Õigus

Tere!

Suhtlemiskord peab vastama lapse huvidele - kui isa taotleb sellise suhtlemiskorra kehtestamist, mis seda ei ole, jätab kohus suhtlemiskorra muutmata.

Kui lapse isa suhtlemiskorda ei täida, tuleb pöörduda lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole. Nagu aru saan, olete seda ka teinud ning esitanud kohtumääruse täitmiseks ka kohtutäiturile, mis on samuti jäänud tulemusteta. Kahjuks ei ole Te nimetanud põhjuseid, miks kohtutäitur täitemenetluse algatamisest keeldus. Oskan soovitada vaid teise kohtutäituri poole pöördumist (ja jätkuva suhtlemiskorra rikkumise puhul uuesti lepitusmenetluse algatamist).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere,

Teie poolt antud info on pealiskaudne, seega ei ole mul võimalik anda ka täpse vastuse.

Esmajoones tuleb tuvastada, millistes kinnisasja omadustes olete kokku leppinud. Kui kinnisasja konkreetse asja, näiteks sanitaar- ja kanalisatsiooni omadustes eraldi kokku ei lepitud, tuleb vaadata, kas need asjad vastavad nende kasutusotstarbele ja on vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohtu hinnangul varjatud puuduseks võib pidada seda, mis keskmisele kvaliteedile ei vasta. Peab ka arvestama sellega, et kas ostja pidi ühest või teisest puudusest juba lepingu sõlmimisel teadlik olema või mitte.

Samuti tuleb vaadata ka lepingu sisu, sest müüja võib olla oma vastutuse varjatud puuduste eest välistanud. Lepinguga tutvumata on raske seda öelda. Samas ei saa müüja tugineda teadlikkusele või vastutuse piiramisele, kui müüja ise oleks pidanud olema teadlik, kui ostjat ei tevitanud.

Seaduses ei ole üheselt sätestatud, mis on varjatud vead ning milliste varjatud puuduste puhul konkreetselt on ostjal õigus nõudmisi esitada. Selgelt vastutab aga müüja selle ohutuse ja turvalisuse eest. Tüüpilised vead või varjatud puudused kinnisvaratehingu juures on enamasti elektri- ja küttesüsteemiga seonduvad, aga ka ebapiisav seinade soojustus, kahjustatud kandekonstruktsioonid, mittetoimiv ühistu või selle võlad, muinsuskaitselised piirangud jne.

Kui te nõuate müüjalt puuduse likvideerimist ja müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee, võite puuduse ise parandada või tellida paranduse spetsialistilt ning pärast kulutuste katmist nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kui müüja keeldub hiljem kulutuste hüvitamisest, on ostjal õigus pöörduda nende väljamõistmiseks kohtusse. Õiguskaitsevahendeiks on veel ostuhinna alandamine.

Alternatiivina eelmisele lahendusele, mil te ise kõrvaldate puuduse, on teil õigus kasutada ka lepingust taganemise õigust. Kui ilmneb, et müüja on lepingut rikkunud ja te olete sellest müüjat teavitanud ning asja parandamine või asendamine pole objektiivselt võimalik või lihtsalt ebaõnnestub või kui müüja keeldub asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle asja mittevastavusest teatamist, on tegemist temapoolse olulise rikkumisega. Selleks peab ostja esitama müüjale lepingust taganemise avalduse. Riigikohtu hinnangul tuleks üldjuhul juhinduda taganemisavalduse esitamisel kuue kuulisest tähtajast (analoogselt lepingu tühistamisega pettusest või eksimusest tulenevalt) lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja kriteeriumi hindamisel.

Uuele hoonele aga kehtib kaheaastane garantii ja puuduse likvideerimise eest vastutab asja müünud ettevõtja.

Tere,

Teie kirjast ei selgu, mis rollis olete lepingulistes suhetes, kas rentniku (kes võtab rendile) või rendileandja (kes annab rendile) rollis ning kas küsimus puudutab maaomaniku tundmist või temaga asja kooskõlastamist (nõusoleku saamist). Seega arvestage, et vastus on antud Teie küsimusele ehk piiratud info põhjal.
Vastates Teie küsimusele aga, rentnik võib rendileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allrendile. Seega ei või edasi rendile anda ilma maaomaniku nõusolekuta.
Juhul kui teil tekkivad mingeid täpsustavaid küsimusi palun pöörduge julgelt meie büroo poole.

Tere!

Aegumine ei alga enne laste 18-aastaseks saamist.

Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb kõik last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, sealhulgas tuleks seaduse kohaselt ühiselt langetada ka otsus lapse lasteaiavaliku osas. Lasteaiast minule teadaolevalt mõlema vanema nõusolekut ei küsita.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapsel on vahelduv elukoht, sõltub makstava elatise suurus sellest, kui suuri kulutusi kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb. Juhul, kui laps veedab kummagi vanema juures võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad võrdselt lapse ülalpidamiseks kulutusi, ei olegi elatise maksmine põhjendatud, sest vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kuid olukorras, kus laps veedab küll mõlema vanemaga võrdse osa ajast, kuid lapse püsikulud on eeskätt ühe vanema kanda, tuleb vähem kulutusi tegeval vanemal maksta teisele vanemale elatisraha.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta lapse vajadusi ja hinnata mõlema vanema poolt tehtavate kulutuse suurust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) paragrahv 27 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada korteriühistut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

MTÜS ise näeb ette, et tühine on juhatuse liikme ja korteriühistu vaheline tehing, kui sellega ei nõustu üldkoosolek. Samuti on juhatuse õigused piiratud tehingute puhul, mis on seoses korteriühistu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamisega või asjaõigusega koormamisega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kõigepealt selgitan, et töötaja töötasust võib ilma nõusolekuta kinni pidada üksnes enammakstud puhkusetasu ning ettemaksed. Isegi juhul, kui Teil oli siduv koolituskulude hüvitamise kokkulepe, peab tööandja saama töötajalt tasu kinnipidamiseks nõusoleku.

Järgmiseks selgitan, et tööandja peab tagama tööga seotud koolituse. Koolitus toimub tööandja kulul ning tööajast. Juhul kui töötaja koolitamiseks mõeldud kulud on ebamõistlikult suured, võib kõne alla tulla koolituskulude kokkuleppe sõlmimine, mis tõepoolest näeb ette siduvusaja, mille jooksul töötaja koolituskulud n-ö tasa teenib. Kui töötaja lahkub varem, peab ta tööandjale proportsionaalse osa koolituskuludest hüvitama.

Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

Rõhutan, et koolituskulude kokkulepet ei saa sõlmida tavapäraste kulude osas, mida tööandja paratamatult töötaja koolitamiseks peab tegema.

Juhul kui koolituskulude kokkulepe ei ole kehtiv, ei ole tööandjal alust ka kulude hüvitamist nõuda. Kui ta seda teeb, kuid töötaja ei nõustu hüvitamisega, on tööandjal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kui aga tööandja peab ilma nõusolekuta töötaja töötasust koolituskulud kinni ning töötaja ei ole sellega nõus, on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ning nõuda saamata jäänud töötasu hüvitamist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere

Töösuhetest kehtib reegel, et puhkust rahas ei hüvitata. Puhkus hüvitatakse rahas üksnes siis, kui töösuhe lõppeb. See tähendab, et kui soovite oma puhkusetasu kätte saada, peaksite enne rasedus- ja sünnituspuhkust oma puhkuse ära kasutama.

Kui asendatav tööle naaseb, lõppeb Teie töösuhe. Seda olenemata sellest, et olete lapsehoolduspuhkusel.

Kui soovite, et töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkust, siis peate arvestama sellega, et rasedus- ja sünnituspuhkusele saate jääda üksnes kehtiva töösuhte ajal. Sisuliselt kui töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust, siis ei saaks te ka rasedus- ja sünnituspuhkusele jääda. Kui soovite aga töösuhte lõpetada rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, siis saate seda teha poolte kokkuleppel või omal soovil.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere

Rasedus- ja sünnituspuhkus on oma olemuselt töövõimetuse liik (nn sünnitusleht) ja see tähendab, et sellest peab tööandjat lihtsalt teavitama (millal algab). Teavitada võite näiteks e-kirja teel.

Sünnituslehel olles maksab Haigekassa töötajale sünnitushüvitist. Sünnitushüvitise kohta saate informatsiooni Haigekassalt (http://haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/sunnitushuvitis).

Vanemahüvitist makstakse aga pärast sünnituslehe lõppemist. Vanemahüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet ning selle kohta saate täpsemat informatsiooni sealt (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/perehuvitiste-saajale).

Kui Te pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ei planeeri tööle naasta ning soovite lapsega koju jääda, peaksite tööandjale tegema avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks ning seda vähemalt 14 kalendripäeva ette. Avaldus jällegi vabas vormis - võite saata ka e-postiga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).