Kahju- ja elukindlustus
Küsimus: Kas ka teistes euroopa riikides on selline võimalus, et auto liikluskahjude ajalugu kontrollida?31.10.2017
Korralik auto sattus kellegi teise süü läbi avariisse. Seoses sellega auto turu väärtus ju kukub kui ma tahaks müüa. Liikluskahju kontrollimine lihtne, toksi ainult nr. sisse. Kontrolli kasvõi kõigi naabrite sõidukid üle. Kas ka teistes euroopa riikides on see võimalus olemas-näiteks Saksamaal? Tänan vastuse eest.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Mida teha, kui pangad nõuavad sundkindlustamist, aga maja seisukorra tõttu keegi ei kindlusta?27.10.2017
Minu senine kindlustusfirma ütles minu omandis oleva maamaja kindlustuslepingu üles, etteteatamisega 1 kuu, kuna nende arvates on minu maja liiga kehvas seisus ja ma olen kindlustusele suur oht. Seda, et maja on kehvas seisus, said nad teada fotodest, mis neile saatsin, kui käisin maja vastu võtmas peale seda, kui kohtutäitur lahutatud abikaasa sealt välja tõstis. Teatasin oma kindlustusfirmale, et seis on selline, sest mul on kohustus teada anda, kui minu varaga on midagi juhtunud. Samas kindlustus ei lugenud seda kahju hüvitamise vääriliseks, kuna leiti, et mees oli seal minu loal ja minu enda võtmega, et siis sellist teada isiku kahju nad ei hüvita. Kuna maja osteti algselt kaasomandisse, siis kuidas ma oleksin saanud keelata mehel seal elada. Ülejäänud kindlustused aga saadavad järjest samu vastuseid, kuna maja on kehvas seisus, siis meie seda ei kindlusta. Ise ma seal ei ela, sain ta alles kätte peale seda kui lahutatud abikaasa sealt välja tõsteti. Lahutatud abikaasa lasigi selle maja nii kehvasse seisu. Väljatõstmine ja kohtuskäimised võtsid aastaid aega. Mulle liisingut andnud pank nõuab aga sundkindlustust. Aga keegi seda ei võta kindlustada. Mida siis ometi teha?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Esimese asjana oleks mõistlik küsida veel korra kõikidelt kodukindlustustust pakkuvatelt kindlustusandjatelt (BTA, PZU, Gjensidige, Inges, Compensa, ERGO, If, Salva, Seesam, Swedbank), kas nad on äkki nõus lepingut sõlmima. Küsides tuleb anda täpne ja õige teave kindlustatava objekti kohta.
Kui siiski keegi pole nõus lepingut sõlmima, pöörduge palun panga poole ja selgitage olukorda.
Küsimus: Kas kindlustusleping tuleb ümber vormistada, kui eraisik võõrandas sõiduki, samas on edasi vastutav kasutaja?27.10.2017
Tere!
Eraisik võõrandas sõiduki ühingule. Samas määrati seesama eraisik ühingu poolt sõiduki vastutavaks kasutajaks.
Kas kohustuslik liikluskindlustusleping tuleb ümber vormistada?
Eraisik võõrandas sõiduki ühingule. Samas määrati seesama eraisik ühingu poolt sõiduki vastutavaks kasutajaks.
Kas kohustuslik liikluskindlustusleping tuleb ümber vormistada?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Samas võib kindlustusandja sõiduki omaniku muutust lugeda riskiasjaolude muutuseks. Seetõttu on mõistlik kindlustusandjale muutusest teada anda.
Küsimus: Kes peaks tsikli läbisõitu tõestama, kui spidomeetril on näit ees, kas mina või kindlustus?12.10.2017
Tere!
Oman 1999. aasta tsiklit, mis sattus avariisse. Kalkuleerimisel öeldi, et antud mootorratta taastamine ei ole otstarbekas. Seepeale tekkis tülikas diskussioon kahjukäsitlejaga kompenseeritava summa üle.
Kahjukäsitleja sõnul ei või olla 1999 aasta mootorrattal läbisõit 25000 km ning nõuab, et ma saaks kuidagi tõestada seda. Kahjukäsitleja pakkus maksta välja sama tsikli turuhinda, kuid tema poolt tehtud päringus tsiklile oli 30-40 tuhat suurem läbisõit. Kahjukäsitleja ütleb, et minu tsikli läbisõit "ei ole eluliselt kindlasti usutav" ning summa, mida mina pakkusin talle, on arutatav juhul ainult kui "suudate kuidagi tõestada, et Teie mootorratta õige läbisõit on tõesti ainult 25 000km".
Kes peaks selle tõestamisega tegutsema? Mina või kindlustusandja?
Kuidas üldse lahendada sellist probleemi?
Oman 1999. aasta tsiklit, mis sattus avariisse. Kalkuleerimisel öeldi, et antud mootorratta taastamine ei ole otstarbekas. Seepeale tekkis tülikas diskussioon kahjukäsitlejaga kompenseeritava summa üle.
Kahjukäsitleja sõnul ei või olla 1999 aasta mootorrattal läbisõit 25000 km ning nõuab, et ma saaks kuidagi tõestada seda. Kahjukäsitleja pakkus maksta välja sama tsikli turuhinda, kuid tema poolt tehtud päringus tsiklile oli 30-40 tuhat suurem läbisõit. Kahjukäsitleja ütleb, et minu tsikli läbisõit "ei ole eluliselt kindlasti usutav" ning summa, mida mina pakkusin talle, on arutatav juhul ainult kui "suudate kuidagi tõestada, et Teie mootorratta õige läbisõit on tõesti ainult 25 000km".
Kes peaks selle tõestamisega tegutsema? Mina või kindlustusandja?
Kuidas üldse lahendada sellist probleemi?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Teie küsimusest loen välja, et kindlustusandja on teinud kahju suuruse kindlaks, kuid te ei ole sellega nõus.
Läbisõidumõõdiku näit on vaid üks näitaja, mille abil hinnata mootorratta läbisõitu. Läbisõitu saab hinnata ka muude tunnuste järgi, sh näiteks ratta üldine kulumine ja seisukord. Omaette küsimus on ka ratta vanuse, läbisõitu ja hinna omavaheline seos ehk kui palju mõjutab läbisõit 25 000 km või 55 000 km 1999. aastal kasutusele võetud mootorratta hinda.
Kokkuvõtvalt – Te ei ole rahul kindlustusandja pakutud hüvitise suurusega. Esitage kindlustusandjale oma argumendid koos tõenditega, millele tuginete nõudes suuremat hüvitist. Püüdke kindlusandjaga kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestu ja leiate jätkuvalt, et kindlustusandja otsus on vale, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda liiklukskindlustuse lepitaja poole, vt www.lkf.ee/lepitusorgan.
Küsimus: Kas mina, kui avariis kannatanu pool, saan valida, kus soovin autot remontida?06.10.2017
Kas mina, kui auto avariis kannatanu pool, saan valida, kus soovin autot remontida? Liiklusfirma suunas tema valitud töökotta, kus oli tehtud hinnang remondile aga hinnangus ei olnud arvestatud võimalikud kõrvaldefektid, mis on võimalik hinnata ainult remonditööde algusega.
Kui saime sellest teada, viisime auto teise kohta hinnangule, kus hinnang tuli natuke kõrgem, aga arvestades kõiki kulusid.
Kindlustusfirma ei nõustu uue hinnanguga ja sunnib oma remonditöökotta. Aga seal, kui remondi ajal tuleb välja, et avarii pärast tulid veel defektid, mida vaja parandada, siis peame selle eest juba ise maksma.
Kas meil on ikka õigus teha korralik remont meie poolt valitud töökojas ja kuidas veenda kindlustusfirmat, et tuleb teha korralik remont ja me tahame autot peale remonti saada kätte samas seisundis, kui see enne avariid oli.
Kui saime sellest teada, viisime auto teise kohta hinnangule, kus hinnang tuli natuke kõrgem, aga arvestades kõiki kulusid.
Kindlustusfirma ei nõustu uue hinnanguga ja sunnib oma remonditöökotta. Aga seal, kui remondi ajal tuleb välja, et avarii pärast tulid veel defektid, mida vaja parandada, siis peame selle eest juba ise maksma.
Kas meil on ikka õigus teha korralik remont meie poolt valitud töökojas ja kuidas veenda kindlustusfirmat, et tuleb teha korralik remont ja me tahame autot peale remonti saada kätte samas seisundis, kui see enne avariid oli.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Teie küsimusest loen välja, et remondi summa erinevus tuleb sellest, mis tööd kalkulatsioonis sisalduvad. Kindlustusandja peab hüvitama ka need kulud, mis selguvad remondi käigus.
Remondikoha valikust vt ka siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/remondiettev%C3%B5tte-valik.
Küsimus: Kas mul on õigus kompensatsiooni nõuda, kui auto on avarii järgselt remondis ja pean kasutama bussi ning muid sõidukeid?05.10.2017
Tere!
Olin kannataja avariis, mis toimus Tallinnas, ise elan Tartus. Auto polnud sõiduvõimeline ja seetõttu olin sunnitud selle Tallinnasse jätma, ise bussiga koju sõitma. Samuti auto valmimisel pean sellele bussiga järele minema.
Samuti sain teada, et autole tehtud kindlustus ei ole pausil sellel ajal kui autot parandatakse. Ma ei saa autot kasutada vähemalt kuu aega, kuid pean maksma selle kindlustust. Samuti pean leidma muud võimalused liiklemiseks sellel perioodil. Kõik sellised kulutused kokku moodustavad arvestatava summa. Kas mul on õigus selle kompensatsiooni nõuda ning kuidas see toimuks?
Aitäh!
Olin kannataja avariis, mis toimus Tallinnas, ise elan Tartus. Auto polnud sõiduvõimeline ja seetõttu olin sunnitud selle Tallinnasse jätma, ise bussiga koju sõitma. Samuti auto valmimisel pean sellele bussiga järele minema.
Samuti sain teada, et autole tehtud kindlustus ei ole pausil sellel ajal kui autot parandatakse. Ma ei saa autot kasutada vähemalt kuu aega, kuid pean maksma selle kindlustust. Samuti pean leidma muud võimalused liiklemiseks sellel perioodil. Kõik sellised kulutused kokku moodustavad arvestatava summa. Kas mul on õigus selle kompensatsiooni nõuda ning kuidas see toimuks?
Aitäh!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kulu, mis tekib sellest, et Teil on liikluskindlustuse makse tasumise kohutus kindlustuslepingu järgi ka selle aja eest, mil sõidukit remonditakse, Te kindlustusandjalt ega kahju tekitajalt nõuda ei saa – tegu on puhtmajandusliku kahjuga. Kui sõidukit ei saa tehnilistel põhjustel kasutada enam kui kuu jooksul, saate liikluskindlustuse lepingu lõpetada.
Küsimus: Kas kindlustusandja võib keelduda andmast infot minule, kui sõiduki omanikule, auto varasemate avariide kohta?29.09.2017
Kui sõidukiomanikul on soov teada eelneva(te) avarii(de) kohta lisainformatsiooni, näiteks mis seisus auto oli avariihetkel ja mis sai töökojas selle autoga tehtud kindlustuse poolt, kas kindlustusandja võib keelduda andmast infot minule, kui sõiduki omanikule, kui teha päring e-maili teel? Minu ega eelmise omaniku käes ei toimunud avarii. Maanteeametist ei saa ligi eelmiste omanike nimedele, ega kuidagi nende kontakte.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Kas KÜ peaks hüvitama veekahju tekitamisel omavastutuse summa?26.09.2017
Tere,
Kas KÜ-le saab hagi esitada ainult korteriomanik või ka see, kes maksab kodukindlustust ja kommunaale?
Keskkütteradiaatorid uputasid korteri, KÜ maksis ainult radiaatoriõhutite vahetuse. Kodukindlustuse kaudu vahetati uus põrand, ent KÜ keeldub omavastutuse tasumisest.
Kas KÜ-le saab hagi esitada ainult korteriomanik või ka see, kes maksab kodukindlustust ja kommunaale?
Keskkütteradiaatorid uputasid korteri, KÜ maksis ainult radiaatoriõhutite vahetuse. Kodukindlustuse kaudu vahetati uus põrand, ent KÜ keeldub omavastutuse tasumisest.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Nõude saab esitada kahju kannatanu. Kui korteri siseviimistlus sai kahjustada, siis on kannatanuks korteri omanik.
Küsimus: Kas kindlustus hüvitab liiklsusõnnetuse tagajärjel vajaminevat kõrvalabi?22.09.2017
Tere!
Vanem naisterahvas sai autolt löögi. Menetluse tulemusena on liiklusõnnetuses 100% süüdi sõiduki juht. Jalakäija haiglaravi on läbi, hetkel on lõppemas ka järelravi.
Liiklusõnnetuse tagajärjel on aktiivne inimene muutunud piiratud liikumisvõimega inimeseks, kes vajab argipäeva toimetustega hakkamasaamiseks kõrvalist abi. Seda eelkõige isikliku hügieeni protseduuride tegemiseks (korteris on vann, inimene ise ei saa enam selles end pesta) ning jalutamas käimiseks (korter, kus elatakse on teisel korrusel, lifti majas pole).
Kas kindlustus peab hüvitama sellise hooldaja teenuse kasutamisega seotud kulud?
Vanem naisterahvas sai autolt löögi. Menetluse tulemusena on liiklusõnnetuses 100% süüdi sõiduki juht. Jalakäija haiglaravi on läbi, hetkel on lõppemas ka järelravi.
Liiklusõnnetuse tagajärjel on aktiivne inimene muutunud piiratud liikumisvõimega inimeseks, kes vajab argipäeva toimetustega hakkamasaamiseks kõrvalist abi. Seda eelkõige isikliku hügieeni protseduuride tegemiseks (korteris on vann, inimene ise ei saa enam selles end pesta) ning jalutamas käimiseks (korter, kus elatakse on teisel korrusel, lifti majas pole).
Kas kindlustus peab hüvitama sellise hooldaja teenuse kasutamisega seotud kulud?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Otsustamaks, mis kulu tuleb hüvitada, peab teadma kõiki asjaolusid. Millised tegutsemispiirangud inimesel täpselt on, kas need piirangud on püsivad või muutuvad, miks ei saa lähedased pakkuda inimesele tuge nende tegevuste tegemisel jmt.
Küsimus: Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise?22.09.2017
Tere!
Veeavarii tagajärjel tekkis alumisele naabrile varaline kahju, mida nüüd nõutakse kahju tekitajalt välja. Hüvitamisele kuuluv summa kindlustuse paberite järgi koosneb remondikalkulatsioonist ja kapist, mis olla saanud veekahjustusi. Esitatud on vaid kalkulatsioon ja kapi hind veebipoes, tegelikke tehtud kulutusi või remondiarvet ei ole. Teadaolevalt ei ole ka kahju saanud alumine naaber remonti reaalsuses teostanud ega ka kappi muretsenud. Kas ja millised õigused on kahju tekitajal antud olukorras?
1. Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise? Kas kahju tekitajal on õigus nõuda tõendeid reaalselt tehtud kulutuste kohta, et tasuda ka reaalsed kulutused endise olukorra teostamiseks?
2. Kahju tekitaja on alla vaesuspiiri elav vanaduspensionär. Kuidas toimida edasi, kui inimesel ei ole korraga nii suurt summat tasuda (kusjuures maksetähtaeg nõudel, mis tuli tavapostiga postkasti, on vaid 1 nädal)?
Aitäh vastamast!
Veeavarii tagajärjel tekkis alumisele naabrile varaline kahju, mida nüüd nõutakse kahju tekitajalt välja. Hüvitamisele kuuluv summa kindlustuse paberite järgi koosneb remondikalkulatsioonist ja kapist, mis olla saanud veekahjustusi. Esitatud on vaid kalkulatsioon ja kapi hind veebipoes, tegelikke tehtud kulutusi või remondiarvet ei ole. Teadaolevalt ei ole ka kahju saanud alumine naaber remonti reaalsuses teostanud ega ka kappi muretsenud. Kas ja millised õigused on kahju tekitajal antud olukorras?
1. Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise? Kas kahju tekitajal on õigus nõuda tõendeid reaalselt tehtud kulutuste kohta, et tasuda ka reaalsed kulutused endise olukorra teostamiseks?
2. Kahju tekitaja on alla vaesuspiiri elav vanaduspensionär. Kuidas toimida edasi, kui inimesel ei ole korraga nii suurt summat tasuda (kusjuures maksetähtaeg nõudel, mis tuli tavapostiga postkasti, on vaid 1 nädal)?
Aitäh vastamast!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
1. Kannatanu ei pea kahjustunud asja taastama. Kui kindlustusandja on hüvitanud kalkulatsiooni järgi kahju, siis ei ole tegu hüpoteetilise kahju hüvitisega, vaid tegeliku kahju hüvitamisega.
2. Pöörduge kindlustusandja poole, selgitage olukorda ja oma võimalusi.