud. Peale minu ema on tal veel kaks õde. Üks neist loobus pärandist, teine on valmis vastu võtma. Kui minu ema loobub pärandist, kas siis läheb kogu pärand selle vastu võtnud õele? Või olen mina sellest hetkest ka pärija ja pean otsustama, kas loobuda või vastu võtta? Ja kui ka mina loobun, kas siis jõuab järg minu täisealiste lasteni ja alaealiste lastelasteni?

Minu ema ja isa olid abielus. Minu teada lahutasid nad abielu kas 1969 või 1970 kohtus ja sestpeale elasid nad eraldi. Isa suri veebruaris. Kui läksin surmatunnistuse järgi, selgus, et abielu on kehtiv, kuna riigilõiv on siiani maksmata. Olen oma isa ainuke laps, emal oli enne abielu tütar, keda minu isa ei lapsendanud. Kas minu ema kuulub seadusjärgsete pärijate hulka?

Tere,
Isa kinkis kinkelepinguga tütrele maja. Tütar on abielus (ühiseid lapsi pole, tütrel 1 laps ja abikaasal 3 last eelnevatest abieludest). Kuidas toimub pärimine tütre surma korral - kas pärijate ringi tulevad ka abikaasa eelmise abielu lapsed?

Pärand on avanenud, pärandajaks on minu septembris 2011 surnud isa ja pärijateks ema ja mina (rohkem lapsi peres pole). Testament puudub. Isal on ka õde, kellel samuti tütar. Juhul kui mina loobuksin pärandist, siis kellele läheks minu osa?
Kuidas on reguleeritud pärandaja pangakontol olevate rahaliste vahendite ja võimalike tähtajaliste hoiuste kasutamine?

Tänan!

Tere,
Abielu ajal on sõlmitud abieluvaraleping, kus on loetletud abikaasade lahusvara. Abielu lahutamisel 2006.a mingit täiendavat vara jagamist ei toimunud. Ühiseid lapsi ei ole. Mina olen testamendiga pärandanud kogu oma vara ainsamale lapsele. Minul ülenevaid sugulasi elus ei ole.
Kas minu surma korral on minu lahutatud abikaasal mingeid pärimisõigusi meie abieluaegse minu lahusvara suhtes?
Kas me peaksime abikaasaga mingeid vara jagamise toimingud tegema, sest abieluvaralepingus on öeldud, et leping kehtib ühe abikaasa surmani või abielu lõppemiseni. Meie abielu lõppes lahutusega, aga vara jagamist ei toimunud. Abieluvaraleping sõlmiti notariaalselt aga minu teada ei avaldatud (registreeritud) abieluvara registris.