Perekonnaõigus
Küsimus: Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?10.02.2020
Tere!
Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?
Kui lapsele nime panek, siis pannakse seal kirja kumb? Kas ma ise saaksin kuskilt kontrollida, kumb on antud?
Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?
Kui lapsele nime panek, siis pannakse seal kirja kumb? Kas ma ise saaksin kuskilt kontrollida, kumb on antud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Need ei ole ühetähenduslikud mõisted - hooldusõiguse all mõistetakse vanemlikke õigusi ja kohustusi tervikuna, (ainu)otsustusõigus tähendab ühekordset otsustusõigust mõnda last puudutavas küsimuses (nt otsustusõigus lapse koolivaliku osas).
Lapse sünni registreerimisel on vanematel võimalik valida, kas neil on lapse suhtes ühine hooldusõigus või kuulub hooldusõigus vaid ühele vanemale. Rahvastikuregistris on leitavad kanded, mis puudutavad lapse hooldusõiguse kuuluvust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik seada tingimusi abieluvaralepingusse?07.02.2020
Tere. Abikaasa soovib muuta peale 20 aastat kestnud abielu ühisvara lahusvaraks. Sooviks teada, kas abieluvaralepingusse on võimalik lisada tingimus, et lahutuse korral on abikaasal kohustus maksta elatist ja leppida selles osas kokku ka mingi konkreetne summa. Olen neljandat aastat puuduva töövõimega kuigi töötan jätkuvalt väikese koormusega. Soovin üllatuste vältimiseks oma tulevikku kindlustada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abieluvaralepinguga tavapärases praktikas tulevikku suunatud tingimuslikku ülalpidamiskohustust pigem kokku ei lepita (minu kogemusel). Pigem peaks tegemist olema ülalpidamislepinguga/elatise maksmise lepinguga. Seega soovitaksin Teil pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks notaribüroo pole, kus osatakse anda antud olukorras konkreetseid soovitusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis summas võib isalt nõuda elatisraha lapsele kui tal on miinimumpalk ja eelmisest abielust tal ka laps olemas?06.02.2020
Tere. Mis summas võib isalt nõuda elatisraha lapsele kui tal on miinimumpalk ja eelmisest abielust tal ka laps olemas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 101 lõige 1 sätestab, et elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem, kui pool alampalka, kuid siin on ka erandeid. Keeruline on Teie küsimusele vastata, sest elatise suuruse kindlaksmääramisel mängivad rolli paljud asjaolud, nagu näiteks konkreetse lapse vajaduste suurus, mõlema vanema varanduslik olukord tervikuna, lapsele makstavad toetused jms. Seega võib Teie poolt kirjeldatud olukorras kohus välja mõista nii miinimumelatise kui ka elatise alla miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millest alustada, kui laste isa loobub õigustest ja minu uus mees tahaks lapsed lapsendada?06.02.2020
Oleme eksmehega lahutatud. Meil on 2 ühist last. Elan elukaaslasega, kellega ka 2 ühist last. Elukaaslane kasvatab ka eelmisest kooselust lapsi koos minuga.
Eksmehelt on mai 2017 väljamõistetud kohtu poolt alimendid, mida ta ei maksnud. Oktoober 2018 hakkasin kohtutäituri kaudu nõudma. Kohtutäitur sai temalt ainult 4 kuud rahad kätte ja väiksemad summad. Ja nüüd ei ole midagi saanud. Eksmees töötuks registreerinud.
Nüüd tegi eksmees ettepaneku, et loobub vanemlikest õigustest ja annab nõusoleku mu elukaaslasel lapsendamiseks. Tahab ka, et võtaksin elatisnõude tagasi. Sai sellele mõeldud ja oleme mõlemad nõus selle ära tegema.
Millest peaksime alustama?
Kas peame elukaaslasega abielus olema, et ta lapsendada saaks?
Eksmehelt on mai 2017 väljamõistetud kohtu poolt alimendid, mida ta ei maksnud. Oktoober 2018 hakkasin kohtutäituri kaudu nõudma. Kohtutäitur sai temalt ainult 4 kuud rahad kätte ja väiksemad summad. Ja nüüd ei ole midagi saanud. Eksmees töötuks registreerinud.
Nüüd tegi eksmees ettepaneku, et loobub vanemlikest õigustest ja annab nõusoleku mu elukaaslasel lapsendamiseks. Tahab ka, et võtaksin elatisnõude tagasi. Sai sellele mõeldud ja oleme mõlemad nõus selle ära tegema.
Millest peaksime alustama?
Kas peame elukaaslasega abielus olema, et ta lapsendada saaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigisisese lapsendamise korraldamisega tegelevad Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna spetsialistid. Esmaseks nõustamiseks pöörduge oma piirkonna sotsiaalkindlustusameti vastava spetsialisti poole, kus täidate lapsendamise sooviavalduse ja esitate vajalikud dokumendid. Kontaktid leiate järgmiselt veebiaadressilt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lapsendamine
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tagantjärgi pean maksms elatise võlgnevuse, kuigi endal ka perelisa tulemas?06.02.2020
Tere
Elan oma pojast 5 aastat lahus. Omavahelisel suusõnalisel kokkuleppel leppisime kokku, et tasun elatist. Algusajal ja viie aasta keskpaigus oli majanduslikke raskusi tasumisega töö puudumise tõttu. Tasusin umbes 200€ igakuiselt, millest ülejäänust tekkis tasumata võlgnevus mis umbes 800€. Viimased 1.5 aastat olen tasunud täissummadena ja korrektselt. Kuna mõnda aega ka uus pere ja tulemas ka perelisa, siis sellega tekkis küsimus. Kas on võimalik tagant järele küsida 800€ mitte, et ei sooviks maksta, aga selle tasumine tekitaks taas langevust pimedasse auku elukalliduse tõttu.
Ja lisaks siia küsimus, kas oleks mõistlik teha elatusmakse ametlikuks notari juures ja lapse suhtlemiskorras. Teha ametlikud kokkulepped millest ei saa taganeda niisama lihtsalt kuna lapse emaga väga palju kokkulepped ei pea vett.
Tervitused
Ja suured tänud vastuse eest!
Elan oma pojast 5 aastat lahus. Omavahelisel suusõnalisel kokkuleppel leppisime kokku, et tasun elatist. Algusajal ja viie aasta keskpaigus oli majanduslikke raskusi tasumisega töö puudumise tõttu. Tasusin umbes 200€ igakuiselt, millest ülejäänust tekkis tasumata võlgnevus mis umbes 800€. Viimased 1.5 aastat olen tasunud täissummadena ja korrektselt. Kuna mõnda aega ka uus pere ja tulemas ka perelisa, siis sellega tekkis küsimus. Kas on võimalik tagant järele küsida 800€ mitte, et ei sooviks maksta, aga selle tasumine tekitaks taas langevust pimedasse auku elukalliduse tõttu.
Ja lisaks siia küsimus, kas oleks mõistlik teha elatusmakse ametlikuks notari juures ja lapse suhtlemiskorras. Teha ametlikud kokkulepped millest ei saa taganeda niisama lihtsalt kuna lapse emaga väga palju kokkulepped ei pea vett.
Tervitused
Ja suured tänud vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete viimase aasta jooksul tasunud elatist korrektselt, ei ole võimalik Teie suhtes tagasiulatuvat nõuet esitada, sest tagasiulatuva nõude saab esitada maksimaalselt 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Kui saate lapse emaga elatise maksmises ja suhtlemiskorra osas omavahel kokkuleppele (kas suuliselt või ka lihtkirjalikult), ei näe ma põhjust, miks peaks kokkuleppe sõlmima tingimata notariaalselt. Elatise maksmise osas sõlmitud notariaalne kokkulepe sisaldab reeglina klauslit, mille kohaselt allub elatise maksja kohesele sundtäitmisele, seega kui tekib mingi põhjusel olukord, kus Teil ei ole võimalik elatist vastavalt kokkuleppele maksta, võib lapse ema Teie suhtes koheselt, eelnevalt kohtusse pöördumata, täitemenetluse algatada. Samuti ei anna suhtlemiskorra osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine täit kindlust, sest mõlemad pooled võivad sellest igal ajal taganeda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees läheb automaatselt sünnitunnistusele, kui abielu lahutati, kui naine oli rase ja laps sündis 4 kuud hiljem?03.02.2020
Tere
Naine ja mees lahutasid abielu septembris 2019 (naine oli rase). Laps sündis jaanuaris 2020. Kas mees läheb automaatselt lapse sünnitunnistusse? Või naisel on õigus lapse isa sünnitunnistusse mitte panna?
Naine ja mees lahutasid abielu septembris 2019 (naine oli rase). Laps sündis jaanuaris 2020. Kas mees läheb automaatselt lapse sünnitunnistusse? Või naisel on õigus lapse isa sünnitunnistusse mitte panna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud olukorras kantakse endine abikaasa lapse sünnitunnistusele, välja arvatud juhul, kui abikaasad esitavad selle kohta ühise avalduse või võtab teine mees isaduse omaks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis vanuseni peab maksma elatist üle 21-aastasele ülikoolis õppivale lapsele?30.01.2020
Minu laps on saanud 21-aastaseks ja jätkab ülikoolis õpinguid päevases osakonnas. Kuigi avalikest allikatest on vastus, et elatise maksmise kohustus lõppeb 21 a. saamisega, siis laps viitab, et talle on advokaat andnud nõu, et uued kohtulahendid annavad alust nõuda kohtus ka hilisemat elatise maksmist. On see nii, ja millise vanuseni siis peaks elatist maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on saanud 21-aastaseks (õppiv või mitteõppiv), tuleb teda vanematel ülal pidada vaid juhul, kui tema näol on tegemist abivajava perekonnaliikmega. Abivajavaks perekonnaliikmeks on eelkõige isik, kes ei ole võimeline endale ise sissetulekut teenima, praktikas on selline võimetus tingitud terviserikkest, puudest jms. Kui 21-aastaseks saanud isik lihtsalt ei soovi tööle minna, ei ole vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustust, muidugi ei välista see vanemate vabatahtlikku toetust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas või kust leida infot bioloogilise isa kohta?30.01.2020
Sain mõne aasta eest teada, kui veel alaealine olin, et mu sünnitunnistusel puuduvad isa andmed. Sellest ajast on vaevab mind mõte, et kes on siiski mu päris bioloogiline isa. Mul ei ole kunagi probleemi olnud kasuisaga, ta on mulle kui isa eest. Aga olen alati teada tahtnud, kes ma tegelikult olen. Oleks kusagilt võimalik abi leida bioloogilise isa otsingul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie sünnitunnistusel puuduvad isa kohta igasugused andmed, ei ole võimalik peale Teie endi sugulaste (ema, vanavanemad jt) kellegi käest vastavat infot uurida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ongi õigus alimendid peale panna, olenemata, et olen lapsel igati olemas, me vaid ei ela koos?28.01.2020
Mul on 10-aastane tütar, kes elab isaga. Kasvasime mehega lahku ning laps valis kodu, kus on kogu aeg elanud. Tütre isa soovib peale panna alimendid. Ometi osalen igapäevaselt lapse elus, toon ta koolist koju, laps ei õpi iseseisvalt ning see on 100% minu peal. Samuti veedan nädalavahetusel ühe päeva alati lapsega. Samuti kannan hoolt, et riided oleks seljas jne. Kas ongi õigus alimendid peale panna, olenemata, et olen lapsel igati olemas, me vaid ei ela koos. Mul ei ole lapse jaoks kahju, kuid enda palka ja elatusraha suurust arvestada, nullib see kõik tegemised lapsega, ei saa talle enam asju osta, ega kuskil käia. Lapse isale hea, et siis olen mustas nimekirjas, sest temal rahaga probleeme ei ole. Kuidas ma siis lapsele ütlen, ma ei osta.., me ei lähe.. jne, sest kandsin su issile juba sinu raha.
Palun nõu, olen nii nurka surutud :(
Palun nõu, olen nii nurka surutud :(
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb reeglina vanemate vahel võrdsetes osades - lapsega koos elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi vahetult, lapsest lahus elav vanem täidab reeglina lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.
Kui Te ei ela lapsega koos, kuid osalete aktiivselt lapse kasvatuses ja teete sealhulgas lapse ülalpidamiseks vahetuid kulutusi, mõjutab see kindlasti elatise suurust. Võibolla sellises olukorras ei tulegi elatist maksta, see eeldaks siis seda, et teete lapse isaga võrdselt kulutusi lapse ülalpidamiseks - kui tema kanda on siiski kulutused suuremas summas, on teatavas summas elatis põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik elukorralduse juures, kus lapsed on jagatud, ka ametlikult elatist nõuda, kuna suusõnaline kokkulepe ei toimi?27.01.2020
Tere!
Kuidas on võimalik lahendada olukord, kus 2 last on üks nädal ühe vanema juures ja teine nädal teise juures, kuid kulutused mida mina (ema) teen lastele ehk riided jms isa kokkulepitud kuupäeval ära ei maksa. On kokkulepe, et kulutused lastele lähevad pooleks, kuid mina emana pean pidevalt meeldetuletusi tegema. Kas on võimalik sellise elukorralduse juures, kus lapsed on jagatud ka ametlikult nö elatist nõuda, kuna suusõnaline kokkulepe ei toimi?
Kuidas on võimalik lahendada olukord, kus 2 last on üks nädal ühe vanema juures ja teine nädal teise juures, kuid kulutused mida mina (ema) teen lastele ehk riided jms isa kokkulepitud kuupäeval ära ei maksa. On kokkulepe, et kulutused lastele lähevad pooleks, kuid mina emana pean pidevalt meeldetuletusi tegema. Kas on võimalik sellise elukorralduse juures, kus lapsed on jagatud ka ametlikult nö elatist nõuda, kuna suusõnaline kokkulepe ei toimi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste vahelduv elukoht ei tähenda tingimata seda, et kummalgi vanemal pole elatise maksmise kohustust. Kui ühe vanema kanda on sellise elukorralduse juures ikkagi teisest vanemast suurem osa laste ülalpidamiskuludest, on elatise maksmine vähem kulutusi tegeva vanema poolt põhjendatud. Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand