Õigus
Küsimus: Kas isa saab perekonnanime muutmiseks nõuda ema elukaaslase poolt lapse lapsendamist?12.06.2017
Mure seisneb selles, et mu abikaasal on eelmisest suhtest laps kes on oma ema perekonnanimega ja nüüd see ema on abielus teise mehega ja soovib vahetada lapse perekonnanime oma abielu järgselt saadud perekonnanimega. Kuid mees on selle poolt ainult sel tingimusel, et selle naise praegune abikaasa ta ka lapsendaks ja vabastaks ta hooldus- ja alimendi õigustest. Kuna see laps oli talle teatud asjaoludel põhimõtteliselt vägisi pähe määritud. Pealegi tolle naise abikaasa on selle lapse kasvatamises nagunii suht algusest peale osalenud ja mu mees on nagunii ainult väike rahamasin neile. Kuna tal on teisest kooselust ka kaks tütart ja ka meil on üks ühine laps siis tema poolt pole võimalik nagunii erilisi rahasummasid nõuda, kuna tal ülalpeetavaid palju. See oleks ka lapse huvidele parem kui ametlikult oleks isa ikkagi see kes ta üles kasvatab, kuna mu abikaasa pole selle lapsega eriti kohtunud ega suhelnudki. Saaksidki nad olla üks suur pere, kuna sel naisel on oma praeguse abikaasaga veel kaks last mis on abielusisesed. Kas on tal õigust nii nõuda ja mis õigused tal seoses sellega üldse on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie abikaasal ei ole õigust nõuda, et lapse ema uus abikaasa lapse lapsendaks. Lapsendamine saab toimuda vaid siis, kui sellega on nõus kõik kolm osapoolt – lapse isa, lapse ema ja lapse ema uus abikaasa. Kui Teie abikaasa on seisukohal, et lapse lapsendamine lapse ema abikaasa poolt vastaks lapse huvidele, on tal võimalik teha sellekohane ettepanek lapse emale ja tema abikaasale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas nõuet saab pöörata ka eelmise juhatuse liikme vastu, kui kohtuotsusega on nõue rahuldatud, aga osaühing vahetab omanikku?09.06.2017
Lühidalt kui on kaks OÜ-d, kes on kohtus vaielnud ja üks on võitnud ja kohus on otsustanud, et üks OÜ peab teisele maksma näiteks 1000 eur tehtud töödest tagasi + menetluskulud jne ja kui teine OÜ seda ei tee ja on juba ka kohtutäiturile edasi antud. Kui nüüd see OÜ aga annab firma üle likvideerijale, on tekkinud uus omanik ja uus juhatuse liige, uus aadress jne. Mis nüüd edasi saab? Kas ma saan õigesti aru, et see uus omanik ja juhatuse liige on kohustatud seda tasuma või saab seda kuidagi nõuda ka vanalt omanikult ja juhatuselt? Kui ei saa, siis kaua antud nõue kehtib kuni loetakse aegunuks? Kas aegunuks loetakse kohtuotsus peale 10 aasta möödumist? Kas ka siis, kui kohtuotsus tuli 2-3 aastat tagasi, aga kohtutäitur sekkus just nüüd? Tänud!
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui äriühingut hakatakse likvideerima, siis vabatahtliku likvideerimise käigus tuleb rahuldada ka võlausaldajate nõuded. Kui ettevõte jääb lihtsalt varjusurma ja ühel hetkel kustutatakse registrist, on väljavaade kõige kehvem.
Kui likvideerimine peaks minema üle pankrotimenetluseks ja keegi otsustab (üldreeglina võlausaldajad) seda finantseerida (pankrotimenetlus eeldab ettemaksu kohtule pankrotihalduri kulude katteks), alles siis saab pankrotihaldur asuda analüüsima, kas on aluseid minna juhatuse liikme vastu isiklikult (raske juhtimisviga, hooletus, pahatahtlikkus, kuritegu, vms). Muudel juhtudel juhatuse liikme vastu isiklikult oma nõude esitamine on meie õigusruumis keeruline ja problemaatiline. Kui just juhatuse liikmega ei olnud sõlmitud isiklikku käenduslepingut.
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Küsimus: Kuidas tõestada suulist üürilepingut, kui endine elukaaslane tahab mind välja kirjutada?08.06.2017
Elasime 12 aastat elukaaslasega koos temale kuuluval elamispinnal kuniks kolisime lahku. Leppisime kokku, et hakkan elama elukaaslasele kuuluval teisel elamispinnal, kuhu tegime ka rahvastikuregistrikande. Leping jäi suuline. Nüüd, 3 aastat hiljem soovib endine elukaaslane, et koliksin sealt välja ja taotleb KOV-s registriandmete muutmist, väitega, et ma ei ela seal ja pole õigust elada. Kuna elan seal siiski 3 nädalat kuus, siis mis peaks olema minu poolt tehtud, et see ei jõustuks KOV poolt? Tunnistajaid, et seal elan, on vähe, kuna elukoht asub hajaasustusalal. Teine küsimus on, et selle elamispinna varuvõtmed on ka endisel elukaaslasel, ning tema viib pidevalt minu asju minu elukohast minema, siseneb omavoliliselt minu elukohta, mis on küll tema omandis, ning kasutab jõudu sisenemiseks sõprade kaasabil. Kelle poole viimase küsimuse puhul pöörduda? Käesoleval hetkel nõuab ta KOV kaudu, et mind väljakirjutataks ja mina pean tõestama, et elan siiski oma sissekirjutuses. Kuidas ma tõestan oma elukohta, kui leping oli suuline ja omanik ise kirjutas mind oma omandis olevasse tallu sisse.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui Teil on võimalik üürilepingu olemasolu kaudsete tõendite (sissekirjutus, kommunaalkulude kandmine, kirjavahetus omanikuga jne) abil tõendada, siis on Teil võimalik tugineda võlaõigusseadusele (VÕS), mis reguleerib üürilepingutega seotud õigussuhet §-s 271 - 338.
Eelkõige soovin juhtida Teie tähelepanu VÕS § 274, mille kohaselt juhul, kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.
Juhul, kui omanik Teie omandit ja/või õiguseid rikub, siis on Teil õigus kasutada rikkumise tõkestamiseks omaabi või pöörduda õiguskaitseorganite (politsei, kohus) poole.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tõlgendus on korrektne, et ühele omanikule kuuluvast kahest korterist saab järsku üks, kuigi registris on kaks?08.06.2017
Tere
Elan 2-korruselises kortermajas, mis tegutseb KOS-i järgides ja mis ostab valitsemisteenust. Majas on 16 korterit. Viimasel üldkoosolekul osales 8 inimest. Osalenud omanikest ühele kuulub 2 korterit, mis on registris eraldiseisvate korteritena. Üldkoosoleku protokollis on kirjas, et otsused võeti vastu 9 häälega. Juhtisin valitseja tähelepanu KOS §19, mille kohaselt on igal omanikul üks hääl, sõltumata talle kuuluvatest korterite arvust. Ütlesin, et selle kohaselt on üldkoosolek tühine ja tuleb uuesti läbi viia. Kui algul pandigi üles uus kutse, siis paar päeva hiljem tuli teade, millele oli andnud hinnangu jurist. Jurist andis teada, et kuna ühele omanikule kuulub 2 korterit, siis on kortermajas 16 asemel 15 korterit ja üldkoosolekul osalenud 8 inimest moodustasid seega nõutud enamuse nii häältega kui ka korterite üldpindalalt. Seega on varasem üldkoosolek juristi arvates kehtiv.
Nimetatud omanik, kellele kuulub 2 korterit, on need korterid omavahel küll füüsiliselt ühendanud, aga registris on need ikkagi 2 erinevat korterit. Ka oma otsuses viitab jurist KOS § 19-le. Ometi kaob üks korter majaomandist tema tõlgenduses ära. Kas selline seaduse tõlgendus on korrektne, et ühele omanikule kuuluvast kahest korterist saab järsku üks, kuigi registris pole muudatusi tehtud. Samuti ei räägi KOS midagi üldkoosoleku otsuste kinnitamisel üldpindade enamuse tahtest. Üks hääl on igal korteriomanikul sõltuvast sellest, kas tal on ühetoaline või kolmetoaline korter. Minu hinnangul pole see korrektne. Kas teie hinnangul on juristi otsus pädev ja nimetatud üldkoosolek tõepoolest kehtiv.
Elan 2-korruselises kortermajas, mis tegutseb KOS-i järgides ja mis ostab valitsemisteenust. Majas on 16 korterit. Viimasel üldkoosolekul osales 8 inimest. Osalenud omanikest ühele kuulub 2 korterit, mis on registris eraldiseisvate korteritena. Üldkoosoleku protokollis on kirjas, et otsused võeti vastu 9 häälega. Juhtisin valitseja tähelepanu KOS §19, mille kohaselt on igal omanikul üks hääl, sõltumata talle kuuluvatest korterite arvust. Ütlesin, et selle kohaselt on üldkoosolek tühine ja tuleb uuesti läbi viia. Kui algul pandigi üles uus kutse, siis paar päeva hiljem tuli teade, millele oli andnud hinnangu jurist. Jurist andis teada, et kuna ühele omanikule kuulub 2 korterit, siis on kortermajas 16 asemel 15 korterit ja üldkoosolekul osalenud 8 inimest moodustasid seega nõutud enamuse nii häältega kui ka korterite üldpindalalt. Seega on varasem üldkoosolek juristi arvates kehtiv.
Nimetatud omanik, kellele kuulub 2 korterit, on need korterid omavahel küll füüsiliselt ühendanud, aga registris on need ikkagi 2 erinevat korterit. Ka oma otsuses viitab jurist KOS § 19-le. Ometi kaob üks korter majaomandist tema tõlgenduses ära. Kas selline seaduse tõlgendus on korrektne, et ühele omanikule kuuluvast kahest korterist saab järsku üks, kuigi registris pole muudatusi tehtud. Samuti ei räägi KOS midagi üldkoosoleku otsuste kinnitamisel üldpindade enamuse tahtest. Üks hääl on igal korteriomanikul sõltuvast sellest, kas tal on ühetoaline või kolmetoaline korter. Minu hinnangul pole see korrektne. Kas teie hinnangul on juristi otsus pädev ja nimetatud üldkoosolek tõepoolest kehtiv.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Isiklikult pean eelkirjeldatud lahendust korteriomanike huvide kaitsmise seisukohast heaks lahenduseks, kuna sellega on (erinevalt korterite arvu järgi kvoorumi arvestamisest) välistatud, et mõni korteriomanik, kellel on mitu korterit, saavutab korterelamus valitseva mõju.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse pädevuses on otsustada, mis projekteerimisettevõte uuendab projekti?08.06.2017
Üldkoosolekul oli otsustatud, et liigutakse edasi Kredexi 40% toetusega maja renoveerimisega ehk koostatakse eelarve ning selleks uuendatakse vananenud projektid. Kas juhatuse pädevuses on otsustada, mis projekteerimisettevõte uuendab projekti või peab otsuse võtma üldkoosolek? Samuti, kas juhatuse pädevuses on teha valik hinnapakkumiste seast tehniline konsultant ning eelarve koostaja või peab otsuse võtma üldkoosolek. Üldkoosolekul oli otsustatud jätkata haldusettevõttega. Kas juhatusel oli pärast üldkoosoleku otsust õigust koostada haldus ettevõttega leping?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ahiküttega korrusmaja küttesüsteemi ümberehitamine tsentraalküttele vajab kõigi korterite omanike nõusolekut?08.06.2017
Tere!
Kas 1968 a ehitatud projektijärgse ahiküttega korrusmaja küttesüsteemi ümberehitamine tsentraalküttele vajab kõigi korteriomandite omanike nõusolekut/ kokkulepet või saab seda otsustada korteriühistu üldkoosolek?
Seoses KredEx-i 40% toetusega renoveerimisega otsustas KÜ üldkoosolek minna ahiküttelt üle tsentraalküttele. Kõigi omanikega nõusolekut/kokkulepet sõlmitud ei ole. Maja asub kaugkütte piirkonnas.
Kuidas oleks võimalik peatada tsentraalküttele üleminek?
Kas 1968 a ehitatud projektijärgse ahiküttega korrusmaja küttesüsteemi ümberehitamine tsentraalküttele vajab kõigi korteriomandite omanike nõusolekut/ kokkulepet või saab seda otsustada korteriühistu üldkoosolek?
Seoses KredEx-i 40% toetusega renoveerimisega otsustas KÜ üldkoosolek minna ahiküttelt üle tsentraalküttele. Kõigi omanikega nõusolekut/kokkulepet sõlmitud ei ole. Maja asub kaugkütte piirkonnas.
Kuidas oleks võimalik peatada tsentraalküttele üleminek?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Sarnane olukord oleks ka juhul, kui teie korterelamut ei valitseks korteriühistu, sest sellisel juhul reguleeriks olukorda korteriomandiseaduse § 16 primm lõige 1, mille kohaselt toimub kaasomandi eset ajakohastamise otsustamine korteriomanike üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas üldmenetluse koostamise aeg on piiritletud, mis aja jooksul peab politsei üldmenetluse lõpetama?08.06.2017
Kas üldmenetluse koostamise aeg on piiritletud, mis aja jooksul peab politsei üldmenetluse lõpetama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas elukoha vahetus ja uus töökoht läheks töölepingu erakorralise ülesütlemise klausli alla?08.06.2017
Tervist. Ehk oskate öelda, millised on põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hetkel seisan sellise situatsiooni ees, et sooviks töökohta vahetada, aga uus töö asub teises eesti otsas ja sooviks lahkuda esimesel võimalusel praegusest töökohast. Kas see kvalifitseerub erakorralise ülesütlemise alla? Elukoha vahetus pluss uus töökoht. Kui pikk oleks etteteatamistähtaeg sellise situatsiooni puhul?
Aitäh.
Aitäh.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja algatusel töölepingu ülesütlemiseks on seaduses antud 30-päevane etteteatamistähtaeg, seda loetakse korraliseks ülesütlemiseks ja töötaja ei pea oma lahkumist põhjendama.
Erakorraliselt saab töötaja lepingu üles öelda (olenevalt asjaoludest ei saa ette teatada või etteteatamistähtaeg on lühem) üksnes mõjuval põhjusel. Põhjused võivad tuleneda töötaja isikust ja olla seotud terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmisega (töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamine jms perekondlikud kohustused) või tööandjapoolsest kohustuste olulisest rikkumisest.
Etteteatamistähtaja järgimata jätmine eeldab olukorra ootamatust ja erakorralisust. Üldjuhul uue töö otsimine ja leidmine ning kolimine pole ootamatu ning tegemist põhjusega, mis annaks võimaluse töösuhte erakorraliselt üles öelda. Seda enam, et ka Riigikohus on rõhutanud, et kolimine ei ole erakorraliseks ülesütlemiseks piisav põhjus (RK 3-2-1-111-14).
Seega antud juhul peaksite tööandjaga töösuhte lõpetamises kokkuleppele jõudma või töösuhte 30-kalendripäevase etteteatamistähtajaga üles ütlema.
Lisan, et kui töötajal puudub mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja ta lahkub töölt 30-päevast etteteatamistähtaega järgimata, on tööandjal õigus esitada töötajale kahjunõue. Kahjunõue eeldab loomulikult seda, et tööandjale on töötaja varasemast lahkumisest reaalne kahju tekkinud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas eelmise aasta veebruaris kasutamata jäänud 2 puhkusepäeva aeguvad?08.06.2017
Eelmise aasta veebruaris jäi kasutamata 2 puhkusepäeva, sattusin haiglasse ja peale haiguslehe lõppemist läksin tööle. Kas need 2 päeva aeguvad mingi aja jooksul või saan neid kasutada kaugemas tulevikus vajaduse tekkimisel või saan nende eest rahalist kompensatsiooni, siis, kui kunagi sellest firmast lahkun?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse, st 2016.a puhkust saab kasutada 2016 ja 2017. Kui Te neid kahte puhkusepäeva sel aastal ära ei kasuta, siis puhkus aegub. Töösuhte ajal puhkust rahas ei hüvitata ning kui Te lahkute kunagi pärast 2017. aastat, on selleks ajaks puhkusepäevad aegunud.
Tuletage tööandjale meelde, et Teil on kasutamata puhkust. Uurige, kas puhkus on selle aasta puhkuste ajakavas kinnitatud. Kui on, saate puhkusejääki kasutada vastavalt ajakavale. Kui pole, peate puhkuse kasutamiseks tegema tööandjale avalduse, vähemalt 14 kalendripäeva ette.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja peab tegema töölepingu lisa kohustuste kohta, mida täidan raseduspuhkusele läinud töötaja asemel?08.06.2017
Tere.
Minu kolleeg siirdus raseduspuhkusele ning sellega seoses võtsin tema tööülesanded üle. Kas mu tööandjal on kohustus teha mulle töölepingu lisa, kus kajastuksid uued tööülesanded ja vastutusala?
Hetkel toimiv leping ei kata uusi tööülesandeid.
Tänan.
Minu kolleeg siirdus raseduspuhkusele ning sellega seoses võtsin tema tööülesanded üle. Kas mu tööandjal on kohustus teha mulle töölepingu lisa, kus kajastuksid uued tööülesanded ja vastutusala?
Hetkel toimiv leping ei kata uusi tööülesandeid.
Tänan.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Igasugused töölepingus oluliste kokkulepete muudatused tuleks vormistada, vastasel juhul võib ebaselgeks jääda, mis saab näiteks siis, kui asendatav töötaja rasedus- ja sünnituspuhkuselt või lapsehoolduspuhkuselt naaseb. Lisaks hoiab see ära võimalikke vaidlusi.
Korrektne oleks vormistada muudatused kirjalikult, kuid töövaidluste praktika näitab, et piisab ka kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist (e-kiri, SMS jne) ning teatud juhtudel võib siduv olla ka suuline kokkulepe. Aga nagu ma alustasin, ei soovita suuliste kokkulepete peale lootma jääda. Suhelge tööandjaga ning pange n-ö mängureeglid paika, sh tööülesanded, nende tähtajalisus jms. Igati korrektne on muudatused vormistada töölepingu lisaga (sisuliselt on ju tegemist töölepingu muudatusega).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).