Kahju- ja elukindlustus

Kui varem inimesele kuulunud sõiduki liikluskindlustuse lepingu kindlustusvõtja oli seesama inimene ja peale sõiduki võõrandmaist sai seesama inimene liiklusregistri andmetel sõiduki vastutavaks kasutajaks, siis lepingut ümber vormistada ei ole vaja, sest kindlustusvõtja ei muutunud. See on nii, sest kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja – ehk kindlustuskohustusega isik – muutub, läheb liikluskindlustuse leping automaatselt üle uuele omanikule või vastutavale kasutajale. Üleminek toimub liiklusregistris vastava kande tegemise hetkel.

Samas võib kindlustusandja sõiduki omaniku muutust lugeda riskiasjaolude muutuseks. Seetõttu on mõistlik kindlustusandjale muutusest teada anda.

Kui mootorratas on liikluskindlustuse juhtumis hävinud, peab kindlustusandja maksma hüvitiseks summa, mille eest saate hävinuga samaväärse mootorratta soetada. Kahju suuruse väljaselgitamine on kindlustusandja kohustus.

Teie küsimusest loen välja, et kindlustusandja on teinud kahju suuruse kindlaks, kuid te ei ole sellega nõus.

Läbisõidumõõdiku näit on vaid üks näitaja, mille abil hinnata mootorratta läbisõitu. Läbisõitu saab hinnata ka muude tunnuste järgi, sh näiteks ratta üldine kulumine ja seisukord. Omaette küsimus on ka ratta vanuse, läbisõitu ja hinna omavaheline seos ehk kui palju mõjutab läbisõit 25 000 km või 55 000 km 1999. aastal kasutusele võetud mootorratta hinda.

Kokkuvõtvalt – Te ei ole rahul kindlustusandja pakutud hüvitise suurusega. Esitage kindlustusandjale oma argumendid koos tõenditega, millele tuginete nõudes suuremat hüvitist. Püüdke kindlusandjaga kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestu ja leiate jätkuvalt, et kindlustusandja otsus on vale, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda liiklukskindlustuse lepitaja poole, vt www.lkf.ee/lepitusorgan.

Kui kahju hüvitab kahju põhjustanud sõidukijuhi liikluskindlustuse kindlustusandja, siis saate kannatanuna valida, kus teie sõidukit remonditakse. Samas ei ületa kindlustusandja hüvitamiskohustus mõistlikku remondisummat. Seega, kui remont Teie valitud remondikohas on kallim, kui mujal mõistlikus kohas, siis hüvitab kindlustusandja mõistliku kulu ja ülejäänud tuleb Teil endal kanda.

Teie küsimusest loen välja, et remondi summa erinevus tuleb sellest, mis tööd kalkulatsioonis sisalduvad. Kindlustusandja peab hüvitama ka need kulud, mis selguvad remondi käigus.

Remondikoha valikust vt ka siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/remondiettev%C3%B5tte-valik.

Liikluskindlustuse seadusest tulenevalt ei hüvita kahju põhjustaja kindlustusandja kahju, mis tekib sellest, et kahjustunud sõidukit ei saa selle remondi ajal kasutada. Kui sõiduk oli Teile vajalik või kasulik, eelkõige Teie majandus- või kutsetegevuseks või tööks, saate nõuda samaväärse sõiduki kasutamise kulu kahju tekitajalt.

Kulu, mis tekib sellest, et Teil on liikluskindlustuse makse tasumise kohutus kindlustuslepingu järgi ka selle aja eest, mil sõidukit remonditakse, Te kindlustusandjalt ega kahju tekitajalt nõuda ei saa – tegu on puhtmajandusliku kahjuga. Kui sõidukit ei saa tehnilistel põhjustel kasutada enam kui kuu jooksul, saate liikluskindlustuse lepingu lõpetada.

Üksikasjalikku teavet juhtunu kohta on õigus saada juhtunus osalenutel. Seega võib arvata, et Te ei saa kindlustusandjalt teavet kindlustusjuhtumi kohta, mis leidis aset enne, kui saite auto omanikuks.

Kui korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest, siis peab ühistu ka kahju hüvitama. See, kas ühistu vastutab või mitte sõltub sellest, mis täpselt kahju põhjustas.

Nõude saab esitada kahju kannatanu. Kui korteri siseviimistlus sai kahjustada, siis on kannatanuks korteri omanik.

Kahju tekitaja liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab inimese vajaduste suurenemisest tekkiva möödapääsmatu kulu, mis on tingitud liiklusõnnetusest saadud kehavigastusest, sh näiteks kulu põetajale, kulu abivahendid vannitoas ja treppidel.

Otsustamaks, mis kulu tuleb hüvitada, peab teadma kõiki asjaolusid. Millised tegutsemispiirangud inimesel täpselt on, kas need piirangud on püsivad või muutuvad, miks ei saa lähedased pakkuda inimesele tuge nende tegevuste tegemisel jmt.

Kahju suurus hinnatakse ja kahju hüvitatakse üldiselt rahas. Kui asi on kahjustatud või hävinud, siis hinnatakse ära, kui suur on tekkinud kahju (korteri remondi kalkulatsioon ja uue kapi soetamine) ja see hüvitis makstakse välja. On kannatanu otsustada, mida ta hüvitisega teeb.

1. Kannatanu ei pea kahjustunud asja taastama. Kui kindlustusandja on hüvitanud kalkulatsiooni järgi kahju, siis ei ole tegu hüpoteetilise kahju hüvitisega, vaid tegeliku kahju hüvitamisega.
2. Pöörduge kindlustusandja poole, selgitage olukorda ja oma võimalusi.

Kindlustuslepingu järgi on kindlustusmakse tasumine kindlustusvõtja põhikohustus. Kindlustusmakset tasumist kindlustuslepingu järgi saab nõuda kindlustusandja. Seega, kui kindlustuslepingu sõlmis kindlustusvõtjana liisinguvõtja, siis peab liisinguvõtja tasuma kindlustusseltsile kindlustusmaksed selle aja eest, mil kindlustusleping kehtis.

Liisinguandja õigus nõuda liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist saab tulla liisingulepingust või muust liisinguandja ja liisinguvõtja vahelisest kokkuleppest.

Küsige liisinguandjalt, millele tuginedes ta liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist nõuab.

Kui kindlustusandja hinnangul saab sõiduki taastada õnnetuse eelsesse seisu 600 euro eest, siis peab kindlustusandja nimetama ka remondiettevõtte, kus selle summa eest sõiduk taastatakse. Praktikas nii see ka on, s.t sõiduki taastamisel teeb remondikalkulatsiooni remondiettevõte, mitte kindlustusandja.

Kui sõiduki remont ei ole otstarbekas, siis loetakse sõiduk hävinuks. Sel juhul hüvitab kindlustusandja sõiduki väärtuse ning remonditöökoda ei puutu asjasse.

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Sellega kindlustatakse kahju, mida sõiduki valdaja tekitab sõidukiga kolmandale isikule. See tähendab, et kahju tekitaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb kindlustusandja.