Õigus
Küsimus: Mida teha kui jalgrattahaagis ei mahu ülekäiguraja ohutussaarele?24.04.2019
Tallinnas on palju selliseid reguleeritud ülekäiguradasid, kui foor töötab eri sõidusuundadel kordamööda ja keskel olev ohutussaar vaevu kaks meetrit lai. Jalgrattaga teed ületades sinna hädavaevu mahub, aga kui jalgratta taga on haagis, siis jääb see haagis täies ulatuses selja taga oleva sõiduraja peale ning paneb seal liikluse kinni. Edasi minna keelab mul punane tuli või pole see ellujäämise seisukohalt võimalik ning põiki jalgratast koos haagisega ohutussaarele iga kord ka ei paiguta, sest seal on teisigi inimesi. Korra oli juhus, jätsingi haagise sõiduteele ja õnneks kolonn, kellel süttis roheline, rahulikult ootas, kuid mõne ristmiku puhul võib see tekitada ohtlikke olukordi. Kuidas oleks korrektne niisuguses olukorras käituda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas lapse ema loast piisab, et laps võiks reisile minna või peab ka lapse isa selleks eraldi loa andma?23.04.2019
Tere. Lapse vanemad elavad lahus - ema koos lapsega Eestis ning isa välismaal (laps on 16-aastane). Noor osales konkursil, mille võiduks oli reis neljaks päevaks Suurbritanniasse. Kas lapse ema loast piisab, et laps võiks reisile minna või peab ka lapse isa selleks eraldi loa andma?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksid vanemad allkirjastama ühise nõusoleku.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peaks maksma meile nüüd vähem, kuna tal uues peres kolm alaealist last?23.04.2019
Tere. Aastaid tagasi esitasin elatisnõude avalduse kohtule. Nõude esitasin miinimumi järgi, see on siis pool miinimumpalgast, kuna iga aasta see siis natuke tõuseb. Aastaid maksab isa ainult sada, aga peaks 270 sel aastal siis. Tal on uues peres kolm alaealist last, kas sel puhul peaks ta elatist meile vähem maksma. Lapse kasvatamises osalenud ta pole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub eelkõige lapse isa varanduslikust olukorrast. Reeglina ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka, kuid kui kohustatud isikul on mitu ülalpeetavat ja tema sissetulek ei võimalda tal anda kõigile ülalpidamist elatise miinimummääras, võib olla põhjendatud ka elatise vähendamine alla kehtiva miinimumi. Kui isa varanduslik olukord on piisav, peaks elatise maksmine toimuma vastavalt kehtivale miinimummäärale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas seda, et andsin ekselukaaslasele 50 % kinnisvara väärtusest võib pidada elatise ettemaksuks?23.04.2019
Tere!
Elasin eelmise kaasaga vabaabielu, kuhu sündis ka kaks last. Lahku läksime, kuna naine leidis uue mehe ja on nüüdseks veel ka abielus. Kas minul on rahalised kohustused eksnaise ja laste ees? Mis summas ja mille alusel arvutatakse?
Kui lahku läksime, omasin mina kinnisvara, millest andsin 50 protsenti müügiväärtusest eks naisel, et lapsed peavarjuta ei jääks. Kas seda võib arvestada, kui elatismaksu või oli see lihtsalt kingitus minu poolt talle?
Elasin eelmise kaasaga vabaabielu, kuhu sündis ka kaks last. Lahku läksime, kuna naine leidis uue mehe ja on nüüdseks veel ka abielus. Kas minul on rahalised kohustused eksnaise ja laste ees? Mis summas ja mille alusel arvutatakse?
Kui lahku läksime, omasin mina kinnisvara, millest andsin 50 protsenti müügiväärtusest eks naisel, et lapsed peavarjuta ei jääks. Kas seda võib arvestada, kui elatismaksu või oli see lihtsalt kingitus minu poolt talle?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on isana kohustus oma lastele ülalpidamist anda, reeglina täidab lahus elav vanem oma kohustust elatise maksmise teel. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvutatakse kokku lapse igakuised vajadused ja jagatakse need vanemate vahel pooleks - poole maksab lahus elav vanem elatisena, poole ulatuses panustab lapsi kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes. Igakuine elatis ühele lapsele ei tohiks reeglina olla väiksem kui pool kehtivat alampalka.
Ülalpidamise andmine teisel viisil kui igakuiselt kulutusi tehes eeldab üldiselt vanemate eelnevat sellesisulist kokkulepet. Kui kokkulepet pole, on kirjeldatud kinnisvaratehingut keeruline käsitleda ülalpidamiskohustuse ettetasumisena.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised on variandid, et inimene korterist välja tõsta ning väljakirjutada?18.04.2019
Tere, küsimus eelmise kaasomaniku väljakirjutamise korterist kohta. Inimene, kes oli varem omanud pool korterist "kinkis" selle teisele omanikule üle 3 aasta tagasi, et tagastada võla (lihtsalt privaatlaen). Nüüd elab see inimene siin samas korteris kogu selle aja (on sissekirjutatud), kasutab elektrit, vett, jne aga korteri eest ei maksa üldse, elab täitsa tasuta. Omal soovil ta lahkuda korterist ei soovi, kuna ei oma töökohta. Pakkusime temale variandi osta korter näiteks Kohtja-Järvel (korter mille kohta küsimuse esitan on Tallinnas) aga ta keeldub sinna kolimast. Millised on veel variandid, et inimene korterist välja tõsta ning väljakirjutada? Kas omanik saab seda ise teha või ei saa inimest lihtsalt korterist välja kirjutada. Samuti millised on variandid kui inimene segab nii korteris elanikke kui ka naabreid, kuna tihti on ta joobes ja karjub ning laamendab.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui torustiku uuendamisel lõhutakse maha osa seinast, kas KÜ peab hüvitama sellest tuleneva kahju?18.04.2019
Kas olen õigesti seadust tõlgendanud?
Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse paragrahv 31 lõige 3 ütleb, et omanikule tekkinud kahju peab hüvitama.
§ 31. Korteriomaniku kohustused
3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
Kui torustiku uuendamisel lõhutakse maha osa seinast, kas KÜ peab hüvitama sellest tuleneva kahju?
Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse paragrahv 31 lõige 3 ütleb, et omanikule tekkinud kahju peab hüvitama.
§ 31. Korteriomaniku kohustused
3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
Kui torustiku uuendamisel lõhutakse maha osa seinast, kas KÜ peab hüvitama sellest tuleneva kahju?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ma taksojuhina võin klienti invakohal oodata, kui ise autos olen?18.04.2019
Tere
Töötan praegu taksojuhina ja sain tellimuse. Ootasin klienti, seistes invakohal, siis jooksis ühtäkki linnavalitsusest välja MUPO ametnik ja hakkas fotosid klõpsima (mina istusin autos). Samal päeval määras MUPO mulle hoiatustrahvi 20 eurot. Kas ma tegelikult võin klienti invakohal oodata, kui ise autos olen?
Tänades
Töötan praegu taksojuhina ja sain tellimuse. Ootasin klienti, seistes invakohal, siis jooksis ühtäkki linnavalitsusest välja MUPO ametnik ja hakkas fotosid klõpsima (mina istusin autos). Samal päeval määras MUPO mulle hoiatustrahvi 20 eurot. Kas ma tegelikult võin klienti invakohal oodata, kui ise autos olen?
Tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis peaks tegema, et korterelamu arvele võtta, kelle poole pöörduda ja kui palju see maksma läheb?18.04.2019
Tere
Elan korteris, kus puudub ühistu ja korterelamu on arvelt maas. Mis peaks tegema, et korterelamu arvele võtta, kelle poole pöörduda ja kui palju see maksma läheb? Korterid on kaasomandis.
Ette tänades
Elan korteris, kus puudub ühistu ja korterelamu on arvelt maas. Mis peaks tegema, et korterelamu arvele võtta, kelle poole pöörduda ja kui palju see maksma läheb? Korterid on kaasomandis.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas Euroopa Liidus reisimiseks nt. Lätti on vaja lahus elavatel vanematel teise vanema kirjalikku nõusolekut?18.04.2019
Kas Euroopa Liidus reisimiseks nt. Lätti on vaja lahus elavatel vanematel teise vanema kirjalikku nõusolekut? Reisi kestvus 1-2 päeva.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas inimesele on võimalik seada lähenemiskeeld kui ta on muutunud juba ohtlikuks oma laste emale?18.04.2019
Tere, sooviks teada kas inimesele on võimalik seada lähenemiskeeld kui ta on muutunud juba ohtlikuks oma laste emale. Varem oli probleemiks see, et ta helistas päeva jooksul kümneid kordi ja üritas ühendust saada laste emaga, mis põhjustas suurt stressi naisele. Nüüd on asi veel hullemaks läinud, sest tuli alkoholi joobes ukse taha ja nõudis, et teda sisse lastakse kuigi see pole tema kodu. Selle käigus lõhkus ära ka ukse lingi. Kutsuti ka politsei ja fikseeriti olukord aga laste isa jõudis enne politsei saabumist lahkuda. Probleemiks on ka see, et ta tarvitab alkoholi sama aeg kui lapsed tema juures viibivad.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lähenemiskeelu näol on tegemist isikuõiguste väga range piiranguga, mistõttu kasutatakse seda viimase abinõuna ja selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud. Asja muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et antud juhul on tegemist isikutega, kellel on ühised lapsed ja laste isal on vaatamata vanemate omavahelistele pingelistele suhetele õigus suhelda oma lastega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand