Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, et laenuga ostetud korter jääks käendajale?07.04.2012

Tere. Ostsime korteri umbes aasta enne abiellumist - kui korteri ostsime, siis ei olnud me veel abielus. Kas minul kui laenu käendajal on mingisugune õigus sellele korterile? Abikaasal on esimesest abielust täiskasvanud poeg, kes tegelikult oleks ju pärija. Kui temal ei ole võimalik laenu maksta, nõutakse see ju minult kui laenu käendajalt välja. Peaksin siis maksma korteri eest, mis ei kuulugi mulle. Andke palun nõu mida peaksime abikaasaga tegema, et tema surma korral ei jääks ma "lageda taeva" alla.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere
Ütlete, et ostsite enne abiellumist korteri, kuid ei ole täpsustanud, kes on korteri omanik või omanikud. Eeldan, et korter on teie abikaasa nimel. Käendajana teil otseselt korterile õigust ei ole. Kui võlgnik ei täida oma laenukohustust võlausaldajale, siis võib võlausaldaja pöörduda teie, kui käendaja poole nõudega laenukohustus täita. Selliselt tekib teil regressiõigus võlgniku vastu. Kui teie abikaasa ei ole testamenti teinud, siis oleks seadusjärgseks pärijaks teie abikaasa alanejad sugulased, antud juhul siis täiskasvanud poeg aga ka teie abikaasana olete pärija. Juhul, kui teie abikaasa on teinud testamendi, millega on määratud teid pärijaks, ei tekiks teie poolt viidatud situatsiooni, kus jääte nn lageda taeva alla. Samas on võimalik seada korterile tasuta eluaegne kasutusõigus, mis tagaks samuti teile õiguse nimetatud korteris elada teie eluajal.
 

Küsimus: Kuidas toimida teistel pärijatel, kui pärast ema surma on üks tütardest tema kontolt teinud rahaülekandeid?09.03.2012

Pärast ema surma peaksid tema vara pärima kaks tütart. Testamenti pole koostatud ja pärimine toimub seaduse järgi. Lisaks kinnisvarale oli lahkunul ka pangakontol suurem summa raha. Ühel lahkunu tütardest oli juurdepääs ema pangakontole, millelt ta tasus matustega seotud kulud ja nendest üle jäänud summa jaotas oma äranägemise järgi kaugemate sugulaste vahel. Lahkunu teine tütar nende hulka ei kuulunud. Seega on pärimismenetluse algatamise ajaks pangaarve tühjendatud. Kas teisel tütrel, kui seadusjärgsel esimese ringi pärijal on õigus selline tegevus vaidlustada ja mida selleks peaks ette võtma? Pangaülekanded on tehtud lahkunu kontolt pärast tema surma.

Ette tänades

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Pärand avaneb peale pärandaja surma. Kirjast jääb selgusetuks, kas pärimismenetlus oli algatatud, kas pärandvara inventuur tehti või mitte. Kas võis ilmneda mõni asjaolu, mis oleks õigustanud ühe pärija poolsete maksete tegemist.
Juhul, kui väljamaksed tehti ilma seadusliku aluseta ning pärijad ei lahenda tekkinud olukorda omavahel kohtuväliselt, on kahjustatud poolel, antud juhul pärijal, kelle pärandvaraosa vähenes teise pärija tegevuse tõttu, õigus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.
Soovitaksin Teil pöörduda oma ala spetsialisti poole, et analüüsida, millised on teie õiguslikud võimalused.
 

Küsimus: Kui abikaasa sai maja pärandina enne abielu, kes siis on selle pärijad?09.03.2012

Abikaasal oli enne abielu päritud maja, kus kogu oma elu oleme elanud! Kuidas toimub pärimine? Kas abikaasa surma korral pärib maja automaatselt abikaasa ja lapsed või tekib kellegil veel õigust pärida? Testamenti meil pole ja ühisvara pole ka jagatud!

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti, toimub pärimine seadusjärgse pärimise sätete kohaselt. Pärimisseaduse § 16 järgi pärib abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem, kui ühe neljandiku pärandist. Kas kellelgi veel tekib õigus pärida, on esitatud küsimuse järgi keeruline hinnata.
 

Küsimus: Kuidas korraldada, et ma saaksin päritavas majas elada, kuid võõrandamise korral maksaksin pärandosa teistele pärijatele välja?31.01.2012

Minu abikaasal avastati raske haigus ja sellega seoses sooviks teada oma majanduslikku olukorda tulevikus, nimelt, oleme abielus juba üle 10 aasta, kuid enne seda oli meil mõlemil esimene abielu, millest on ka meil täisealised lapsed, temal kolm ja minul kaks, ühiseid pole. Meil on abielu ajal koos ehitatud maja, mis on ühtlasi ka minu kodu (elukoht), lapsed kõik oma elu peal, majal kohustused (laenud) puuduvad. Ühesõnaga soovin teada, kas mul tekib peale abikaasa surma kohe kohustus mehe lastele pärandosa välja maksta või on mingi võimalus seada majale mingi tõkend, et ma saan seal elada ja nemad seda külastada, kuid võõrandamise korral maksan pärandosa välja? Kuidas näeb ette seadus? Kui suure osa pärin mina, kui puudub testament?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Teie kirjast võib järeldada, et maja kuulub Teie ja abikaasa ühisomandisse. Seadusjärgse pärimise korral on Teil kui pärandaja abikaasal õigus pärida laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Silmas tuleb pidada ka seda, et pärandvarasse kuulub 1/2 Teie ja abikaasa ühisvarast ja abikaasa lahusvara. Kuivõrd maja kuulub ühisvara hulka, siis läheb sellest pärijate vahel pärimisele pool, sest tene pool kuulub Teile ja pärimisele ei lähe. Seega, kui abikaasa sureb, siis jääb Teile 1/2 + 1/4 ehk 3/4.
Pärand avaneb pärandaja surma korral. Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda notari poole. Pärima õigustatud isikud peavad pärandi avanemisest kolmekuulise tähtaja jooksul otsustama, kas nad soovivad pärida või teevad loobumisvalduse. Kui pärijate ring on selgunud, siis läheb pärand pärida soovivatele isikutele üle. Otsest raha maksmise kohustust sellest hetkest veel ei teki. Kui üks või mitu pärijat soovib pärandvara jagamist, siis otsustavad pärijad kokkuleppel, kuidas vara jagada. Kui jagamise ja sh kompenseerimise osas kokkueppele ei jõuta, lahendab vaidluse pärija nõudel kohus.
Pärimiseks on võimalik teha erinevaid korraldusi nii abikaasade vastastikuses testamendis kui ka pärimislepingus.
 

Küsimus: Kuidas saame õega pärandist loobuda ema kasuks?31.01.2012

Tere,
mul suri isa, testamenti ei ole, temast on jäänud 2-toaline korter ja rahalised vahendid arvelduskontol. Lahkunust on jäänud abikaasa ja 2 last (mina ja mu õde). Soovime õega loobuda pärandusest ema kasuks, kuid olen kuulnud, et nii teha ei tohi, et loobuda võib, kuid kellelegi kasuks ei tohi. Juhul, kui loobume õega, siis pärandajaks saavad olla teise ringi sugulased. Isal oli vend, kes suri 20 aastat tagasi, tema abikaasa ja lapsed elavad USA-s. Kuidas toimida antud olukorras? Oleme õega valmis loobuma, kuid ainult ema kasuks.
Samuti tahaksime teada, palju läheb maksma pärandist loobumine jms asjad. Mis seadusega neid asju reguleeritakse?
Tänan ette!

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Pärandist loobuda kellegi kasuks surmajärgselt ei ole võimalik. Kui Te õega olete otsustanud pärandist loobuda, siis on seadusjärgselt pärima õigustatud Teie isa venna lapsed, kes elavad USA-s. Antud olukorras oleks lahenduseks, kui võtate õega (või üks teist) pärandi vastu ning seejärel on võimalik korter kinkelepingu alusel nt emale kinkida.
Pärandist loobumisel tuleks silmas pidada ka kolmekuulist tähtaega, mille möödumisel loetakse pärand vastuvõetuks, kui ei ole esitatud loobumisavaldust.
Notari tasude suurused erinevatelt toimingutelt on toodud notari tasu seaduses ja riigilõivumäärad on toodud riigilõivuseaduses. Kõik kehtivad õigusaktid on kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/index.html.
 

Küsimus: Mida peaks tegema, et päriksin korteri, mille laenu käendaja olen?31.01.2012

Tere.
Umbes aasta enne abiellumist ostsime mehega pangalaenu abil korteri. Mees on leanuvõtja ja mina laenu käendaja. Korter on mehe nimel. Mehel on esimesest abielust poeg, kes on ju pärija. Kui mehega midagi juhtub, siis kuulub ju korter pojale. Kas minul, kui laenu käendajal, on mingi õigus korterile? Mida teha juhul, kui poeg nõuab pärimisõigusega korteri omale kuid laenu ei suuda maksta. Siis nõutakse see ju käendajalt välja. Missugune lahendus oleks võimalik, et peale mehe surma kuuluks korter mulle, kui laenu käendajale ja edasimaksjale?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Teie kirjast ei selgu, kas olete mehega abielus. Kui olete abielus, siis mehe surma korral pärib poeg ainult osa korterist (teiste laste puudumisel 1/4 korterist). Kui Te aga abielus ei ole, siis seadusjärgse pärimise korral on tõesti ainsaks õigustatud pärijaks mehe poeg.
Lahenduseks oleks, kui mees teeks Teie nimele testamendi või sõlmiksite pärimislepingu.
Silmas tuleks siiski ka pidada pärimisseaduse § 104, mille lõike 1 kohaselt võib olla seaduses nimetatud isikutel (s.h pojal) sundosa nõue.
 

Küsimus: Kas 10 aastat tagasi päritud maja saab mult ära võtta, kui hooneregistrisse ei ole minu nimele vormistatud?31.01.2012

Tere! Olen seadusjärgne pärija, notari juures on tunnistus vastu võetud. Sellest on möödas varsti 10 aastat. Maja pole hooneteregistrisse veel minu nimele kantud, sest maa ja maja mõõtmiseks raha ei ole. Olen kuulnud, et nii võib olla, ainult müüa ei saa, aga ma ei soovigi müüa, maja ümber maad ei ole. Maamaksu ei maksa.
Loomulikult kunagi on soov oma nimele kinnistu saada. Küsimus on, et kas sellises olukorras midagi ei juhtu või kas keegi saab veel selle maja minult võtta, maja on erastatud ema poolt EVP-dega (tööaastatega).

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Omandiõigus ei tulene ehitisregistrist, seega, kui Teid ei ole omanikuna ehitisregistrisse kantud, ei tähenda see veel seda, et Teil puuduks omandiõigus. Omand on Eestis seadusega kaitstud ning ilma õigusliku aluseta ei ole võimalik Teile kuuluvat vara ära võtta.
 

Küsimus: Vanaema tahab, et korter mulle jääks, mida peaksin ette võtma?31.01.2012

Tere!
Vanaema on 85-aastane ja viibib olude sunnil hooldekodus, elas varem oma korteris. Nüüd käin ainult mina korteri eest hoolitsemas ja hoolitsenud olen ka ise vanaema eest, kuna ta on mind ise üles kasvatanud. Nüüd lugu järgmine, et vanaemal ei ole tehtud pärandust ega ka kinkelepingut, et kui nüüd midagi peaks juhtuma, siis mis sellest korterist näiteks saab ja vanaema lapsed on ka surnud.
Mina olen ka see, kes kõiki neid asju ajas, et vanaemal oleks parem ja olen üldse tema eest hoolitsenud kogu aeg ja kui ta hooldekodusse panime, siis teised lapselapsed peale ühe olid kõik nõus maksma hooldekodu maksu koos minuga. Meie siis neljakesi maksame ja viies ei maksa. Nüüd ongi hirm, kuna selle rahaga on nagu ta on, mul omal pere, mees ja kaks last ja vanaema pension läheb kõik ka ju sinna hooldekodusse. Seega pole sellist raha, et lasta vanaemal pärandus või kinkeleping teha. Ja vanaema ise tahab, et see mulle jääks.
Mis ma tegema peaks ja mis sellest korterist peale vanaema lahkumist siit ilmast saab, kas tuleb suurem jagamine või mismoodi? Mida ma tegema peaks, sest vanaema ise ka ei taha, et keegi teine selle korteriga majandama hakkaks. Ta ise kardab ka, et keegi lihtsalt tuleb ja võtab mu käest selle ära?
Kuidas ma peaksin toimima või mis oleks praegusel hetkel kõige lihtsam tee?

Ette tänades mures lapselaps!

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Nimetatud olukorras tuleks teha vanaemal testament. Pärimisseaduse (PärS) § 20 kohaselt võib testament olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
Koduse testamendi tegemise juures tuleb silmas pidada seda, et testament muutub kehtetuks 6 kuud peale selle tegemist, kui testaator veel elab.
Notari tasu nii testamendi tõestamisel kui ka kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmisel on 32,55 eurot, lisaks tuleb tasuda testamendi tõestamise eest riigilõivu.
Võimalusel tasuks siiski jätta koduse testamendi tegemine viimaseks võimaluseks, sest sellega võivad tulevikus kõige tõenäolisemalt probleemid tekkida (eelkõige kehtivuse osas).
 

Küsimus: Kas päritavat korterit on lapselapsele lihtsam vormistada loobumise või edasi kinkimise teel?06.01.2012

Tere! Meie lugu järgmine: vanaema lahkus (vanaisa on ammu surnud), järele jäi korter. Testamenti pole, vanaemal 1 poeg, 2 lapselast ja 2 lapselapselast. Soov on ühine, et korter kuuluks ühele lapselapsele.
Kummal viisil on asju lihtsam lahendada:
- poeg võtab pärandi vastu ja kingib edasi tütrele;
- poeg ja teine lapselaps loobuvad kohe ning pärijaks saab lapselaps.
Millised oleks kulud mõlema variandi puhul?
Kui korter tulevikus müüki panna, kui palju sellest peaks riigile maksma?
Ette tänades

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Kas peale vanaisa surma toimus pärimismenetlus ja korter jäi peale seda vanaema ainuomandisse?
Mõlemad Teie poolt pakutud variandid on võimalikud. Otsuse tegemisel pidage silmas ka 3-kuulist tähtaega, mille jooksul tuleb kas loobumisavaldus teha või loetakse pärand vastu võetuks.
Pärimise korral on teil vajalik tasuda riigilõiv ja notaritasu, sh vajadusel loobumisavalduste tõestamise tasu. Kinnistu kinkelepingu korral arvestatakse notari tasu kinnistu turuväärtuselt ja kinnistusraamatus omaniku muutmise kande eest peate samuti tasuma riigilõivu.
Tasude ja riigilõivude suuruse kohta saate infot notari tasu seadusest ja riigilõivuseadusest. Kehtivad õigusaktid on kätesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/ .
 

Küsimus: Mida peaksid tegema teised pärijad, kui üks pärija elab päritud korteris edasi?06.01.2012

Peale surma jäi korter, mille pärisid 4 pärijat.
Kuid kui üks pärijatest elab seal korteris sees (ei maksa selle eest teistele pärijatele midagi) ja teised pärijad sellega nõus pole, kas siis on tarvis minna notari juurde ja selle kohta avaldus teha ning kas on teistel pärijatel mingeid õigusi selle ühe pärija vastu, et teda sealt välja tõsta, üüri nõuda vms?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Antud olukorras on ilmselt mõistlik pärandvara pärijate vahel jagada. Kui pärijad jagamise viisi osas kokkuleppele ei saa, siis on võimalik avaldusega pärandvara jagamiseks kohtu poole pöörduda. Kohus otsustab avalduse alusel, kuidas pärandvara jagada. Kui läbirääkimised pärijate vahel ei õnnestu, võib kohtuvälise lahendi saavutamiseks abi olla esindaja poolt teisele pärijale nõude esitamisest. Samuti oleks soovitatav võtta endale pädev esindaja kohtumenetluse ajaks, sest siis on tõenäolisem saavutada selline tulemus nagu soovite.