Perekonnaõigus
Küsimus: Kellele läheb hooldusõigus peale üksikvanema surma, kas vanem saab seda kuidagi ka eelnevalt määrata?27.02.2020
Tere
Olen üksikema ja ainukesena märgitud sünnitunnistusele. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas siis minu ema saab lapsehooldusõiguse või saan ma ise määrata, et nt minu vend saab selle? Ma ei tea, kas see on oluline fakt, aga mul on vennaga erinevad isad.
Olen üksikema ja ainukesena märgitud sünnitunnistusele. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas siis minu ema saab lapsehooldusõiguse või saan ma ise määrata, et nt minu vend saab selle? Ma ei tea, kas see on oluline fakt, aga mul on vennaga erinevad isad.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Te võite vormistada kirjaliku avalduse, milles nimetate isiku, kes peaks Teie surma korral lapse eest edasi hoolitsema, kuid kahjuks sellisel dokumendil ei ole õigusjõudu, sest isiku nimetamine ei garanteeri seda, et konkreetne isik on sobiv lapse eest hoolitsema (muidugi ka võib olla, kuid seda otsustab siiski kohus).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagada õiglaselt lastega seotud kulud kui ema saab toetused ja osa aega on lapsed minu juures?27.02.2020
Tere
Olen nelja lapse isa. Üks laps õpib ülikoolis, üks gümnaasiumis ja kaks põhikoolis. Meil on tekkinud vaidlus, kuidas jagada lastega seotud kulud. Minu laste ema saab kogu riikliku laste- ja peretoetuse endale. Lisaks automaatselt arvestati laste tulumaksusoodustus tema tuludeklaratsioonis. Kui võtta arvesse tema igakuine palk, riiklik lastetoetus ja kinnisvarast saadav tulu siis on tema sissetulek minu omast peaaegu kaks korda kõrgem.
Lapsed elavad nädalavahetused ja koolivaheajad minu juures minu kulul. Sellele lisaks katan ma iga kuu laste haridus-, huviharidus- ja riietekuludest poole. Ja veel laste kooli ekskursioonide ja reisikuludest poole. Niisamuti katan poole oma ülikoolis õppiva lapse kuludest. Seetõttu olen tihti raskuste, et oma igakuise palgaga toime tulla.
Sellele vaatamata saan laste emalt pidevalt etteheiteid, et ma ei maksa lastele piisavalt elatisraha ja kuulen ähvardusi, et annab asja kohtusse.
Minu küsimus on, et juhul kui tõesti see ähvardus reaalsuseks saab, siis millised on võimalikud kohtulahendused antud olukorras?
Olen nelja lapse isa. Üks laps õpib ülikoolis, üks gümnaasiumis ja kaks põhikoolis. Meil on tekkinud vaidlus, kuidas jagada lastega seotud kulud. Minu laste ema saab kogu riikliku laste- ja peretoetuse endale. Lisaks automaatselt arvestati laste tulumaksusoodustus tema tuludeklaratsioonis. Kui võtta arvesse tema igakuine palk, riiklik lastetoetus ja kinnisvarast saadav tulu siis on tema sissetulek minu omast peaaegu kaks korda kõrgem.
Lapsed elavad nädalavahetused ja koolivaheajad minu juures minu kulul. Sellele lisaks katan ma iga kuu laste haridus-, huviharidus- ja riietekuludest poole. Ja veel laste kooli ekskursioonide ja reisikuludest poole. Niisamuti katan poole oma ülikoolis õppiva lapse kuludest. Seetõttu olen tihti raskuste, et oma igakuise palgaga toime tulla.
Sellele vaatamata saan laste emalt pidevalt etteheiteid, et ma ei maksa lastele piisavalt elatisraha ja kuulen ähvardusi, et annab asja kohtusse.
Minu küsimus on, et juhul kui tõesti see ähvardus reaalsuseks saab, siis millised on võimalikud kohtulahendused antud olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina jaotub laste ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, kuid kui vanemate varanduslik olukord on märkimisväärselt erinev, tuleb seda ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Riiklike peretoetuste arvelt on võimalik katta laste kulutusi ja seeläbi väheneb vanemate endi panus - seega ka peretoetusi arvetatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel.
Oma ülalpidamiskohustust ei pea tingimata täitma elatise maksmise teel, lahus elav vanem võib teha ka vahetult kulutusi, nagu antud juhul Teie teete. Kõige parem variant oleks kokku arvutada kõikide laste igakuised vajadused, arvestada maha sellest riiklikult makstavad toetused ja seejärel hinnata, kui palju järelejäänud kuludest kannate Teie vahetult kulutusi tehes - pool nendest kuludest peaks jääma ühe vanema kanda, pool teise kanda (see põhimõte ei kehti, kui vanemate varanduslik olukord on väga erinev). Ülaltoodud kirjeldusest lähtub üldiselt ka kohus, kui laste ema peaks esitama kohtule hagi elatise väljamõistmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis tähendab lahutuse hagihind ja mis selle summaga peab peale hakkama?25.02.2020
Tere
Lahutan USA kodanikuga ja kohus on minu hagi rahuldanud. Hagihinnaks on pandud 3500 eurot. Kas seda summat on vaja maksta või mida see täpselt tähendab?
Tänan
Lahutan USA kodanikuga ja kohus on minu hagi rahuldanud. Hagihinnaks on pandud 3500 eurot. Kas seda summat on vaja maksta või mida see täpselt tähendab?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hagihinna järgi arvestatakse riigilõivu summa (selle olete juba tasunud). Antud juhul on hagihinnal informatiivne tähendus, Teil (ega ka kostjal) ei ole vaja seda tasuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa, kes pole mind kunagi kasvatanud, saab teha avalduse, et tema hooldamise korraldavad tema teise lapsed, keda ta kasvatas?20.02.2020
Bioloogiline isa, kes sünnihetkest alates on jätnud mind orvuks, pole osalenud minu elus, kasvatamises jne. soovib täna, kus teda on ootamas hooldekodu, loobuda vabatahtlikult minu kohustusest tema edaspidise saatuse osas. Olen kasvanud ilma ema ja isata, mind kasvatas emapoolne vanaema, kuna mõlemad vanemad loobusid minu kasvatamisõigustest.
Kas isal on võimalik täna teha sellekohane avaldus, et tema hooldamisasjad ja teda puudutavad probleemid jääksid tema kahe noorema lapse kanda, kellega on koos elatud ja kelle ees on vanemakohustused kantud. See oleks tema soov.
Küsimus on, et kui selline loobumine tema poolt on olemas, kuidas seda vormistada juriidiliselt õigesti, et ei tekiks arusaamatusi tema laste poolt. Kas peaksin isa juurde minema notariga koos?
Lugupidamisega,
Kas isal on võimalik täna teha sellekohane avaldus, et tema hooldamisasjad ja teda puudutavad probleemid jääksid tema kahe noorema lapse kanda, kellega on koos elatud ja kelle ees on vanemakohustused kantud. See oleks tema soov.
Küsimus on, et kui selline loobumine tema poolt on olemas, kuidas seda vormistada juriidiliselt õigesti, et ei tekiks arusaamatusi tema laste poolt. Kas peaksin isa juurde minema notariga koos?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse võib oma vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada kohus, kuid kindlasti aitab soovitud kohtulahendi saavutamisele kaasa Teie isa kirjalik selgitus, kus ta kinnitab, et ta ei ole Teie kasvatuses ega ülalpidamises osalenud.
Seni, kuni Teie käest ei ole nõutud isa suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist, ei ole Teil vajadust kohtusse ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks pöörduda, kuid kindlasti võiks isa juba praegu koostada eelnimetatud kirjaliku selgituse (koos allkirjaga).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas rahaline pool vaja võrdselt katta, kuna lapsed käivad mõlema pool, vaatamata sellele, et mina ei saa hetkel tööl käia?13.02.2020
Tere.
Oleme elukaaslasega lahku läinud ja meil on kolm ühist last (11, 8 ja 1,8 a.). Vanemad lapsed käivad ühe nädala isa juures ja teise nädala minu juures. Noorem laps käib isa juures siis kui ta soovib ja aega saab. Ise kolisin lastega meie ühisest kodust välja ja üürin korterit. Tööl veel käia ei saa, kuna lasteaia koha sain nüüd alles ja harjutame. Laste isa leiab, et kuna lapsed on võrdsel jagatud, siis rahaline pool peab ka võrdne olema. Muidugi saan aru, et nii peabki olema, aga kui ma tööl hetkel käia ei saa ja palga vahe on meil ka märgatavalt suur, siis kas mul oleks õigust elatist nõuda?
Oleme elukaaslasega lahku läinud ja meil on kolm ühist last (11, 8 ja 1,8 a.). Vanemad lapsed käivad ühe nädala isa juures ja teise nädala minu juures. Noorem laps käib isa juures siis kui ta soovib ja aega saab. Ise kolisin lastega meie ühisest kodust välja ja üürin korterit. Tööl veel käia ei saa, kuna lasteaia koha sain nüüd alles ja harjutame. Laste isa leiab, et kuna lapsed on võrdsel jagatud, siis rahaline pool peab ka võrdne olema. Muidugi saan aru, et nii peabki olema, aga kui ma tööl hetkel käia ei saa ja palga vahe on meil ka märgatavalt suur, siis kas mul oleks õigust elatist nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemate majanduslik olukord on märkimisväärselt erinev, peaks ka laste ülalpidamise kohustus jagunema vastavalt vanemate varanduslikele võimalustele. Üks variant võiks olla ka see, et laste isa võtab enda kanda rohkem kulutusi, näiteks tasub ainuisikuliselt kooliga ja huvialadega seotud kulude eest, samuti ostab lastele rõivad-jalanõud. Selline jaotus vähendaks oluliselt Teie kulutusi laste ülalpidamisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millest alustada, kui mu uus elukaaslane lapsendaks minu lapse, kuna pärisisa ei ole huvi tundnud?13.02.2020
Tere. Mure järgmine, olen lapse isast lahus juba kolm aastat ning elan koos oma praeguse elukaaslasega, kes on minu kõrval olnud kaks aastat. Ja laps kutsub teda, kui oma isa, kuna pärisisa pole tema vastu siiani huvi tundnud, kuid on maksnud alimente, kuna tal kohtu kaudu need välja nõutud. Mis võimalused meil oleks? Lapsel on minu perekonnanimi. Millega alustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsendamiseks on vajalik teise bioloogilise vanema nõusolek (välja arvatud juhul, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud). Kuivõrd eeltoodud aluseid Teie kirjelduse kohaselt ei esine, kuid lapse isa ei ole lapse elus osalemisest huvitatud, peaksite pöörduma esimeses järjekorras lapse isa poole ja temalt küsima, kas ta on nõus vastava nõusoleku andma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, mis riigi seaduste järgi tuleb elatist maksta?13.02.2020
Tere
Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, kas siis elatisraha lastele peab isa tasuma summas, mis kehtib välisriigis või Eestis?
Juhul, kui laste asukoha riigi seaduste järgi, kas siis tuleb isal esitada välisriigi vastavale ametile dokumendid sissetulekute kohta Eestis?
Suur tänu!
Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, kas siis elatisraha lastele peab isa tasuma summas, mis kehtib välisriigis või Eestis?
Juhul, kui laste asukoha riigi seaduste järgi, kas siis tuleb isal esitada välisriigi vastavale ametile dokumendid sissetulekute kohta Eestis?
Suur tänu!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldreegli kohaselt toimub elatisvaidluse korral kohtumenetlus selles riigis, kus on lapse alaline elukoht. Kui kohtumenetlus toimub välisriigis, siis tuleb elatise maksmiseks kohustatud vanemal esitada kõik tõendid, mida kohus temalt otsuse langetamiseks vajab - seadusandlus riigiti erineb, seega ma ei saa täpselt nimetada, milliseid tõendeid kohus küsida võib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis?12.02.2020
Tere!
Mu 18-aastane õde tahab isa käest nõuda elatist. Ta õpib esimest aastat ülikoolis päevases õppes ja on elanud ema juures viimased kaks aastat. Tõi isale välja §97 teise punkti, kus ta peaks saama kuni 21-eluaastani raha, kuid keeldub põhimõtteliselt ise tööle minemast ja nõuab nö taskuraha. Isal on aga rasked laenukoormad peal ja tal pole füüsiliselt rohkem võimalik töötada.
Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma, või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis? On seaduses ka mingit punkti, mis selle nö vabatahtlikuse välja tooks, et ei peaks kohtusse pöörduma?
Mu 18-aastane õde tahab isa käest nõuda elatist. Ta õpib esimest aastat ülikoolis päevases õppes ja on elanud ema juures viimased kaks aastat. Tõi isale välja §97 teise punkti, kus ta peaks saama kuni 21-eluaastani raha, kuid keeldub põhimõtteliselt ise tööle minemast ja nõuab nö taskuraha. Isal on aga rasked laenukoormad peal ja tal pole füüsiliselt rohkem võimalik töötada.
Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma, või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis? On seaduses ka mingit punkti, mis selle nö vabatahtlikuse välja tooks, et ei peaks kohtusse pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui 18-aastane laps õpib ülikoolis, on tal PkS § 97 p 2 kohaselt õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Kui laps elab koos emaga, täidab ema lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult ja lapsest lahus elav isa peaks seda tegema elatise maksmise teel.
Täisealise lapse ülalpidamise suurusele ei ole määratud miinimummäära (alaealise lapse puhul on see pool miinimumpalka) ja elatise suurus oleneb täisealise lapse tõendatud vajaduste suurusest - pool sellest oma ema kanda, teine pool lahus elava vanema kanda, kes teeb seda elatise maksmise näol.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale elatisraha, on minu laps?10.02.2020
Tere.
Maksan igakuiselt elatisraha lapse emale, aga laps minuga ei suhtle. Oli juba ammu kahtlus, et laps ei ole minu oma. Kas on mul õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale, on minu laps? Ja kuidas saab vormistada uuringu?
Tänan vastuse eest.
Maksan igakuiselt elatisraha lapse emale, aga laps minuga ei suhtle. Oli juba ammu kahtlus, et laps ei ole minu oma. Kas on mul õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale, on minu laps? Ja kuidas saab vormistada uuringu?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema ei ole vabatahtlikult DNA-analüüsi läbiviimisega nõus, on võimalik taotleda isaduse vaidlustamist kohtu kaudu. Sellel on siiski omad piirangud - isaduse vaidlustamise hagi on võimalik esitada kuni 1 aasta jooksul peale seda, kui Teile said teatavaks vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Kui isaduse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel lõppenud, tuleb esitada kohtule vastav hagi ja tasuda ka riigilõiv. Võimalusel soovitan Teil hagiavalduse vormistamisel kasutada spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliseid lube ja kinnitusi on vaja, et võiksin lapsega Soome kolida?10.02.2020
Selline mure.
Soovin lapsega elama asuda Soome. Meil on olemas kohtumäärusega ainuotsustusõigus lapse viibimiskohta, tervishoidu ja haridust puudutavates küsimustes.
Kas pean isalt saama eraldi mingi loa (notari) kinnituse?
Soomest koolist uurisin, et sobib ainult kohtumäärus. Kuidas peaksin tegutsema edasi?
Soovin lapsega elama asuda Soome. Meil on olemas kohtumäärusega ainuotsustusõigus lapse viibimiskohta, tervishoidu ja haridust puudutavates küsimustes.
Kas pean isalt saama eraldi mingi loa (notari) kinnituse?
Soomest koolist uurisin, et sobib ainult kohtumäärus. Kuidas peaksin tegutsema edasi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtumäärus ei sisalda territoriaalset piirangut (st kehtib ainult Eesti Vabariigi piires), ei ole Teil lapse isalt täiendavat nõusolekut vaja, piisab kohtulahendist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand