Perekonnaõigus
Küsimus: Kas elatisraha saab nõuda ka tagantjärgi, millistel tingimustel ja kui pika aja eest?09.03.2020
Tere!
Kas elatisraha saab nõuda ka tagantjärgi, millistel tingimustel ja kui pika aja eest? Olen 19.a, õpin ja käin osalise koormusega ka tööl. Isaga ma ei suhtle, ega tea tast midagi. Nii juba 4 aastat. Aitäh vastuse eest!
Kas elatisraha saab nõuda ka tagantjärgi, millistel tingimustel ja kui pika aja eest? Olen 19.a, õpin ja käin osalise koormusega ka tööl. Isaga ma ei suhtle, ega tea tast midagi. Nii juba 4 aastat. Aitäh vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist on võimalik nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt ehk kui esitate elatishagi elatise väljamõistmiseks, siis on võimalik elatist nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Seejuures tuleb kohtule ka selgitada, kas olete enne isalt elatist küsinud kohtuväliselt - kohus ei pruugi pidada põhjendatud elatise väljamõistmist tagasiulatuavalt, kui elatise maksmiseks kohustatud isikult seda kordagi nõutud ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimub arvestamine, kui soovitakse elatist vähendada kui perre lisandub uus laps?05.03.2020
Tere! Seaduses on välja toodud, et igakuist elatist saab vähendada, kui perre lisandub uus laps, kes oleks sel juhul varaliselt vähem kindlustatud. Minu soov on saada teada, kuidas seda arvutatakse? Kas võetakse arvesse ainult isa sissetulekuid või mõjutavad seda ka väljaminekud (eluasemega seotud kulutused ehk üür ja kommunaalid ning laenude tagasimaksed). Kas uue abikaasa sissetulekuid vaadatakse ka või kuidas seda täpsemalt arvutatakse, et kui palju kummagi lapse peale kulub?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suuruse kindlaksmääramisel (seejuures ka elatise vähendamisel) arvestatakse vanemate varanduslikku olukorda tervikuna - nii vanema igakuiseid sissetulekuid, neile kuuluvat vara kui ka vanemate endi kohustusi. Elatise suuruse leidmiseks tuleb detailselt paika panna lapse ülalpidamiskulude suurus ja seejärel analüüsida vanemate reaalseid võimalusi ülalpidamise andmiseks. Ainult ülalpeetava lisandumine ei anna alust elatise vähendamiseks, peavad esinema ka muud asjaolud.
Lapse ülalpidamiseks on kohustatud tema vanemad, seega uute kaaslaste sissetulekud tähtsust ei oma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimib lapsetoetus ja elatis, kui täisealine gümnaasiumiõpilane soovib abielluda?05.03.2020
Tere! Kui isik, kes õpib gümnaasiumis ja on täisealine, soovib abielluda, siis kas vanemale(emale) jääb alles lapsetoetus ning kas vanemad peavad siiski toetama (rahaliselt) kooli lõpuni seda isikut? Antud olukorras isik siiski elab gümnaasiumi lõpuni ema juures, isa elab juba üle 10 aasta eemal.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abiellumine ei mõjuta lapsetoetuse maksmist -kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja tal ei ole veel keskharidust, makstakse lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks.
Kui täisealine laps õpib, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist, küll aga on täisealisele isikule makstav elatis vajaduspõhine ehk oleneb isiku põhjendatud (ja vajadusel tõendatud) ülalpidamiskulude suurusest. Täisealise lapse elatisele ei ole määratud alampiiri (nagu alaealise lapse elatisele).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on tõsi, et kui lapse isa võtab lapse poole ajast enda juurte puuduvad tal muud rahalised kohustused?05.03.2020
Tere
Kas on tõsi, et kui lapse isa võtab lapse poole ajast enda juurte puuduvad tal muud rahalised kohustused?
Mina maksan lapse lasteaia ja huvitegevuse eest, sammuti väljasõidud ja muud lasteaiaga seonduvad kulud. Mina ostan lapsele riided ja muu vajaliku.
Lahku minnes kolisin ise ühisest kodust koos lapsega välja ja sellest tulenevalt on mul ka üürikohustus. Lapse isa aga väidab, et see minu oma lõbu.
Ise palusin lapsele igakuiselt tema käest 150 eurot.
Kas on tõsi, et kui lapse isa võtab lapse poole ajast enda juurte puuduvad tal muud rahalised kohustused?
Mina maksan lapse lasteaia ja huvitegevuse eest, sammuti väljasõidud ja muud lasteaiaga seonduvad kulud. Mina ostan lapsele riided ja muu vajaliku.
Lahku minnes kolisin ise ühisest kodust koos lapsega välja ja sellest tulenevalt on mul ka üürikohustus. Lapse isa aga väidab, et see minu oma lõbu.
Ise palusin lapsele igakuiselt tema käest 150 eurot.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast, aga suuremas osas on kulutused ühe vanema kanda, tuleb teisel vanemal elatist maksta. Ehk antud juhul, kui Teie kanda on kirjeldatud kulutused, on lapse isal kindlasti elatise maksmise kohustus.
Üürikulu (lapse osa ulatuses) kuulub kindlasti lapse ülalpidamiskulude hulka, sellega on ju tagatud lapsele eluase.
Kui lapse isaga ei õnnestu elatise maksmises kokkuleppele jõuda, on võimalik nõuda elatise väljamõistmist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, et anda üle lapse hooldusõigus, kuna põen kroonilist depressiooni ja ei saa kasvatamisega hakkama?04.03.2020
Tere!
Põen kroonilist depressiooni ja ei tule enam lapse kasvatamisega toime. Plaan on anda hooldusõigus üle lapse isale. Lapse isa aga eriti ei taha, sest vaja tööd teha, koolis käia jne. Mina, kui lapse ema aga enam ei suuda vastutust kanda ja pean vahetevahel ka statsionaaris ravil olema. Sel ajal aga ei saa ju laps üksi elada. Hooldusõiguse üleandmine on vaid lapse huvides ja mitte seetõttu, et ma vajaks enda jaoks rohkem vaba aega. Kuidas seda paremini toimetada, kas anda esmalt lastekaitsespetsialistile teada või esmalt lapse isale?
Põen kroonilist depressiooni ja ei tule enam lapse kasvatamisega toime. Plaan on anda hooldusõigus üle lapse isale. Lapse isa aga eriti ei taha, sest vaja tööd teha, koolis käia jne. Mina, kui lapse ema aga enam ei suuda vastutust kanda ja pean vahetevahel ka statsionaaris ravil olema. Sel ajal aga ei saa ju laps üksi elada. Hooldusõiguse üleandmine on vaid lapse huvides ja mitte seetõttu, et ma vajaks enda jaoks rohkem vaba aega. Kuidas seda paremini toimetada, kas anda esmalt lastekaitsespetsialistile teada või esmalt lapse isale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ideaalis võiksite ikkagi lapse isaga omavahel kokkuleppele jõuda - kui olete lapse tulevases elukorralduses kokkuleppele jõudnud, ei ole vaja teha hooldusõiguslikke muudatusi, piisab täielikult suulisest või kirjalikkust kokkuleppest. Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohus, kuid kohus peaks ikkagi olema viimane instants, kuhu selle murega pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas 25-aastane saaks enda kanda võtta kohustused kasuisa ees, kes teda kasvatas ja loobuda bioloogilise isa "hooldamisest"?03.03.2020
Tere! Lapse isa ja ema lahutasid abielu, kui laps oli 4-aastane. Enne seda elati ligi aasta eraldi. Elatist lapse bioloogiline isa ei ole tasunud ja ema pole ka küsinud - lahutus toimus kohtu kaudu, elatisenõudest tollal ema loobus. Ema abiellus hiljem uuesti ja kasuisa hoolitses kogu pere eest, sh ka lapse eest, nagu oma lapse eest (laps on tänaseks 25-aastane noor).
Küsimus, kuna lapsendamisega on hiljaks jäädud, kuidas saaks see 25-aastane noor muuta/võtta enda kanda kohustusi kasuisa ees ja kuidas saaks loobuda oma bioloogilise isa ees olevatest kohustustest? Bioloogiline isa pole last alates 3-ndast eluaastast näinud, pole tema arengusse ega ellu kuidagi panustanud, ega pole ka otsinud lapsega kontakti.
Küsimus, kuna lapsendamisega on hiljaks jäädud, kuidas saaks see 25-aastane noor muuta/võtta enda kanda kohustusi kasuisa ees ja kuidas saaks loobuda oma bioloogilise isa ees olevatest kohustustest? Bioloogiline isa pole last alates 3-ndast eluaastast näinud, pole tema arengusse ega ellu kuidagi panustanud, ega pole ka otsinud lapsega kontakti.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus ei anna võimalust loobuda oma seadusjärgsest ülalpidamiskohustusest abivajava perekonnaliikme eest - kui abivajav perekonnaliige vastava nõude oma lapsele esitab, siis on võimalik lapsel esitada oma vastuväited ja taotleda, et kohus vabastaks ta oma isa ülalpidamisest (või vähemalt piiraks seda).
Oma kasuisa eest võib laps alati hoolt kanda, selleks ei ole vaja juriidilist dokumenti.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vabaneda kohtuotsuse järgse elatise maksmisest, kui lapsed on 5 nädalat minu juures?02.03.2020
Tere,
kunagi sai kiirmenetluse korras kokku lepitud elatis (miinimum), kuid kahjuks ei ole arvesse võetud, et laps on isaga suvel 5 nädalat (3 nädalat juunis ja 2 augustis). Isal on teine laps veel, elatist saaval emal 1 laps ning suvel on üksnes kommunaalkulud kui last pole kodus.
Kuna sellel ajal, kui laps on isaga, on isal vaja katta tema kulud (toit, transport, kommunaalid), kuid kohtuotsuse järgi peab isa elatist (292 eur) maksma hoopis emale, kes saab ka tulumaksutagastust ning lastetoetust, ning laps pole üldse temaga sellel ajal, kui isa talle elatist maksab. Mida peaks tegema? Esitama elatisnõude ema vastu (e-maili teel)? Tõenäoliselt pole ema vabatahtlikult nõus maksma.
Kas elatise muutmiseks on vaja võtta advokaat? Kuna see on kallis teenus, siis ei ole soovi sellele kulutada. Kas on reaalne kohtus võita / hakkama saada ilma advokaadita?
Kas elatist saab emalt nõuda ka tagantjärgi (eelmise suve eest), vaatamata sellele, et kohtuotsus on olemas?
kunagi sai kiirmenetluse korras kokku lepitud elatis (miinimum), kuid kahjuks ei ole arvesse võetud, et laps on isaga suvel 5 nädalat (3 nädalat juunis ja 2 augustis). Isal on teine laps veel, elatist saaval emal 1 laps ning suvel on üksnes kommunaalkulud kui last pole kodus.
Kuna sellel ajal, kui laps on isaga, on isal vaja katta tema kulud (toit, transport, kommunaalid), kuid kohtuotsuse järgi peab isa elatist (292 eur) maksma hoopis emale, kes saab ka tulumaksutagastust ning lastetoetust, ning laps pole üldse temaga sellel ajal, kui isa talle elatist maksab. Mida peaks tegema? Esitama elatisnõude ema vastu (e-maili teel)? Tõenäoliselt pole ema vabatahtlikult nõus maksma.
Kas elatise muutmiseks on vaja võtta advokaat? Kuna see on kallis teenus, siis ei ole soovi sellele kulutada. Kas on reaalne kohtus võita / hakkama saada ilma advokaadita?
Kas elatist saab emalt nõuda ka tagantjärgi (eelmise suve eest), vaatamata sellele, et kohtuotsus on olemas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuotsust ei ole võimalik muuta tagasiulatuvalt, vaid alates elatishagi esitamisest.
Kui laps veedab Teiega märkimisväärse osa ajast, võib olla põhjendatud elatise vähendamine. Kohtumenetluse algatamiseks ei ole vajalik lepingulise esindaja olemasolu, kui olete võimeline ise koostama korrektse hagiavalduse ja ennast kohtus esindama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peab katma transpordikulud, tagama teise vanema juures veedetud ajal vajalikud riided vastavalt söögi, mööbli?02.03.2020
Tere,
elatisraha on mõistetud välja miinimum määras, kuid laps viibib vanema juures vähemalt 5-10 päeva kuus (koos ööbimisega) kindla vanemate poolt koostatud graafiku alusel, kas vanem kellelt on elatisraha välja mõistetud on kohustatud sellel ajal lapsele lisaks kulutusi tegema? Söök, riided, teise alevisse trenni viimine jms või peab teine vanem need asjad kaasa panema ja trenni viimise ise võimaldama?
Lisaks, kui laps elab teises alevis, kui vanem, kes peab elatist maksma, siis kes need kulud peaks kinni maksma? Kas vanem, kelle juures laps elab transpordib lapse uksest ukseni või peab seda tegema elatist maksev vanem oma kulude eest?
Kuidas see asi seaduses sätestatud on? Kes peab katma transpordikulud, tagama teise vanema juures veedetud ajal vajalikud riided vastavalt ilmale, söögi, mööbli? Kui lahuselav vanem tahab lapsega puhkusele minna, kas siis peab ta ka selle kinni lisaks maksma või peaks elatisraha saaja võimaldama lapsele selle?
Olen kuskilt kuulnud, et kui maksta lapsele kehtivat elatisraha miinimum määras, siis rohkem kulusid maksja ei ole kohustatud tegema ja elatisraha saaja peaks lapsele kõik vajaliku tagama?
elatisraha on mõistetud välja miinimum määras, kuid laps viibib vanema juures vähemalt 5-10 päeva kuus (koos ööbimisega) kindla vanemate poolt koostatud graafiku alusel, kas vanem kellelt on elatisraha välja mõistetud on kohustatud sellel ajal lapsele lisaks kulutusi tegema? Söök, riided, teise alevisse trenni viimine jms või peab teine vanem need asjad kaasa panema ja trenni viimise ise võimaldama?
Lisaks, kui laps elab teises alevis, kui vanem, kes peab elatist maksma, siis kes need kulud peaks kinni maksma? Kas vanem, kelle juures laps elab transpordib lapse uksest ukseni või peab seda tegema elatist maksev vanem oma kulude eest?
Kuidas see asi seaduses sätestatud on? Kes peab katma transpordikulud, tagama teise vanema juures veedetud ajal vajalikud riided vastavalt ilmale, söögi, mööbli? Kui lahuselav vanem tahab lapsega puhkusele minna, kas siis peab ta ka selle kinni lisaks maksma või peaks elatisraha saaja võimaldama lapsele selle?
Olen kuskilt kuulnud, et kui maksta lapsele kehtivat elatisraha miinimum määras, siis rohkem kulusid maksja ei ole kohustatud tegema ja elatisraha saaja peaks lapsele kõik vajaliku tagama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus ei reguleeri antud küsimust niivõrd detailselt - eelkõige oleneb see vanemate endi kokkuleppest. Kui vanem maksab elatist lapse vajadustest poole ulatuses, ei peaks tal olema kohustust teha lapse ülalpidamiseks lisakulutusi (osta lapsele riideid, tasuda trennide eest jms), kui praktikas see päris niimoodi ei toimi - kui laps viibib elatist maksva vanema juures, käiakse kasvõi kohvikus, kinos ja need kulutused jäävad ikka elatist maksva vanema kanda.
Elatis peaks katma lapse põhivajadused, reisimine selle alla kindlasti ei kuulu - reisib lapsega ikkagi see vanem, kellel on selleks võimalus.
Kui elatist maksev vanem viibib lapsega märkimisväärse osa ajast koos ja sellega kaasnevad otsesed kulud (ja vähenevad seeläbi elatist saava vanema kulutused lapsele), võib olla põhjendatud elatise vähendamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis tingimustel on laste emal õigus hakata nõudma elatist, kuigi kasvatame lapsi kahe nädala kaupa võrdselt?02.03.2020
Tere,
Mu elukaaslane läheb minust lahku ja kolib üürikorterisse. Lapsed kavatseme jagada kahe nädala kaupa omavahel. Üks laps on 1a ja 11 kuud teine 10-kuune. Ema plaan on teha sissekirjutus endale ja lastele Tartu üürikorterisse. Ise elan mujal, omas korteris. Kahe aasta pärast plaanib ema panna lapsed Tartu lasteaeda väites, et hakkan siis elatist maksma. Mina sellega nõus ei ole, sest plaanin ka kolida Tartu. Ning jagada lastekasvatamist endise elukaaslasega
edasi (kaks nädalat tema juures lapsed, kaks minu juures). Kui meil on võrdne õigus lastehoolsusele ja mina sellest lahti ei ütle siis ma ei mõista miks peaksin maksma talle elatist. Palun leidke aega mulle vastata all olevale küsimustele.
Ma sooviks teada millistel tingimustel on elukaaslasel õigus nõuda elatist?
Kas elatise hulka kuulub ka üüri maksmine või on ainult lastega seotud kulutused (Huviringid, lasteaiamaks, riided, toit kui katan ise need kulud)?
Ma tahan hakata maksma ise lasteaia koha ja huviringide eest kuna ma ei tunne, et elukaaslane hakkab panustama seda raha lastele.
Kui ma katan loetletud kulutused ise siis tal ei ole õigust elatist nõuda?
Kas mul on õigus jätta lapsed oma ema (vanaema juurde) kui hakkan tööl käima või peab kindlasti olema lapsevanem kes hoiab pool aega lapsi?
Kui läksime lahku siis elukaaslane ütles, et riigilt saadud lastetoetused ta minuga jagada ei kavatse, sest tal on vaja hakata üüri tasuma. Minu arust on see ebaõiglane, sest lasterahad kuuluvad lastele ja õigused on meil laste suhtes võrdsed.
Kas on võimalik mul taotleda sotsiaalametist enda nimele laekuvat lastetoetus (vähemalt ühe lapse kohta enda nimele, teise laps kohta jääb elukaaslasele) või pean pöörduma kohtusse?
Suur aitäh!
Mu elukaaslane läheb minust lahku ja kolib üürikorterisse. Lapsed kavatseme jagada kahe nädala kaupa omavahel. Üks laps on 1a ja 11 kuud teine 10-kuune. Ema plaan on teha sissekirjutus endale ja lastele Tartu üürikorterisse. Ise elan mujal, omas korteris. Kahe aasta pärast plaanib ema panna lapsed Tartu lasteaeda väites, et hakkan siis elatist maksma. Mina sellega nõus ei ole, sest plaanin ka kolida Tartu. Ning jagada lastekasvatamist endise elukaaslasega
edasi (kaks nädalat tema juures lapsed, kaks minu juures). Kui meil on võrdne õigus lastehoolsusele ja mina sellest lahti ei ütle siis ma ei mõista miks peaksin maksma talle elatist. Palun leidke aega mulle vastata all olevale küsimustele.
Ma sooviks teada millistel tingimustel on elukaaslasel õigus nõuda elatist?
Kas elatise hulka kuulub ka üüri maksmine või on ainult lastega seotud kulutused (Huviringid, lasteaiamaks, riided, toit kui katan ise need kulud)?
Ma tahan hakata maksma ise lasteaia koha ja huviringide eest kuna ma ei tunne, et elukaaslane hakkab panustama seda raha lastele.
Kui ma katan loetletud kulutused ise siis tal ei ole õigust elatist nõuda?
Kas mul on õigus jätta lapsed oma ema (vanaema juurde) kui hakkan tööl käima või peab kindlasti olema lapsevanem kes hoiab pool aega lapsi?
Kui läksime lahku siis elukaaslane ütles, et riigilt saadud lastetoetused ta minuga jagada ei kavatse, sest tal on vaja hakata üüri tasuma. Minu arust on see ebaõiglane, sest lasterahad kuuluvad lastele ja õigused on meil laste suhtes võrdsed.
Kas on võimalik mul taotleda sotsiaalametist enda nimele laekuvat lastetoetus (vähemalt ühe lapse kohta enda nimele, teise laps kohta jääb elukaaslasele) või pean pöörduma kohtusse?
Suur aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed elavad võrdse osa ajast mõlema vanema juures ja vanemad teevad seejuures laste ülalpidamiseks võrdselt kulutusi, ei teki elatise maksmise kohustust. Kui aga ühe vanema kanda on suurem osa kulutustest, on tal ka õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Kui lapse elukoht on püsivalt ühe vanema juures, täidab lapsest lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust reeglina elatise maksmise teel. Lapsega koos elaval vanemal on reeglina lapse vajadustest parem ülevaade ja tal peaksid olema vahendid nende vajaduste rahuldamiseks (loomulikult koos tema enda panusega). Vahetult kulutuste katmine (kõik makstakse pooleks) toimib üldiselt ainult siis, kui vanematel on omvahel väga head suhted.
Kui lapsed on kokkuleppe kohaselt Teie juures, on Teil õigus jätta lapsed ka vanavanemate hoolde - peaasi, et laste huvid on igakülgselt tagatud.
Lapsetoetuse saaja ümbervormistamine toimub vanemate kokkuleppel. Kui kokkulepet ei sõlmita, tuleb selleks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kompromissleping kohustab elatise makseid jätkama ka pärast lapse 18 aastaseks saamist?27.02.2020
Kas elatise maksmine lõpeb lapse täisealiseks saamisega või jätkub "automaatselt" põhjendusega, et laps jätkab õpinguid.
Kohtu kaudu on lapse ema minult elatise välja nõudnud. Seda olen regulaarselt täitnud koos varasema võla tasumisega lapse ema kontole. Sõlmitud sai kompromissleping. Kas see kohustab mind makseid jätkama ka pärast lapse 18 aastaseks saamist või pean ootama uut hagi ja seekord siis lapselt endalt?
Kohtu kaudu on lapse ema minult elatise välja nõudnud. Seda olen regulaarselt täitnud koos varasema võla tasumisega lapse ema kontole. Sõlmitud sai kompromissleping. Kas see kohustab mind makseid jätkama ka pärast lapse 18 aastaseks saamist või pean ootama uut hagi ja seekord siis lapselt endalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub kompromisslepingu sõnastusest - kui kokkuleppe kohaselt tuleb elatist tasuda ka kuni 21-aastase täisealise lapse õpingute ajal, siis tuleb lapse õpingute korral elatist edasi maksta. Kui lepingu kohaselt tuleb maksta elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis ei tulene lepingust kohustust tasuda elatist täisealisele õppivale lapsele. Küll aga kohustab selleks seadus ja täisealisel lapsel isiklikult on õigus esitada Teie vastu hagi elatise väljamõistmiseks (kui te omavahel kohtuvälist kokkulepet ei saavuta).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand