Kahju- ja elukindlustus
Küsimus: Kas kindlustusleping tuleb ümber vormistada, kui eraisik võõrandas sõiduki, samas on edasi vastutav kasutaja?27.10.2017
Tere!
Eraisik võõrandas sõiduki ühingule. Samas määrati seesama eraisik ühingu poolt sõiduki vastutavaks kasutajaks.
Kas kohustuslik liikluskindlustusleping tuleb ümber vormistada?
Eraisik võõrandas sõiduki ühingule. Samas määrati seesama eraisik ühingu poolt sõiduki vastutavaks kasutajaks.
Kas kohustuslik liikluskindlustusleping tuleb ümber vormistada?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Samas võib kindlustusandja sõiduki omaniku muutust lugeda riskiasjaolude muutuseks. Seetõttu on mõistlik kindlustusandjale muutusest teada anda.
Küsimus: Kes peaks tsikli läbisõitu tõestama, kui spidomeetril on näit ees, kas mina või kindlustus?12.10.2017
Tere!
Oman 1999. aasta tsiklit, mis sattus avariisse. Kalkuleerimisel öeldi, et antud mootorratta taastamine ei ole otstarbekas. Seepeale tekkis tülikas diskussioon kahjukäsitlejaga kompenseeritava summa üle.
Kahjukäsitleja sõnul ei või olla 1999 aasta mootorrattal läbisõit 25000 km ning nõuab, et ma saaks kuidagi tõestada seda. Kahjukäsitleja pakkus maksta välja sama tsikli turuhinda, kuid tema poolt tehtud päringus tsiklile oli 30-40 tuhat suurem läbisõit. Kahjukäsitleja ütleb, et minu tsikli läbisõit "ei ole eluliselt kindlasti usutav" ning summa, mida mina pakkusin talle, on arutatav juhul ainult kui "suudate kuidagi tõestada, et Teie mootorratta õige läbisõit on tõesti ainult 25 000km".
Kes peaks selle tõestamisega tegutsema? Mina või kindlustusandja?
Kuidas üldse lahendada sellist probleemi?
Oman 1999. aasta tsiklit, mis sattus avariisse. Kalkuleerimisel öeldi, et antud mootorratta taastamine ei ole otstarbekas. Seepeale tekkis tülikas diskussioon kahjukäsitlejaga kompenseeritava summa üle.
Kahjukäsitleja sõnul ei või olla 1999 aasta mootorrattal läbisõit 25000 km ning nõuab, et ma saaks kuidagi tõestada seda. Kahjukäsitleja pakkus maksta välja sama tsikli turuhinda, kuid tema poolt tehtud päringus tsiklile oli 30-40 tuhat suurem läbisõit. Kahjukäsitleja ütleb, et minu tsikli läbisõit "ei ole eluliselt kindlasti usutav" ning summa, mida mina pakkusin talle, on arutatav juhul ainult kui "suudate kuidagi tõestada, et Teie mootorratta õige läbisõit on tõesti ainult 25 000km".
Kes peaks selle tõestamisega tegutsema? Mina või kindlustusandja?
Kuidas üldse lahendada sellist probleemi?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teie küsimusest loen välja, et kindlustusandja on teinud kahju suuruse kindlaks, kuid te ei ole sellega nõus.
Läbisõidumõõdiku näit on vaid üks näitaja, mille abil hinnata mootorratta läbisõitu. Läbisõitu saab hinnata ka muude tunnuste järgi, sh näiteks ratta üldine kulumine ja seisukord. Omaette küsimus on ka ratta vanuse, läbisõitu ja hinna omavaheline seos ehk kui palju mõjutab läbisõit 25 000 km või 55 000 km 1999. aastal kasutusele võetud mootorratta hinda.
Kokkuvõtvalt – Te ei ole rahul kindlustusandja pakutud hüvitise suurusega. Esitage kindlustusandjale oma argumendid koos tõenditega, millele tuginete nõudes suuremat hüvitist. Püüdke kindlusandjaga kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestu ja leiate jätkuvalt, et kindlustusandja otsus on vale, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda liiklukskindlustuse lepitaja poole, vt www.lkf.ee/lepitusorgan.
Küsimus: Kas mina, kui avariis kannatanu pool, saan valida, kus soovin autot remontida?06.10.2017
Kas mina, kui auto avariis kannatanu pool, saan valida, kus soovin autot remontida? Liiklusfirma suunas tema valitud töökotta, kus oli tehtud hinnang remondile aga hinnangus ei olnud arvestatud võimalikud kõrvaldefektid, mis on võimalik hinnata ainult remonditööde algusega.
Kui saime sellest teada, viisime auto teise kohta hinnangule, kus hinnang tuli natuke kõrgem, aga arvestades kõiki kulusid.
Kindlustusfirma ei nõustu uue hinnanguga ja sunnib oma remonditöökotta. Aga seal, kui remondi ajal tuleb välja, et avarii pärast tulid veel defektid, mida vaja parandada, siis peame selle eest juba ise maksma.
Kas meil on ikka õigus teha korralik remont meie poolt valitud töökojas ja kuidas veenda kindlustusfirmat, et tuleb teha korralik remont ja me tahame autot peale remonti saada kätte samas seisundis, kui see enne avariid oli.
Kui saime sellest teada, viisime auto teise kohta hinnangule, kus hinnang tuli natuke kõrgem, aga arvestades kõiki kulusid.
Kindlustusfirma ei nõustu uue hinnanguga ja sunnib oma remonditöökotta. Aga seal, kui remondi ajal tuleb välja, et avarii pärast tulid veel defektid, mida vaja parandada, siis peame selle eest juba ise maksma.
Kas meil on ikka õigus teha korralik remont meie poolt valitud töökojas ja kuidas veenda kindlustusfirmat, et tuleb teha korralik remont ja me tahame autot peale remonti saada kätte samas seisundis, kui see enne avariid oli.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teie küsimusest loen välja, et remondi summa erinevus tuleb sellest, mis tööd kalkulatsioonis sisalduvad. Kindlustusandja peab hüvitama ka need kulud, mis selguvad remondi käigus.
Remondikoha valikust vt ka siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/remondiettev%C3%B5tte-valik.
Küsimus: Kas mul on õigus kompensatsiooni nõuda, kui auto on avarii järgselt remondis ja pean kasutama bussi ning muid sõidukeid?05.10.2017
Tere!
Olin kannataja avariis, mis toimus Tallinnas, ise elan Tartus. Auto polnud sõiduvõimeline ja seetõttu olin sunnitud selle Tallinnasse jätma, ise bussiga koju sõitma. Samuti auto valmimisel pean sellele bussiga järele minema.
Samuti sain teada, et autole tehtud kindlustus ei ole pausil sellel ajal kui autot parandatakse. Ma ei saa autot kasutada vähemalt kuu aega, kuid pean maksma selle kindlustust. Samuti pean leidma muud võimalused liiklemiseks sellel perioodil. Kõik sellised kulutused kokku moodustavad arvestatava summa. Kas mul on õigus selle kompensatsiooni nõuda ning kuidas see toimuks?
Aitäh!
Olin kannataja avariis, mis toimus Tallinnas, ise elan Tartus. Auto polnud sõiduvõimeline ja seetõttu olin sunnitud selle Tallinnasse jätma, ise bussiga koju sõitma. Samuti auto valmimisel pean sellele bussiga järele minema.
Samuti sain teada, et autole tehtud kindlustus ei ole pausil sellel ajal kui autot parandatakse. Ma ei saa autot kasutada vähemalt kuu aega, kuid pean maksma selle kindlustust. Samuti pean leidma muud võimalused liiklemiseks sellel perioodil. Kõik sellised kulutused kokku moodustavad arvestatava summa. Kas mul on õigus selle kompensatsiooni nõuda ning kuidas see toimuks?
Aitäh!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kulu, mis tekib sellest, et Teil on liikluskindlustuse makse tasumise kohutus kindlustuslepingu järgi ka selle aja eest, mil sõidukit remonditakse, Te kindlustusandjalt ega kahju tekitajalt nõuda ei saa – tegu on puhtmajandusliku kahjuga. Kui sõidukit ei saa tehnilistel põhjustel kasutada enam kui kuu jooksul, saate liikluskindlustuse lepingu lõpetada.
Küsimus: Kas kindlustusandja võib keelduda andmast infot minule, kui sõiduki omanikule, auto varasemate avariide kohta?29.09.2017
Kui sõidukiomanikul on soov teada eelneva(te) avarii(de) kohta lisainformatsiooni, näiteks mis seisus auto oli avariihetkel ja mis sai töökojas selle autoga tehtud kindlustuse poolt, kas kindlustusandja võib keelduda andmast infot minule, kui sõiduki omanikule, kui teha päring e-maili teel? Minu ega eelmise omaniku käes ei toimunud avarii. Maanteeametist ei saa ligi eelmiste omanike nimedele, ega kuidagi nende kontakte.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimus: Kas KÜ peaks hüvitama veekahju tekitamisel omavastutuse summa?26.09.2017
Tere,
Kas KÜ-le saab hagi esitada ainult korteriomanik või ka see, kes maksab kodukindlustust ja kommunaale?
Keskkütteradiaatorid uputasid korteri, KÜ maksis ainult radiaatoriõhutite vahetuse. Kodukindlustuse kaudu vahetati uus põrand, ent KÜ keeldub omavastutuse tasumisest.
Kas KÜ-le saab hagi esitada ainult korteriomanik või ka see, kes maksab kodukindlustust ja kommunaale?
Keskkütteradiaatorid uputasid korteri, KÜ maksis ainult radiaatoriõhutite vahetuse. Kodukindlustuse kaudu vahetati uus põrand, ent KÜ keeldub omavastutuse tasumisest.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Nõude saab esitada kahju kannatanu. Kui korteri siseviimistlus sai kahjustada, siis on kannatanuks korteri omanik.
Küsimus: Kas kindlustus hüvitab liiklsusõnnetuse tagajärjel vajaminevat kõrvalabi?22.09.2017
Tere!
Vanem naisterahvas sai autolt löögi. Menetluse tulemusena on liiklusõnnetuses 100% süüdi sõiduki juht. Jalakäija haiglaravi on läbi, hetkel on lõppemas ka järelravi.
Liiklusõnnetuse tagajärjel on aktiivne inimene muutunud piiratud liikumisvõimega inimeseks, kes vajab argipäeva toimetustega hakkamasaamiseks kõrvalist abi. Seda eelkõige isikliku hügieeni protseduuride tegemiseks (korteris on vann, inimene ise ei saa enam selles end pesta) ning jalutamas käimiseks (korter, kus elatakse on teisel korrusel, lifti majas pole).
Kas kindlustus peab hüvitama sellise hooldaja teenuse kasutamisega seotud kulud?
Vanem naisterahvas sai autolt löögi. Menetluse tulemusena on liiklusõnnetuses 100% süüdi sõiduki juht. Jalakäija haiglaravi on läbi, hetkel on lõppemas ka järelravi.
Liiklusõnnetuse tagajärjel on aktiivne inimene muutunud piiratud liikumisvõimega inimeseks, kes vajab argipäeva toimetustega hakkamasaamiseks kõrvalist abi. Seda eelkõige isikliku hügieeni protseduuride tegemiseks (korteris on vann, inimene ise ei saa enam selles end pesta) ning jalutamas käimiseks (korter, kus elatakse on teisel korrusel, lifti majas pole).
Kas kindlustus peab hüvitama sellise hooldaja teenuse kasutamisega seotud kulud?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Otsustamaks, mis kulu tuleb hüvitada, peab teadma kõiki asjaolusid. Millised tegutsemispiirangud inimesel täpselt on, kas need piirangud on püsivad või muutuvad, miks ei saa lähedased pakkuda inimesele tuge nende tegevuste tegemisel jmt.
Küsimus: Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise?22.09.2017
Tere!
Veeavarii tagajärjel tekkis alumisele naabrile varaline kahju, mida nüüd nõutakse kahju tekitajalt välja. Hüvitamisele kuuluv summa kindlustuse paberite järgi koosneb remondikalkulatsioonist ja kapist, mis olla saanud veekahjustusi. Esitatud on vaid kalkulatsioon ja kapi hind veebipoes, tegelikke tehtud kulutusi või remondiarvet ei ole. Teadaolevalt ei ole ka kahju saanud alumine naaber remonti reaalsuses teostanud ega ka kappi muretsenud. Kas ja millised õigused on kahju tekitajal antud olukorras?
1. Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise? Kas kahju tekitajal on õigus nõuda tõendeid reaalselt tehtud kulutuste kohta, et tasuda ka reaalsed kulutused endise olukorra teostamiseks?
2. Kahju tekitaja on alla vaesuspiiri elav vanaduspensionär. Kuidas toimida edasi, kui inimesel ei ole korraga nii suurt summat tasuda (kusjuures maksetähtaeg nõudel, mis tuli tavapostiga postkasti, on vaid 1 nädal)?
Aitäh vastamast!
Veeavarii tagajärjel tekkis alumisele naabrile varaline kahju, mida nüüd nõutakse kahju tekitajalt välja. Hüvitamisele kuuluv summa kindlustuse paberite järgi koosneb remondikalkulatsioonist ja kapist, mis olla saanud veekahjustusi. Esitatud on vaid kalkulatsioon ja kapi hind veebipoes, tegelikke tehtud kulutusi või remondiarvet ei ole. Teadaolevalt ei ole ka kahju saanud alumine naaber remonti reaalsuses teostanud ega ka kappi muretsenud. Kas ja millised õigused on kahju tekitajal antud olukorras?
1. Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise? Kas kahju tekitajal on õigus nõuda tõendeid reaalselt tehtud kulutuste kohta, et tasuda ka reaalsed kulutused endise olukorra teostamiseks?
2. Kahju tekitaja on alla vaesuspiiri elav vanaduspensionär. Kuidas toimida edasi, kui inimesel ei ole korraga nii suurt summat tasuda (kusjuures maksetähtaeg nõudel, mis tuli tavapostiga postkasti, on vaid 1 nädal)?
Aitäh vastamast!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

1. Kannatanu ei pea kahjustunud asja taastama. Kui kindlustusandja on hüvitanud kalkulatsiooni järgi kahju, siis ei ole tegu hüpoteetilise kahju hüvitisega, vaid tegeliku kahju hüvitamisega.
2. Pöörduge kindlustusandja poole, selgitage olukorda ja oma võimalusi.
Küsimus: Kas liisingufirmal on õigus nõuda endiselt liisinguvõtjalt kindlustusmaksete tasumist?15.09.2017
Tere!
Liisinguandja võttis auto enda valdusesse tagasi (2017 alguses) peale seda, kui liisinguvõtja ei suutnud liisingumaksed tasuda. Lõpparved on tehtud ja makstud.
Küsimus tuleb järgmine: nüüd nõuab liisingufirma, et endine liisinguvõtja maksaks auto eest kindlustust. Kas on õigustatud (seadusega kooskõlas) seda nõuda?
Aitäh!
Liisinguandja võttis auto enda valdusesse tagasi (2017 alguses) peale seda, kui liisinguvõtja ei suutnud liisingumaksed tasuda. Lõpparved on tehtud ja makstud.
Küsimus tuleb järgmine: nüüd nõuab liisingufirma, et endine liisinguvõtja maksaks auto eest kindlustust. Kas on õigustatud (seadusega kooskõlas) seda nõuda?
Aitäh!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liisinguandja õigus nõuda liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist saab tulla liisingulepingust või muust liisinguandja ja liisinguvõtja vahelisest kokkuleppest.
Küsige liisinguandjalt, millele tuginedes ta liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist nõuab.
Küsimus: Kas kindlustusfirma ei peaks ise leidma remonditöökoja, kes mu auto ära remondib selle raha eest, mis nad on nõus maksma?15.09.2017
Minu teada on kohustuslik liikluskindlustus autojuhil selleks puhuks, kui ta jääb liiklusõnnetuses kannatajaks pooleks ja vajab liiklusõnnetuses tekkinud kahju hüvitamist. Mida aga teha, kui sattusin oma autoga avariisse, esindus hindas minu auto võimalikuks remondisummaks 1900 EUR. Minu arvates oleks õiglane ja normaalne, kui ma viin oma auto remondifirmasse, kes teeb mu auto korda ja esitab arve pärast liikluskindlustusele. Kindlustusfirma aga teatas, et nemad on nõus minu auto remonti kompenseerima vaid 600 EUR eest. Küsimus: Kas kindlustusfirma ei peaks ise leidma remonditöökoja, kes mu auto ära remondib selle raha eest, kui mina sellise hinnaga remontijat ei leia?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõiduki remont ei ole otstarbekas, siis loetakse sõiduk hävinuks. Sel juhul hüvitab kindlustusandja sõiduki väärtuse ning remonditöökoda ei puutu asjasse.
Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Sellega kindlustatakse kahju, mida sõiduki valdaja tekitab sõidukiga kolmandale isikule. See tähendab, et kahju tekitaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb kindlustusandja.