Õigus
Küsimus: Kas tööandja saab eeldada, et töötaja korraldab haiguse korral enda asendamise?13.06.2017
Ma olen 2 pisikese lapse (4-aastane ja 2-aastane) ema ning lapsed käivad lasteaias ja mul on küsimus, et mõnikord tekib selline olukord, et lapsed jäävad haigeks ja mina pean puuduma töölt või siis tekib mul kuus kord menstruatsioon, mistõttu ma ei saa tööle minna, kuna siis mul on vererohke päev ja siis tööandja kirjutab mulle sms-i teel, et kes siis sind asendab? Tegemist on kaubandusega. Kuigi mõlemad lapsed on kurdid ja mina ise olen ka kurt.
Tänan,
2 pisikese lapse ema
Tänan,
2 pisikese lapse ema
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Seadus ei keela töötajal endale asendajat otsida, kuid kindlasti pole see töötaja kohustus. Kui viibite haigus- või hoolduslehel, on tööandja see, kes peab leidma viisi, kuidas töö tegemine korraldada.
Lisan, et töölt puudumiseks peab olema seaduslik alus, st, et enda või laste terviseprobleemide korral tuleb võtta haigusleht või hooldusleht. Vastasel korral pole alust töölt puudumiseks ning tööandja võib puudumist käsitleda rikkumisena.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui minu koormust tõstetakse ühes kuus, kas sellesse kuusse jääva puhkusega teenin ikka oma vana protsendiga töötunde?13.06.2017
Töötan 70%-lise töökoormusega, kuid mul on tekkinud palju ületunde. Andsin lahkumisavalduse 7ndal kuupäeval ja nüüd soovib juhataja tõsta minu selle kuu koormust, et töötunnid läheks nulli ja töötaks järgmisel kuul veel nädal aega, sest siis oleks täpselt kuu aega veel tööl.
Mul on sellel kuul veel ka kaks nädalat puhkust. Kui mu protsenti nüüd tõstetakse sel kuul, kas siis tõuseb ka ühe puhkusepäeva eest saadava töötundide hulk või jääb see ikka samaks, mis mul 70% juures oli?
Mul on sellel kuul veel ka kaks nädalat puhkust. Kui mu protsenti nüüd tõstetakse sel kuul, kas siis tõuseb ka ühe puhkusepäeva eest saadava töötundide hulk või jääb see ikka samaks, mis mul 70% juures oli?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõigepealt selgitan, et tööaja ehk töökoormuse muutmiseks peavad pooled saavutama kokkuleppe. Tööandja ühepoolselt taotlist muudatust teha ei saa.
Mis puudutab puhkust, siis pole vahet kas töötate täistööajaga või osalise tööajaga - puhkust antakse kalendripäevades ning hüvitatakse mitte tundide järgi vaid päevade järgi.
Täistööajaga töötamisel väheneb puhkusel viibides kalendaarne tööaeg 8 tundi tööpäevas (näiteks E-P puhates väheneb kalendaarne tööaeg 5 (E-R) x 8 = 40 tunni võrra). Kui puhkust kasutatakse ajal, kui tööajakava on juba koostatud, väheneb kalendaarne tööaeg puhkuse perioodi jäävate töötundide võrra.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja peab puhkuseraha maksma, kui töötan ühes firmas 8 kuud ja nüüd võtan nt 5 päeva puhkust?13.06.2017
Tere
Töötan ühes firmas 8 kuud ja nüüd võtan nt 5 päeva puhkust, kas tööandja peab puhkuseraha maksma?
Töötan ühes firmas 8 kuud ja nüüd võtan nt 5 päeva puhkust, kas tööandja peab puhkuseraha maksma?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui kasutate põhipuhkust vastavalt puhkuste ajakavale või avalduse alusel (vähemalt 14 kalendripäeva ette), siis on tööandjal kohustus ka iga kalendripäeva eest maksta puhkusetasu. Puhkusetasu tuleb välja maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkusele jäämist. Kokkuleppel võib puhkusetasu maksta ka palgapäeval.
Lisan, et puhkuse osadeks jagamine toimub poolte kokkuleppel. Tööandjal on õigus keelduda lühema kui seistmepäevase puhkuseosa andmisest. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb puhkust kasutada täies mahus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas oma nõusoleku andmist ehituseks oma kinnistu piirile saab tagasi võtta kuna on tehtud 3 uut projekti varianti?13.06.2017
Tere
Kas oma nõusoleku andmist ehituseks oma kinnistu piirile saab tagasi võtta kuna on tehtud 3 uut projekti varianti, ühele nendest (hilisemale) olen ma kirjutanud peale "ei ole nõus" ja varasemal minu nõusoleku allkirja juures ei ole ka naaberkinnistu omaniku allkirja (TsÜS § 78 (1)? Kas ma oleks pidanud kirjalikult oma nõusoleku tagasi võtma? Samas ei olnud mul see võimalik, kuna ma ei teadnud, et tulevad uued projektid.
Tänan!
Kas oma nõusoleku andmist ehituseks oma kinnistu piirile saab tagasi võtta kuna on tehtud 3 uut projekti varianti, ühele nendest (hilisemale) olen ma kirjutanud peale "ei ole nõus" ja varasemal minu nõusoleku allkirja juures ei ole ka naaberkinnistu omaniku allkirja (TsÜS § 78 (1)? Kas ma oleks pidanud kirjalikult oma nõusoleku tagasi võtma? Samas ei olnud mul see võimalik, kuna ma ei teadnud, et tulevad uued projektid.
Tänan!
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus (TsÜS § 72). Igasuguste tahteavalduste tagasivõtmine on lubatud üksnes eelpool nimetatud sätte tingimustel või poolte kokkuleppel.
Seega tahteavaldus jõustub selle jõudmisega adressaadini ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel (on ka teised võimalused, kuid Teie olukorras nende kohaldamine ei ole tõenäoline).
Küsimus: Kas pean tasuma korteri arved perioodi eest, mis jääb müügilepingu sõlmimise ja valduse ülemineku vahele?13.06.2017
Tere!
Ostsin eelmise aasta juulis korteri ja selle üleandmine oli 25. augustil. Lepingusse sai sisse punkt, et müüja tasub kõik korteriga seotud kulud kuni korteri üleandmiseni kuu aja jooksul. Maja haldab haldusfirma. Mina jagasin arve päevade peale ära ja tasusin oma osa. Eelmine omanik soovib aga haldusfirmalt arvet kuni 25. augustini. Oleme mõlemad korduvalt majahalduriga ühendust võtnud ja palunud arve eelmisele omanikule saata. Ise olen saanud vastuseks algselt, et poolikut arvet pole võimalik saata ja nüüd viimati, et arve on saadetud. Siiski nõuab haldusfirma nüüd minult terve augustikuu võla tasumist. On mul kohustus kogu võlg tasuda? Kui jah, siis kuidas saan mina nõuda eelmiselt omanikult kulude hüvitamist? Ja kas haldusfirmal on õigus keelduda poole kuu eest arve esitamisest?
Lepingu sõlmimise hetkel majas korteriühistut ei olnud. Hetkel käib korteriühistu loomine või on just loodud.
Ette tänades
Ostsin eelmise aasta juulis korteri ja selle üleandmine oli 25. augustil. Lepingusse sai sisse punkt, et müüja tasub kõik korteriga seotud kulud kuni korteri üleandmiseni kuu aja jooksul. Maja haldab haldusfirma. Mina jagasin arve päevade peale ära ja tasusin oma osa. Eelmine omanik soovib aga haldusfirmalt arvet kuni 25. augustini. Oleme mõlemad korduvalt majahalduriga ühendust võtnud ja palunud arve eelmisele omanikule saata. Ise olen saanud vastuseks algselt, et poolikut arvet pole võimalik saata ja nüüd viimati, et arve on saadetud. Siiski nõuab haldusfirma nüüd minult terve augustikuu võla tasumist. On mul kohustus kogu võlg tasuda? Kui jah, siis kuidas saan mina nõuda eelmiselt omanikult kulude hüvitamist? Ja kas haldusfirmal on õigus keelduda poole kuu eest arve esitamisest?
Lepingu sõlmimise hetkel majas korteriühistut ei olnud. Hetkel käib korteriühistu loomine või on just loodud.
Ette tänades
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kui omavahelises müügilepingus on nii kokku lepitud, siis peavad pooled lepingu tingimusi järgima. Haldusfirma vist kardab seda, et endine omanik keeldub arve tasumisest, ning firma ei tea, kas on tal õigus tasumist nõuda, ja just sellel põhjusel esitab arve Teile. Näidake firmale lepingut, et firma esindajad saaks selle sisuga ja konkreetselt selle punktiga tutvuda. Kui firmaga leppida ei õnnestu, siis saate oma poolt tasutud raha endiselt omanikult regressi korras tagasi nõuda.
Küsimus: Kuidas aastaid tagasi müüdud traktori eest raha kätte saada?13.06.2017
Tere!
Minu lähedane müüs talle kuuluva masina (traktori) tuttavale (masin ostjale ei kuule veel). Kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole, oli suuline kokkulepe hinnas ning arve lubas ta müügi kohta teha siis, kui kogu summa käes (eeldas, et võlgnik tasub oma võla mõistliku aja jooksul). Tänaseks on sellest möödas juba mitu aastat, kuid masina saanud isik ei ole oma kohustust täitnud ning masina eest on suurem osa summast tasumata. Laekunud on ainult üks makse, ettemaksu nimel.
Kas meil oleks õigus hagiga kohtusse pöörduda alusetu rikastumise nõudega? Otseselt masinat tagasi ei tahaks, sest nüüd on seda juba mitu aastat kasutatud ning masina väärtus langenud. Eesmärk oleks siiski saada kokkulepitud summa. Milline on kõige mõistlikum võimalus edasi minna?
Minu lähedane müüs talle kuuluva masina (traktori) tuttavale (masin ostjale ei kuule veel). Kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole, oli suuline kokkulepe hinnas ning arve lubas ta müügi kohta teha siis, kui kogu summa käes (eeldas, et võlgnik tasub oma võla mõistliku aja jooksul). Tänaseks on sellest möödas juba mitu aastat, kuid masina saanud isik ei ole oma kohustust täitnud ning masina eest on suurem osa summast tasumata. Laekunud on ainult üks makse, ettemaksu nimel.
Kas meil oleks õigus hagiga kohtusse pöörduda alusetu rikastumise nõudega? Otseselt masinat tagasi ei tahaks, sest nüüd on seda juba mitu aastat kasutatud ning masina väärtus langenud. Eesmärk oleks siiski saada kokkulepitud summa. Milline on kõige mõistlikum võimalus edasi minna?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Käesoleval juhul ei ole selge, kas on teil võimalus hinna suuruse tõendamiseks. Kui kirjalikud jäljed puuduvad, siis ei ole teil ilmselt põhja oma nõude suuruse tõendamiseks, vähemalt see oleks raskendatud. Kohtusse saab minna, kuid eelnevalt tuleks kaaluda kõiki asjaolusid ja otsustada, kas oleks see otstarbekas/mõistlik antud juhul. Kohtusse minek on kallis ja aeganõudev tegevus. Tuleb samuti arvestada, et võib olla teie nõue on juba aegunud (kolm aastat), eeldusel, et olite teadlik oma nõudest algusest peale (seda tõendavad Teie oma sõnad).
Küsimus: Kas maakleritasu on võimalik tagasi saada, kui enam korterit ei soovi, sest remondifondi tasust ei olnud algul juttu?13.06.2017
Tere!
Leidsin elamiseks sobiva üürikorteri ning olen ära maksnud maakleritasu/broneerimistasu (275 €). Paar päeva hiljem saatis maakler mulle üürilepingu, kuid lepingus on paar punkti, millega ma rahul ei ole. Ühe näitena, et üürija peab tasuma igakuiselt ka maja remondifondi kulud. Korterit vaatamas käies ei osanud ma selle kohta küsida, eelnevalt on kõik korteriomanikud seda ise maksnud. Praeguse korteri omanik ei ole nõus seda ise maksma, kuid kuna summa on päris suur, siis ei soovi ka mina seda maksta. Kas mul on õigus kokkuleppest taganeda ning makstud maakleritasu (broneerimistasu) tagasi saada? Makse on tehtud ülekandega ja saan seda tõestada.
Parimate soovidega.
Leidsin elamiseks sobiva üürikorteri ning olen ära maksnud maakleritasu/broneerimistasu (275 €). Paar päeva hiljem saatis maakler mulle üürilepingu, kuid lepingus on paar punkti, millega ma rahul ei ole. Ühe näitena, et üürija peab tasuma igakuiselt ka maja remondifondi kulud. Korterit vaatamas käies ei osanud ma selle kohta küsida, eelnevalt on kõik korteriomanikud seda ise maksnud. Praeguse korteri omanik ei ole nõus seda ise maksma, kuid kuna summa on päris suur, siis ei soovi ka mina seda maksta. Kas mul on õigus kokkuleppest taganeda ning makstud maakleritasu (broneerimistasu) tagasi saada? Makse on tehtud ülekandega ja saan seda tõestada.
Parimate soovidega.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Lähtudes ülaltoodust võin järeldada, et maakler oma kohustusi täitis ning seega maakleritasu kuulub tasumisele. Täpsema vastuse andmiseks peab vaatama maaklerilepingu sisu ja tingimusi. Mis puudutab remondifondi kulusid, siis need kulud on otseselt seotud korteri kasutamisega. Üürileandja ei saa neid nõuda, kui selles ei ole lepingus otseselt kokku lepitud, vastasel juhul saab.
Küsimus: Kas on alust taotleda ainuhooldusõigust, kui ema on pool aega välismaal ja jätab lapse vanavanemate hoida?13.06.2017
Tere,
Vanematel on ühine hooldusõigus, kuigi abielus pole kunagi olnud. Laps elab emaga, kuid viimase 1 aasta jooksul viibib pidevalt välismaal (vähemalt pooled päevad kuust) ja viib last vanavanemate juurde hoidmiseks.
Isa soovib et laps temaga elaks vähemalt E-R, et lapsel oleks stabiilne elukeskkond ja ei peaks pidevalt oma kodust eemal olema, arvestades, et laps on 8a.
Ema keeldub last andmast isa juurde elama, põhjendusega et laps on hoitud. Isa maksab elatist lapsele regulaarselt ja osaleb lapse elus aktiivselt. Laps on minimaalselt 2 nädalavahetust kuus isaga, mõnedel kuudel isegi nädala sees päevadel, kui töö võimaldab.
Isa suhtleb igapäevaselt telefoni teel lapsega ja laps kurdab, et ema on kogu aeg ära ja ei näe teda piisavalt ja ei saa oma kodus olla. Laps on öelnud, et tahaks isaga elada.
Kas sellises situatsioonis on alust üldse alustada ainuhooldusõiguse taotlemisele, lähtudes lapse vajadustest, vaimsest heaolust ja hetkelisest ebastabiilsest elukorraldusest?
Vanematel on ühine hooldusõigus, kuigi abielus pole kunagi olnud. Laps elab emaga, kuid viimase 1 aasta jooksul viibib pidevalt välismaal (vähemalt pooled päevad kuust) ja viib last vanavanemate juurde hoidmiseks.
Isa soovib et laps temaga elaks vähemalt E-R, et lapsel oleks stabiilne elukeskkond ja ei peaks pidevalt oma kodust eemal olema, arvestades, et laps on 8a.
Ema keeldub last andmast isa juurde elama, põhjendusega et laps on hoitud. Isa maksab elatist lapsele regulaarselt ja osaleb lapse elus aktiivselt. Laps on minimaalselt 2 nädalavahetust kuus isaga, mõnedel kuudel isegi nädala sees päevadel, kui töö võimaldab.
Isa suhtleb igapäevaselt telefoni teel lapsega ja laps kurdab, et ema on kogu aeg ära ja ei näe teda piisavalt ja ei saa oma kodus olla. Laps on öelnud, et tahaks isaga elada.
Kas sellises situatsioonis on alust üldse alustada ainuhooldusõiguse taotlemisele, lähtudes lapse vajadustest, vaimsest heaolust ja hetkelisest ebastabiilsest elukorraldusest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Usun, et antud olukorras võib tõesti olla põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine, kuid pigem siiski osaliselt, eelkõige lapse viibimiskohta puudutavas osas. Reeglina ei lõpeta kohtud lapse hooldusõigust täielikult, vaid ainult vaidlusaluses osas, milleks on hetkel lapse elukoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks töösuhe lõppema kui ma tervise tõttu ei saa enam seda tööd teha ja muud tööd ei ole?13.06.2017
Tere. Olen hetkel haiguslehel põlvega ja ortopeed-traumatoloog on ka öelnud, et praegusel töökohal ma jätkata ei saa, kuna terve tööpäeva jooksul treppidest üles-alla liikumine.
Kuna muud tööd pakkuda pole, selle töö jätkamine on aga võimatu, siis hetke seisuga on vaid võimalik töölepingu erakorraline lõpetamine tervisliku seisundi tõttu. Tööandja soovib, et seda teeksin mina, kuid ma ei pea seda mõistlikuks. Olen selles asutuses töötanud 10 aastat ja kui lahkun töölt omal soovil, ei ole mul ka õigust saada töötuskindlustushüvitist, nagu siis, kui töölepingu lõpetamise algatab tööandja. Kas mul on õigus?
Kuna muud tööd pakkuda pole, selle töö jätkamine on aga võimatu, siis hetke seisuga on vaid võimalik töölepingu erakorraline lõpetamine tervisliku seisundi tõttu. Tööandja soovib, et seda teeksin mina, kuid ma ei pea seda mõistlikuks. Olen selles asutuses töötanud 10 aastat ja kui lahkun töölt omal soovil, ei ole mul ka õigust saada töötuskindlustushüvitist, nagu siis, kui töölepingu lõpetamise algatab tööandja. Kas mul on õigus?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töösuhte erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Tegemist peab olema erakorraliste põhjustega, mis ei võimalda töötajal enam töö tegemist samasugustel tingimustel jätkata. Näiteks kui keegi perekonnaliikmetest ootamatult haigustub ja vajab hooldamist, siis võib töötaja nimetatud alusel töösuhte üles öelda, sest töötaja ei saanud olukorda ette näha ning tal pole võimalik enam samas asukohas/kokkulepitud koormusel vms kokkulepitud tingimusel tööl käia. Põhjuseks võib olla ka töötaja enda tervislik põhjus. Nt kui töötaja töötab laotöötajana ning tõstab igapäevaselt raskuseid, kuid arst on töötajale teinud ettekirjutuse, et raskuste tõstmine on vastunäidustatud, siis ei saa töötaja kokkulepitud tööd enam jätkata ning võib töösuhte TLS § 91 lg 3 alusel üles öelda.
Teine võimalus tervislikel põhjustel töösuhte lõppemiseks on olukord, kus töölepingu ütleb üles tööandja. Tööandjal on võimalik töösuhe töötajaga erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Et tööandja saaks töösuhte töötajaga tervislikel põhjustel üles öelda, peaks eelnevalt olema täidetud vastav nõue – töötaja on olnud vähemalt neli kuu haiguslehel või ülesütlemise aluseks on vastav arsti tõend ja fakt, et samadel tingimustel tööd ei ole võimalik töötaja tervisest tulenevatel põhjustel anda. Sellisel juhul peaks töötaja tooma tööandjale arsti tõendi, milelt nähtub, milline töö on talle vastunäidustatud ning tegema tööandjale arsti otsuse alusel avalduse kergemale tööle üleviimiseks või teise töö pakkumiseks. Sellisel juhul kui tööandjal pole võimalik töötingimusi kergendada või teist tööd pakkuda, ütleb tööandja töösuhte üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.
Isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ta töötuna arvele võetud;
2) ta on esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
3) tal on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži;
4) tema viimane töösuhe on lõppenud alusel, mis anna õiguse töötuskindlustushüvitisele (nt TLS § 88 lg 1 p 1).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas võin uuesti naasta lapsehoolduspuhkusele, kuna suhted tööandjaga ei laabu?13.06.2017
Tere. Tulin tööle lapsehooldusest kui laps oli 1,5-aastane. Kuna tööandjaga on arusaamatused, siis ma tahaksin minna tagasi lapsehoolduslehele kuni laps saab kolme aastaseks. Kas see on võimalik? Ja kas võib seda teha päevalealt? Või võib töösuhted lõpetada päevapealt?
Aitäh
Aitäh
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötajal on õigus kasutada lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. See tähendab, et seniks kuni laps pole kolmene, on töötajal õigus lapsehoolduspuhkusele jääda ning seda katkestada. Oluline on, et tööandjat peab lapsehoolduspuhkusele jäämisest või selle katkestamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette teavitama (avaldusega).
Seega kui soovite uuesti lapsehoolduspuhkusele jääda, peaksite tegema tööandjale avalduse, mille kohaselt jääte 14 päeva pärast (või hiljem) uuesti lapsehoolduspuhkusele.
Kui soovite töösuhte üles öelda, siis peaksite tööandjale tegema avalduse vähemalt 30 kalendripäeva ette. Ülesütlemisavalduse võib esitada ka lapsehoolduspuhkuse ajal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).