Õigus
Küsimus: Kas sõltlaseks tunnistatud isikult võib konfiskeerida load?06.06.2017
Tere, kas poolt kannabinoolidest sõltlaseks tunnistatud isikult võib konfiskeerida esmased (vahtralehega) B-kategooria juhiload? Kui ei, siis kas võib juhtuda, et esmaste juhilubade aegumisel takistab see juhilubade saamist?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest, mille kohta on olemas arsti hinnang, et isik ei ole võimeline hoiduma sellises seisundis mootorsõiduki juhtimisest, on absoluutne meditsiiniline takistus, mis välistab juhi terviseseisundi vastavuse kehtestatud nõuetele. Sellise diagnoosi korral ei väljastata isikule tervisetõendit mootorsõiduki juhtimiseks.
Küsimus: Kas ja kuidas on võimalik kontrollida karistuse kehtivust ja aegumist juhilubade tegemise piirangu korral?06.06.2017
Tere,
Mul on juhilubade tegemise piirang.
Kas ja kuidas on võimalik kontrollida karistuse kehtivust ja aegumist? Kas selleks peab arki minema, või on see ka interneti teel võimalik?
Tänan vastamast!
Mul on juhilubade tegemise piirang.
Kas ja kuidas on võimalik kontrollida karistuse kehtivust ja aegumist? Kas selleks peab arki minema, või on see ka interneti teel võimalik?
Tänan vastamast!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ema võib reisida koos lapsega mind teavitamata välismaale, kui tal on kohtuga elu- ja viibimiskoha otsustusõigus?06.06.2017
Tere,
kohtuga on antud lapse emale otsustusõigus elu- ja viibimiskoha osas (loobusin sellest ise vabatahtlikult teatud põhjustel, muus osas on õigused ühised). Kas see annab õiguse lapse emal reisida koos lapsega mind teavitamata välismaale? Kas see annab lapse emale õiguse keelata minul koos lapsega välismaale reisile minna ajal, mil laps on minuga? Kas see annab õiguse keelduda lapsele minu juurde tulles id-kaarti kaasa andmast?
Tänud ette vastamast
kohtuga on antud lapse emale otsustusõigus elu- ja viibimiskoha osas (loobusin sellest ise vabatahtlikult teatud põhjustel, muus osas on õigused ühised). Kas see annab õiguse lapse emal reisida koos lapsega mind teavitamata välismaale? Kas see annab lapse emale õiguse keelata minul koos lapsega välismaale reisile minna ajal, mil laps on minuga? Kas see annab õiguse keelduda lapsele minu juurde tulles id-kaarti kaasa andmast?
Tänud ette vastamast
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emale kuulub otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha osas, on tal võimalik Teie nõusolekuta lapsega reisida, samuti välismaale elama asuda (kui otsustusõigust ei ole antud Eesti Vabariigi siseselt). Mina olen seisukohal, et kui laps viibib parasjagu Teiega, on Teil õigus otsustada, kuidas oma aega sisustate ja kus viibite. Selline hooldusõiguse kuuluvus ei anna lapse emale õigust keelduda Teile andmast lapse isikut tõendavaid dokumente.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ja kuhu pöörduda, et lapse isalt elatist saada?06.06.2017
Tere !
Kui olen lapse isast lahus ja kasvatan last üksinda, siis kuhu ja kuidas pean pöörduma, et saada lapse elatist lapse isa käest?
Kui olen lapse isast lahus ja kasvatan last üksinda, siis kuhu ja kuidas pean pöörduma, et saada lapse elatist lapse isa käest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist maksma, tuleb elatise nõudmiseks kohtu poole pöörduda. Seda on võimalik teha läbi maksekäsu kiirmenetluse või esitades kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse blankett on leitav internetist. Riigilõivu elatise nõudmise hagilt tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ma tööle ei saagi, kas peangi lapsega hakkama saama miinimumelatise ja lapserahaga?06.06.2017
Tere
Laps on peagi saamas 2-aastaseks ja kasvatan teda üksinda. Elan koos kasuemaga, kes oli minu isa abikaasa, isa suri 6 aastat tagasi.
Nüüd olen sellises olukorras, et jäin lapsega üksinda koos kasuemaga. Elame 2-toalises korteris kolmekesi, kasuema on pensionär. Lapse isa viibib hetkel missioonil, aprillis otsustas ta meie juurest asjad ära viia ja saatis enda sugulase tädi koos tema pojaga asjadele järgi.
Kuid probleem seisneb selles, et tema plaan on maksta lapsele miinimum elatisraha 235€, kui tuleb eestisse tavapalga peale tööle, mis on üle eesti keskmise palga.
Mina ise olen töökohas kirjas, kuid ma ei saa sinna tagasi minna, sest see töökoht asub minu elukohast 47km kaugusel ja ei sobiks mu eraeluga kokku, sest last vaja lasteaeda viia ja ära tuua. Nüüd otsin töökohta enda elukohale lähemale, aga ei taheta mind võtta väikse lapse pärast.
Olen enda olukorraga hätta sattunud, minu kasuema saab last niipalju ainult vaadata, et käin ruttu poest läbi aga tervetele täistööaegadeks pole võimalik, kuna tervis ei võimalda seda.
Kui ma tööle ei saagi kas peangi elama 235€ + lasteraha kahepeale lapsega kokku? Mis õigused mul on sellises nurka surutud olukorras?
Lapse isa väitis, et tal on jurist kelle kaudu ta saaks elatisraha 20€ võrra vähendada, on see võimalik?
Ma pole veel kohtusse pöördunud.
Suurimad tänud vastamise eest teile ette!
Laps on peagi saamas 2-aastaseks ja kasvatan teda üksinda. Elan koos kasuemaga, kes oli minu isa abikaasa, isa suri 6 aastat tagasi.
Nüüd olen sellises olukorras, et jäin lapsega üksinda koos kasuemaga. Elame 2-toalises korteris kolmekesi, kasuema on pensionär. Lapse isa viibib hetkel missioonil, aprillis otsustas ta meie juurest asjad ära viia ja saatis enda sugulase tädi koos tema pojaga asjadele järgi.
Kuid probleem seisneb selles, et tema plaan on maksta lapsele miinimum elatisraha 235€, kui tuleb eestisse tavapalga peale tööle, mis on üle eesti keskmise palga.
Mina ise olen töökohas kirjas, kuid ma ei saa sinna tagasi minna, sest see töökoht asub minu elukohast 47km kaugusel ja ei sobiks mu eraeluga kokku, sest last vaja lasteaeda viia ja ära tuua. Nüüd otsin töökohta enda elukohale lähemale, aga ei taheta mind võtta väikse lapse pärast.
Olen enda olukorraga hätta sattunud, minu kasuema saab last niipalju ainult vaadata, et käin ruttu poest läbi aga tervetele täistööaegadeks pole võimalik, kuna tervis ei võimalda seda.
Kui ma tööle ei saagi kas peangi elama 235€ + lasteraha kahepeale lapsega kokku? Mis õigused mul on sellises nurka surutud olukorras?
Lapse isa väitis, et tal on jurist kelle kaudu ta saaks elatisraha 20€ võrra vähendada, on see võimalik?
Ma pole veel kohtusse pöördunud.
Suurimad tänud vastamise eest teile ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isal on lapse suhtes ülalpidamiskohustus, mille suurus oleneb lapse vajadustest. Samuti on lapse isal Teie suhtes ülalpidamiskohustus, kui Te ei saa lapse eest hoolitsemise tõttu endale ise sissetulekut teenida - sellises olukorras on õigus ülalpidamisele kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsevanem võib mind 12-aastast ähvardada kui ma ei täida tema käsku?06.06.2017
Tere
Lapsevanem ütleb mulle, et tule minu juurde, räägime ja kui ma ei lähe, ähvardab mind kuigi olen 12-aastane, peaks see olema seaduste vastane.
Lapsevanem ütleb mulle, et tule minu juurde, räägime ja kui ma ei lähe, ähvardab mind kuigi olen 12-aastane, peaks see olema seaduste vastane.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem ja laps peavad omavahelises suhtluses alati säilitama austuse ja lugupidamise, olenemata olukorra keerukusest. Kindlasti ei ole lubatud ähvardamine, ei vanema ega ka lapse poolt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas nõuda elatisraha, kui ema lastega on Soomes ja isa Eestis?06.06.2017
Tere
Ema koos lastega elab Soomes ja isa Eestis. Kas elatisraha tuleb nõuda Soomes või võib seda teha ka Eesti kaudu?
Ema koos lastega elab Soomes ja isa Eestis. Kas elatisraha tuleb nõuda Soomes või võib seda teha ka Eesti kaudu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud olukorras võib elatishagi menetleda nii Soome kohus (lapse elukohajärgne kohus) kui ka Eesti kohus (kostja elukohajärgne kohus).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus tagantjärgi tasu nõuda, kuna 3 aastat olen lõunapausi võrra kauem töötanud?06.06.2017
Tere
Olen töötanud juba 3 aastat 8 tunni ja 30 minutiliste tööpäevadega. Tööandja ütleb, et lõuna ei kuulu tööaja hulka. Söömine toimub töökohas. Tundub, et seaduse järgi peaks lõuna kuuluma tööaja sisse, seega olen 3 aastat 0,5 h tasuta tööl käinud. Kas mul on õigus tagantjärgi tasu nõuda ja mida selleks tegema pean?
Olen töötanud juba 3 aastat 8 tunni ja 30 minutiliste tööpäevadega. Tööandja ütleb, et lõuna ei kuulu tööaja hulka. Söömine toimub töökohas. Tundub, et seaduse järgi peaks lõuna kuuluma tööaja sisse, seega olen 3 aastat 0,5 h tasuta tööl käinud. Kas mul on õigus tagantjärgi tasu nõuda ja mida selleks tegema pean?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt 6-tunnise töötamise järel. Kokkulepe, mille kohaselt pausi ei anta, on tühine. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.
Seega juhul, kui töö iseloom lubab töötajatel kasutada n-ö lõunapausi oma äranägemise järgi, siis seda tööaja hulka arvestama ei pea. Kui aga töötaja peab einestama töökohalt lahkumata (ei saa töölt nt kohvikusse või mujale liikuda), siis tuleb vaheaeg tööaja sisse arvestada.
Kui leiate, et olete kolm aastat igal tööpäeval poole tunni eest vähem töötasu saanud, on Teil võimalus esitada tööandjale saamata jäänud töötasu nõue. Kui tööandja pole nõus töötasu maksma, saate pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Kui lähete töövaidluskomisjoni nõudma saamata jäänud töötasu, tuleb ära märkida nõudesumma ning selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik. Töövaidluskomisjoni tuleb esitada ka kõik tõendid, mis Teil on.
Lisan lingi, kust võite leida töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ja selgitused selle täitmiseks, samuti info töövaidluskomisjonide asukohtade ja lahtioleku aegade kohta: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/.
Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-le 6 on töötasu nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumisel kolm aastat.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saab tööandja maksta miinimumpalgast vähem kui töötaja ei täida töötundide normi?06.06.2017
Tere,
Töötaja saab miinimumpalka 470eur täistööajaga töötades. Kuidas arvestada tema palka, kui ta ei täida kuu tundide normi enda süül? Palus palju vaba aega, kuid tööandjal oli tööd pakkuda. Isegi kui võtta arveldusperioodiks mitu kuud, töötunnid jäävad normi alla. Kas on õigus maksta igakuise miinimumpalga 470 eur vähem proportsionaalselt tema töötanud tundide eest? Võttes arvesse tunnise alammäära 2,78 eur/h ?
Näiteks mai kuus norm oli 176 h, kuid töötaja töötas vaid 133 h.
Töötaja saab miinimumpalka 470eur täistööajaga töötades. Kuidas arvestada tema palka, kui ta ei täida kuu tundide normi enda süül? Palus palju vaba aega, kuid tööandjal oli tööd pakkuda. Isegi kui võtta arveldusperioodiks mitu kuud, töötunnid jäävad normi alla. Kas on õigus maksta igakuise miinimumpalga 470 eur vähem proportsionaalselt tema töötanud tundide eest? Võttes arvesse tunnise alammäära 2,78 eur/h ?
Näiteks mai kuus norm oli 176 h, kuid töötaja töötas vaid 133 h.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja ei tööta kokkulepitud tööaja ulatuses endast tulenevatel põhjustel, siis pole põhjust eeldada ka töötasu maksmist. Üksnes siis peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu MÕISTLIKU aja eest, kui töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel (töölepingu seaduse §§-d 38 ja 42). Muudel töötaja isikust tulenevatel puudumise juhtudel tööandjal töötasu maksmise kohustust ei ole.
See tähendab, et töötaja töötasu saab proportsionaalselt vähendada. Isegi siis, kui töötaja töötasu on Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära suurune. Silmas tuleb pidada seda, et kui kokkulepe on kuutasus, tuleb tunnitasu välja arvutada 470 euro pealt, mitte võtta tunnitasu alammäär aluseks. Kui aga töötasu on tunnitasuna kokku lepitud, siis arvestate töötasu tunnitasu alammääraga 2,78 eurot.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja saab minu korralise etteteatamise ajal minuga sõlmitud töölepingu omakorda erakorraliselt üles öelda?06.06.2017
Esitasin tööandjale korralise ülesütlemisavalduse, arvestades viimase tööpäeva puhul 30 päeva nõuet. Kas tööandja saab selle ajas ees omakorda minuga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui etteteatamisaja jooksul ilmneb asjaolusid, mis ei võimalda töösuhte jätkamist töötaja avalduses märgitud kuupäeval, on tööandjal võimalus töösuhe erakorraliselt üles öelda. Eelduseks on see, et töösuhe lõppeb varem, kui töötaja ülesütlemisavalduses märgitud töösuhte lõpp.
Igal juhul on oluline, et ülesütlemisel oleks alus. Tööandja saab töösuhte üles öelda kas katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, töötaja isikust tulenevatel põhjustel või majanduslikel põhjustel.
Tööandja saab töösuhte üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusega. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama.
Kui töötaja ülesütlemisavalduses väljatoodud põhjendustega ei nõustu, on töötajal võimalus ülesütlemine töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).