Perekonnaõigus
Küsimus: Kas ema peaks ka last toetama, kui laps käib ülikoolis, elab eraldi korteris ja emaga koos peaaegu üldsegi mitte?06.04.2020
Tere! Täiskasvanud laps käib ülikoolis, käib osalise ajaga tööl, üürib korterit koos poiss sõbraga ja lapse isalt on välja nõutud elatisraha ja ta maksab seda lapsele igakuiselt kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui laps enam kodus ei ela, käib ainult kord kuus umbes mõnel nädalavahetusel, siis kas lapse emal ei ole enam lapse ees ühtegi kohustust ja tema ei pea toetama last võrdselt isaga? Kohustus last toetada on ainult isal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse (ka täisealise) ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel reeglina võrdsetes osades, kui ei ole just väga suured erinevused sissetulekutes. Kui laps elab alaliselt ühe vanema juures, siis täidab see vanem reeglina ülalpidamiskohustust vahetult kulutusi tehes, kandes lapse eest eluasemekulusid, toidukulusid jms. Kui laps elab mõlemast vanemast eraldi, tuleks mõlemal vanemal täita lapse ülalpidamiskohustust vastavalt lapse vajadustele elatist makstes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: kas mul on õigus küsida lapse isalt elatist veidi juurde kuna minu enda sissetulek on seoses hoolduslehega vähenenud?06.04.2020
Tere! Elan lapse isast lahus ja tal on oma uue elukaaslasega ka üks alaealine laps, seega kokku on tal kaks alaealist last. Minu mure on selles, et tervise tõttu tuleb mul olla pikalt töölt eemal, kuna ravi on selline, siis kas mul on õigus küsida lapse isalt elatist veidi juurde kuna minu enda sissetulek on seoses hoolduslehega vähenenud? Kahjuks puudub mul teave lapse isa sissetulekutest, aga hetkel maksab ta elatist 160 eurot, aga mina sooviksin elatist 200 eurot. Kas mul oleks õigus seda temalt küsida? Või kuidas sellega on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie varanduslik olukord on muutunud, võib olla alus elatise suurendamiseks. Arvestades lapse isa poolt makstava elatisraha suurust, mis on oluliselt alla elatise kehtiva miinimummäära (292 eurot kuus), on elatise suurendamine 200 euroni tõenäeoliselt põhjendatud. Kui lapse isa ei ole nõus elatist suurendama vabatahtlikult, tuleb selleks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tõestada, kas isa on maksnud elatist või ei, üks poegadest ei ole nõus seetõttu hooldekoduarvet maksma?02.04.2020
Tere!
Üks poolvend keeldub maksmast osa isa hooldekodu arvest, kuna väidab, et isa pole teda kasvatanud (isa lahkus nende juurest kui vend oli 3-aastane) ja väidetavalt ei osalenud ka nendega elades venna ülalpidamises.
Väidetavalt ei maksnud ka isa alimente, kuigi isa väidab, et maksis, ja venna ema on surnud. Tõestamine pidi jääma nüüd isa õlule (hooldekodu leping on minu nimel, seega siis minu õlule?)
Kuidas tõestada, kas isa on maksnud midagi või ei?
Üks poolvend keeldub maksmast osa isa hooldekodu arvest, kuna väidab, et isa pole teda kasvatanud (isa lahkus nende juurest kui vend oli 3-aastane) ja väidetavalt ei osalenud ka nendega elades venna ülalpidamises.
Väidetavalt ei maksnud ka isa alimente, kuigi isa väidab, et maksis, ja venna ema on surnud. Tõestamine pidi jääma nüüd isa õlule (hooldekodu leping on minu nimel, seega siis minu õlule?)
Kuidas tõestada, kas isa on maksnud midagi või ei?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa (või tema eestkostja) esitab kohtule elatise väljamõistmise nõude, siis tuleb tema pojal kohtule tõendada, et isa ei ole tema suhtes ülalpidamiskohustust täitnud - kui poeg seda tõendab, võib kohus poja ülalpidamiskohustust isa suhtes kas piirata või sellest üldse vabastada.
Kui poeg peab tõendama, et temalt ei ole alust elatist nõuda, siis on tal võimalik esitada tõendid selle kohta, et isalt on kunagi kohtu kaudu elatist nõutud ja tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Kui elatist kohtu kaudu nõutud ei ole, on tõendamine keerulisem, abiks võivad olla asjakohaste tunnistajate kirjalikud ja suulised tunnistused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on võimalus protsentuaalselt palga vähenemisega, maksta lasterahasid vähem?31.03.2020
Tere
Seoses Koroona viirusega vähendas ettevõte, kus töötan, palkasid poole võrra. Mul on eelmisest suhtest 2 last ja olen senini regulaarselt ja korrektselt lasterahasid maksnud (hetkel 584 EUR) igakuiselt. Tekkinud olukord ja palgavähendus paneb mind keerulisse olukorda, et ots-otsaga kokku tulla. Kas mul on võimalus protsentuaalselt palga vähenemisega, maksta lasterahasid vähem?
Millised tagasilöögid mind sellise toimimise puhul ees ootaksid ja mida mul oleks antud olukorras üldse võimalik ette võtta?
Ma ei soovi kindlasti loobuda lasterahade maksmisest, kuid kogu summat ei ole võimalik enam maksta.
Laste emaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada ja adekvaatset lahendust loota.
Head soovides
Seoses Koroona viirusega vähendas ettevõte, kus töötan, palkasid poole võrra. Mul on eelmisest suhtest 2 last ja olen senini regulaarselt ja korrektselt lasterahasid maksnud (hetkel 584 EUR) igakuiselt. Tekkinud olukord ja palgavähendus paneb mind keerulisse olukorda, et ots-otsaga kokku tulla. Kas mul on võimalus protsentuaalselt palga vähenemisega, maksta lasterahasid vähem?
Millised tagasilöögid mind sellise toimimise puhul ees ootaksid ja mida mul oleks antud olukorras üldse võimalik ette võtta?
Ma ei soovi kindlasti loobuda lasterahade maksmisest, kuid kogu summat ei ole võimalik enam maksta.
Laste emaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada ja adekvaatset lahendust loota.
Head soovides
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kirjeldatud olukorras võiks olla põhjendatud elatise vähendamine. Kui laste emaga ei ole võimalik omavahel kokkuleppele saada, tuleb elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt ei võeta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas määratleb seadus tööta lapsevanema elatisraha maksmise täiskasvanud lastele?31.03.2020
Kui lapsevanem jääb tööta koondamise tõttu, kuidas peaks elatisraha tasumise täiskasvanud (20a) laste osas käituma, kes käivad kõrgkoolis? Samal aja on lapsevanemal alaealine laps, kellele maksab elatist.
Lisaks uurin, kas täiskasvanud lastele tuleb maksta elatist ka siis kui nad kõrgkooli pole veel astunud (gümnaasiumi lõpetamise ja kõrgooli astumise vahepealne aeg)?
Millised on praktikad selliste kaasuste puhul?
Lisaks uurin, kas täiskasvanud lastele tuleb maksta elatist ka siis kui nad kõrgkooli pole veel astunud (gümnaasiumi lõpetamise ja kõrgooli astumise vahepealne aeg)?
Millised on praktikad selliste kaasuste puhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 98 lõige 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Samuti sätestab PkS § 102 lõige 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (seejuures alaealise lapse ülalpidamisest vanem ei vabane).
Eelöeldu tähendab seda, et piiratud rahaliste vahendite korral tuleb ülalpidamise andmisel eelistada alaealist last täisealisele lapsele ja viimase elatis sõltubki suuresti vanemate varanduslikust olukorrast. Võib tekkida ka olukord, kus täisealise lapse ülalpidamiskohustus langeb suuremas osas parema majandusliku olukorraga vanemale (enam-vähem võrdsete rahaliste vahenditega vanemate puhul jaotub ülalpidamiskohustus võrdsetes osades).
Kui täisealine laps on kantud ülikooli nimekirja, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist PkS § 97 punkti 2 alusel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ostame maja minu abielueelse kinnisvara müügirahast, kas siis lahutades jääb maja mulle?30.03.2020
Tere
Olen abielus ja soovime maja osta. Finantsid selleks saame minu kinnisvara müügist, mis oli soetatud enne abielu. Abieluvaraleping on varaühisus. Lugesin, et abielu kestel omandatud vara läheb ühisomandisse ja moodustab ühisvara. Juhul kui abielu puruneb, kas see maja läheks siis jagamisele või mitte?
Olen abielus ja soovime maja osta. Finantsid selleks saame minu kinnisvara müügist, mis oli soetatud enne abielu. Abieluvaraleping on varaühisus. Lugesin, et abielu kestel omandatud vara läheb ühisomandisse ja moodustab ühisvara. Juhul kui abielu puruneb, kas see maja läheks siis jagamisele või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel - kui ostate maja täielikult Teie lahusvara müügist saadava tulu eest, on ostetud kinnisvara näol tegemist Teie lahusvaraga. Seejuures ostetava maja omandiõigus abielu jooksul ei muutu, kuid teisel abikaasal võib tekkida õigus hüvitisele, kui abielu jooksul paigutatakse rahalisi vahendeid Teie lahusvara parendamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saame lahutada Eesti kohtus, kui oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis, elame Kanadas?30.03.2020
Tere,
Oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Elame Kanadas, kas saan anda sisse avalduse lahutamiseks Eesti kohtusse? Tänan!
Oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Elame Kanadas, kas saan anda sisse avalduse lahutamiseks Eesti kohtusse? Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Sellest tulenevalt on Teil võimalik lahutada oma abielu Eesti kohtus, esitades kohtule hagiavalduse ja tasudes riigilõivu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) arvestades minu ülalpeetavate arvu?26.03.2020
Tere
Mul on elatise kohtuotsus aastast 2007 ja selles on selgesõnaliselt öeldud, et elatise summa on kindel summa x ja seda tuleb maksta lapse täisealiseks saamiseni. Sellel hetkel kui elatis määrati, oli peale esimese lapse üks laps veel uuest kooselust ja nüüdseks on uues kooselus 3 last. Ma olen aastaid maksnud elatist seadusega ette nähtud miinimumi järgi, mitte kohtuotusega määratud kindlat summat, mis on tunduvalt väiksem kui seadusega määratud miinimum. Laps, kellele maksan elatist, on nüüd 18 aastat vana ja lõpetab gümnaasiumi. Minu palk on 700 eurot kuus. Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) ja mis summas, arvestades minu sissetulekut ja ülalpeetavate arvu?
Mul on elatise kohtuotsus aastast 2007 ja selles on selgesõnaliselt öeldud, et elatise summa on kindel summa x ja seda tuleb maksta lapse täisealiseks saamiseni. Sellel hetkel kui elatis määrati, oli peale esimese lapse üks laps veel uuest kooselust ja nüüdseks on uues kooselus 3 last. Ma olen aastaid maksnud elatist seadusega ette nähtud miinimumi järgi, mitte kohtuotusega määratud kindlat summat, mis on tunduvalt väiksem kui seadusega määratud miinimum. Laps, kellele maksan elatist, on nüüd 18 aastat vana ja lõpetab gümnaasiumi. Minu palk on 700 eurot kuus. Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) ja mis summas, arvestades minu sissetulekut ja ülalpeetavate arvu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal on kohustus ülal pidada kuni 21-aastast kõrgharidust omandavat last. Seejuures ei ole täisealise lapse elatisele määratud miinimummäära (erinevalt alaealise lapse elatisele), vaid elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest. Elatise suuruse leidmiseks tuleks kokku arvestada lapse igakuised põhjendatud vajadused ja jagada need pooleks - üks pool jääb ema kanda, teine pool lapse isa kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju oleks emal üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?26.03.2020
Tere,
Oleme naisega lahutatud ja tema kasvatab ühist tütart. Olen uues suhtes ja uue elukaaslasega on meil 2 last, ise teenin miinimumpalka. Kas antud juhul on emal õigus nõuda elatist, kui ka isale peaks kätte jääma elamisraha? Ema palk on üle 2000 euro, lapsele lubatakse luksulikku elu, kalleid trenne, riideid jms. Kas kohtu kaudu võidakse välja mõista alimendid võttes arvesse lapse praegust elatustaset, ehk pean ka panustama nagu ema ca 700-800 eurot kuus?
Kui palju oleks emal antud juhul üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?
Oleme naisega lahutatud ja tema kasvatab ühist tütart. Olen uues suhtes ja uue elukaaslasega on meil 2 last, ise teenin miinimumpalka. Kas antud juhul on emal õigus nõuda elatist, kui ka isale peaks kätte jääma elamisraha? Ema palk on üle 2000 euro, lapsele lubatakse luksulikku elu, kalleid trenne, riideid jms. Kas kohtu kaudu võidakse välja mõista alimendid võttes arvesse lapse praegust elatustaset, ehk pean ka panustama nagu ema ca 700-800 eurot kuus?
Kui palju oleks emal antud juhul üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina jaguneb ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, kuid vanemate väga erinevate varanduslike olukordade korral võib olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse jagamine vastavalt sissetulekute proportsioonile.
Arvestades Teie sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu, võib olla põhjendatud Teilt elatise väljamõistmine väiksemas summas kui PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses. Lõplik summa oleneb paljudest asjaoludest, muuhulgas Teie ja lapse ema majandusliku olukorra põhjalikust analüüsist, lapse vajadustest, riiklikult makstavatest toetustest jms.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean nõustuma laste elukoha muutmise survega?25.03.2020
Tere!
Vajan kõrvalist nõu ja abi.
Viimased 3 kuud alates detsembrist on meie perele olnud väga segased. Olime naisega neli aastat koos elanud. Meil on kaks ühist last, 1- ja 3-aastased tütred ning naisel veel 8-aastane tütar eelnevast suhtest.
Olin lastega igapäevaselt tegelenud ning mulle on väga meeldinud nende elus osalemine.
Nüüd veebruari algul teatas laste ema, et lõpetas 3-aastase tütrel lasteaias käimise ja kolis paari päeva pärast lastega minema. Need otsused tegi ta üksi, ilma minu nõusolekut küsimata. Praegu nõuab minu allkirja laste elukoha muutmiseks.
Samuti kasutab naine vastutustundetult lapsi oma tahtmise saamiseks ja on maininud, et soovib taotleda Kredex toetust. Selleks on vajalik see näitemäng 3 lapselisest üksikemast.
Nüüd helistab ta pidevalt ja vingub kui raske tal on lastega hakkama saada ja kuidas lapsed igatsevad mind. Samas kui lapsed minu juures on, siis tulen hästi toime nendega ja pole mingeid probleeme või raskusi.
Pidev vandumine/ropendamine naise poolt laste kuuldes üks laps on ka juba ropendanud. Et ta üksinda otsustab ja teeb. Lihtsalt võttis lapsed minult ära ja ütles, et ei toogi lapsi minu juurde ja ei anna ka neid.
Kas ma pean selle allkirja andma kui ma pole nõus selle olukorraga.
Vajan kõrvalist nõu ja abi.
Viimased 3 kuud alates detsembrist on meie perele olnud väga segased. Olime naisega neli aastat koos elanud. Meil on kaks ühist last, 1- ja 3-aastased tütred ning naisel veel 8-aastane tütar eelnevast suhtest.
Olin lastega igapäevaselt tegelenud ning mulle on väga meeldinud nende elus osalemine.
Nüüd veebruari algul teatas laste ema, et lõpetas 3-aastase tütrel lasteaias käimise ja kolis paari päeva pärast lastega minema. Need otsused tegi ta üksi, ilma minu nõusolekut küsimata. Praegu nõuab minu allkirja laste elukoha muutmiseks.
Samuti kasutab naine vastutustundetult lapsi oma tahtmise saamiseks ja on maininud, et soovib taotleda Kredex toetust. Selleks on vajalik see näitemäng 3 lapselisest üksikemast.
Nüüd helistab ta pidevalt ja vingub kui raske tal on lastega hakkama saada ja kuidas lapsed igatsevad mind. Samas kui lapsed minu juures on, siis tulen hästi toime nendega ja pole mingeid probleeme või raskusi.
Pidev vandumine/ropendamine naise poolt laste kuuldes üks laps on ka juba ropendanud. Et ta üksinda otsustab ja teeb. Lihtsalt võttis lapsed minult ära ja ütles, et ei toogi lapsi minu juurde ja ei anna ka neid.
Kas ma pean selle allkirja andma kui ma pole nõus selle olukorraga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olete seisukohal, et lapsed peaksid peale lahkuminekut alaliselt Teie juurde elama asuma, peaksite tegema laste emale vastava ettepaneku (sellega põhjendate ka oma nõusoleku mitteandmist). Kui laste emaga ei õnnestu omavahel kokkuleppele jõuda, tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsilisti poole ja kui ka seal ei õnnestu kokkulepet sõlmida, tuleb hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks (ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks) kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand