Õigus
Küsimus: Kuidas arvestada lõplikku emale makstavat summat kui laps on isaga NÄITEKS 7 päeva, 15 päeva, 20 päeva, terve kuu?02.06.2017
Lapse isa tasub lapse emale lapse elatisraha 235 eurot kuus. Sellest arvestab ta maha enda poolt tasutud lasteaia- ja trennimaksud. Lisaks on laps isaga 7-20 päeva kuus (olenevalt kuust).
Kuidas arvestada lõplikku emale makstavat summat: kui laps on isaga 7 päeva, 15 päeva, 20 päeva, terve kuu?
Kui laps on isa juures, siis ema lapse tarvis elatisraha kaasa ei anna ja lapse isal tuleb sellel perioodil kulude eest ise tasuda.
Palun täpseid arvutusi.
Aitäh!
Kuidas arvestada lõplikku emale makstavat summat: kui laps on isaga 7 päeva, 15 päeva, 20 päeva, terve kuu?
Kui laps on isa juures, siis ema lapse tarvis elatisraha kaasa ei anna ja lapse isal tuleb sellel perioodil kulude eest ise tasuda.
Palun täpseid arvutusi.
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsel on vahelduv elukoht, sõltub makstava elatise suurus sellest, kui suuri kulutusi kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb. Juhul, kui laps veedab kummagi vanema juures võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad võrdselt lapse ülalpidamiseks kulutusi, ei olegi elatise maksmine põhjendatud, sest vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kuid olukorras, kus laps veedab küll mõlema vanemaga võrdse osa ajast, kuid lapse püsikulud on eeskätt ühe vanema kanda, tuleb vähem kulutusi tegeval vanemal maksta teisele vanemale elatisraha.
Eeltoodust lähtuvalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta lapse vajadusi ja hinnata mõlema vanema poolt tehtavate kulutuse suurust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas KÜ juhatus tohib omavoliliselt sõlmida töövõtulepingut?01.06.2017
Tere! Kas KÜ juhatusel on õigus omavoliliselt sõlmida töövõtulepingut või käsunduslepingut, mille tulemusena on KÜ arvelt makstud nii töötasu, kui ka tööjõumakse, ilma, et see oleks üldkoosolekul vastu võetud ja üldse ühistu liikmeid sellest teavitatud? Kas seda reguleerib ka vastav seadus?
Aitäh
Aitäh
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
MTÜS ise näeb ette, et tühine on juhatuse liikme ja korteriühistu vaheline tehing, kui sellega ei nõustu üldkoosolek. Samuti on juhatuse õigused piiratud tehingute puhul, mis on seoses korteriühistu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamisega või asjaõigusega koormamisega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on lubatud, et tööandja võtab lõpparvest 190 eurot koolitusraha, kui koolitus tähendas 5 päeva töökohal juhendamist?01.06.2017
tere
Olen oma töökohast lahkumas, lahkumisavaldus on juba sisse antud. Lepingus on aga selline punkt, et kui töötaja lahkub enne 1 aasta möödumist, peab ta hüvitama tööandjale 190 eurot koolituse raha. 30-päevane pizzameistri koolitus vms. Ja tööandja peaks tunnistuse väljastama. Tegelikult oli aga nii, et tööle minnes olin umbes 5 päeva lihtsalt kellegiga koos tööl, kes juhendas mida teha aga mingisugust koolitust ega tunnistust polnud. Kas tööandjal on siiski õigus see 190 eurot minu lõpurahadest kinni pidada? Olen tööl olnud 9 kuud.
Olen oma töökohast lahkumas, lahkumisavaldus on juba sisse antud. Lepingus on aga selline punkt, et kui töötaja lahkub enne 1 aasta möödumist, peab ta hüvitama tööandjale 190 eurot koolituse raha. 30-päevane pizzameistri koolitus vms. Ja tööandja peaks tunnistuse väljastama. Tegelikult oli aga nii, et tööle minnes olin umbes 5 päeva lihtsalt kellegiga koos tööl, kes juhendas mida teha aga mingisugust koolitust ega tunnistust polnud. Kas tööandjal on siiski õigus see 190 eurot minu lõpurahadest kinni pidada? Olen tööl olnud 9 kuud.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõigepealt selgitan, et töötaja töötasust võib ilma nõusolekuta kinni pidada üksnes enammakstud puhkusetasu ning ettemaksed. Isegi juhul, kui Teil oli siduv koolituskulude hüvitamise kokkulepe, peab tööandja saama töötajalt tasu kinnipidamiseks nõusoleku.
Järgmiseks selgitan, et tööandja peab tagama tööga seotud koolituse. Koolitus toimub tööandja kulul ning tööajast. Juhul kui töötaja koolitamiseks mõeldud kulud on ebamõistlikult suured, võib kõne alla tulla koolituskulude kokkuleppe sõlmimine, mis tõepoolest näeb ette siduvusaja, mille jooksul töötaja koolituskulud n-ö tasa teenib. Kui töötaja lahkub varem, peab ta tööandjale proportsionaalse osa koolituskuludest hüvitama.
Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.
Rõhutan, et koolituskulude kokkulepet ei saa sõlmida tavapäraste kulude osas, mida tööandja paratamatult töötaja koolitamiseks peab tegema.
Juhul kui koolituskulude kokkulepe ei ole kehtiv, ei ole tööandjal alust ka kulude hüvitamist nõuda. Kui ta seda teeb, kuid töötaja ei nõustu hüvitamisega, on tööandjal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kui aga tööandja peab ilma nõusolekuta töötaja töötasust koolituskulud kinni ning töötaja ei ole sellega nõus, on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ning nõuda saamata jäänud töötasu hüvitamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes on võimalik kõik saamata jäänud puhkus välja võtta rahas?01.06.2017
Tere! Olen rase, samal ajal töötan lapsehoolduspuhkusel oleva ametniku asendajana. Lapse eeldatav sünniaeg on kas okt. lõpp või nov. algus. Seega minu vanemahüvitise saamise õigus tekib 2018.a. Samal ajal on mul õigus kuskil 30 päeva puhkusele, mida ilmselt töökohustuste tõttu keeruline välja võtta. On teada, et inimene, keda asendan, tuleb tööle tagasi minu vanemahüvitise jooksmise ajal. Kas saan õigesti aru, et sellisel juhul lõpetatakse minu töösuhe keset vanemahüvitise perioodi? Minu küsimus on selles, kas rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes on mul võimalik kõik saamata jäänud puhkus välja võtta rahas, et samal ajal suurendada oma 2017.a sissetulekut. Või tehakse nö lõpparve siis, kui lõpetatakse töösuhe keset vanemahüvitiseperioodi? Rasedal on õigus võtta puhkus enne lapsehoolduspuhkust või pärast seda välja võtta, kuid kui minu töösuhe lõpetatakse, siis eeldan, et ka puhkusele peale vanemahüvitise maksmist pole õigust? Saades vanemahüvitise ajal tulu saamata jäänud puhkusepäevade arvelt mõjutaks see ka minu edasist vanemahüvitist. Millega peaksin arvestama sellisel juhul, kui soovin enne raseduspuhkusele jäämist võtta lõpparve, et oma selle aasta sissetulekuid vanemahüvitise huvides suurendada? Vastuse eest väga tänades!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töösuhetest kehtib reegel, et puhkust rahas ei hüvitata. Puhkus hüvitatakse rahas üksnes siis, kui töösuhe lõppeb. See tähendab, et kui soovite oma puhkusetasu kätte saada, peaksite enne rasedus- ja sünnituspuhkust oma puhkuse ära kasutama.
Kui asendatav tööle naaseb, lõppeb Teie töösuhe. Seda olenemata sellest, et olete lapsehoolduspuhkusel.
Kui soovite, et töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkust, siis peate arvestama sellega, et rasedus- ja sünnituspuhkusele saate jääda üksnes kehtiva töösuhte ajal. Sisuliselt kui töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust, siis ei saaks te ka rasedus- ja sünnituspuhkusele jääda. Kui soovite aga töösuhte lõpetada rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, siis saate seda teha poolte kokkuleppel või omal soovil.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Milline peab olema avaldus, kui jään dekreeti?01.06.2017
Tere
Jään 19.06.17 dekreeti. Milline peab see avaldus välja nägema? Kas kirjutan lihtsalt, et palun lubada mind dekreeti alates 19.06.17? Rohkem ei ole vaja ühtegi dokumenti tööandjale viia?
Millal tuleb dekreedi raha? Selle suurus on siis umbes täpselt 4 x kuupalk? Saan aru, et ämmaemand saadab ise paberid ja kõik? Lisaks peab tööanda kusagile mingi märke tegema, kuhu?
Kui laps sündinud, siis kirjutan lapsehoolduspuhkuse avalduse tööandjale kuni lapse 3a saamiseni?
Emapalk on ma umbes täpselt sama suur kui on olnud mu kuupalk ja seda saab 1 ja pool aastat?
Ette tänades
Jään 19.06.17 dekreeti. Milline peab see avaldus välja nägema? Kas kirjutan lihtsalt, et palun lubada mind dekreeti alates 19.06.17? Rohkem ei ole vaja ühtegi dokumenti tööandjale viia?
Millal tuleb dekreedi raha? Selle suurus on siis umbes täpselt 4 x kuupalk? Saan aru, et ämmaemand saadab ise paberid ja kõik? Lisaks peab tööanda kusagile mingi märke tegema, kuhu?
Kui laps sündinud, siis kirjutan lapsehoolduspuhkuse avalduse tööandjale kuni lapse 3a saamiseni?
Emapalk on ma umbes täpselt sama suur kui on olnud mu kuupalk ja seda saab 1 ja pool aastat?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Rasedus- ja sünnituspuhkus on oma olemuselt töövõimetuse liik (nn sünnitusleht) ja see tähendab, et sellest peab tööandjat lihtsalt teavitama (millal algab). Teavitada võite näiteks e-kirja teel.
Sünnituslehel olles maksab Haigekassa töötajale sünnitushüvitist. Sünnitushüvitise kohta saate informatsiooni Haigekassalt (http://haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/sunnitushuvitis).
Vanemahüvitist makstakse aga pärast sünnituslehe lõppemist. Vanemahüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet ning selle kohta saate täpsemat informatsiooni sealt (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/perehuvitiste-saajale).
Kui Te pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ei planeeri tööle naasta ning soovite lapsega koju jääda, peaksite tööandjale tegema avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks ning seda vähemalt 14 kalendripäeva ette. Avaldus jällegi vabas vormis - võite saata ka e-postiga.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töölepingu saab lõpetada ka elektrooniliselt, kui kohale ei saa minana tervise tõttu?01.06.2017
Töölepingu lõpetamine.
1. Töötaja ja tööandja lõpetavad töölepingu vastastikusel kokkuleppel. Kas tööandjal on õigus teha märkusi töölepingu lõpetamise dokumendile (nt. tehtud suuline hoiatus vms.)?
2. Kui töötaja ei saa tervisliku seisundi tõttu töölepingu lõpetamise dokumendile minna alla kirjutama, siis kas allkirjastamist saaks teha ka elektrooniliselt?
Ette tänades.
1. Töötaja ja tööandja lõpetavad töölepingu vastastikusel kokkuleppel. Kas tööandjal on õigus teha märkusi töölepingu lõpetamise dokumendile (nt. tehtud suuline hoiatus vms.)?
2. Kui töötaja ei saa tervisliku seisundi tõttu töölepingu lõpetamise dokumendile minna alla kirjutama, siis kas allkirjastamist saaks teha ka elektrooniliselt?
Ette tänades.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine ei ole töölepingu seadusega reguleeritud. See tähendab seda, et vormi ja sisu valivad pooled. Kui töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel kirjalikult, siis on oluline, et kokkuleppes nähtuks poolte tahe töösuhe lõpetada. Kõik muu, mis sinna kirja pannakse, on poolte otsustada.
Mis puudutab allkirjastamist, siis kuna vorminõue puudub, siis otseselt allkirjastamist poolte kokkulepe ei eelda. Sisuliselt võib töösuhte lõpetada ka e-maili vahendusel. Kui aga pooled soovivad kindlasti allkirjastada, siis saab seda tõepoolest teha ka digitaalselt. Jällegi - poolte enda otsustada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja on kohustatud mulle miinimumpalka maksma, kui remondi tõttu pole tööd pakkuda?01.06.2017
Tere. Kui tööandjal pole tööd pakkuda, sest majas tehakse remonti. Kas tööandja on kohustatud mulle miinimumpalka maksma?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööl toimub remont ning tööandjal pole tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis, peab tööandja selle aja eest töötajale keskmist töötasu maksma. See tuleneb töölepingu seaduse §-st 35.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas vormistada töölepingu üleütlemine (TLS §88 lg1 p1), kui töötajaga ei ole võimalik ühendust saada?01.06.2017
Tööandja soovib erakorraliselt töölepingu üles öelda töötajaga, kes on haiguslehel olnud üle 4 kuu, kergemat tööd pakkuda ei ole võimalik ja täitmata töökoht nõuab pidevat tööde ümberkorraldust.
Kuidas vormistada korrektselt töölepingu üleütlemine TLS §88 lg1 p1 alusel, kui töötajaga ei ole võimalik ühendust saada ei telefoni ega meili teel? Töötaja ise pole märku endast andnud mitu kuud.
Kuidas vormistada korrektselt töölepingu üleütlemine TLS §88 lg1 p1 alusel, kui töötajaga ei ole võimalik ühendust saada ei telefoni ega meili teel? Töötaja ise pole märku endast andnud mitu kuud.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ülesütlemisavaldus jõustub kättesaamisel. See tähendab, et igal juhul tuleb avaldus kuidagi teise pooleni toimetada. Kui e-posti või telefoninumbrit pole, oleks mõistlik kasutada tähitud kirja saatmise võimalust. Ülesütlemisavalduse võib ka isiklikult üle anda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ma võin tööandjale öelda ja keelduda välismaale tööle minekust?01.06.2017
Tere
Tööandja (Eesti firma) pakub välismaale tööle, kas ma võin sellest tööpakkumisest loobuda, põhjuseks, et ma ei taha välismaale tööle mina?
Tööandja (Eesti firma) pakub välismaale tööle, kas ma võin sellest tööpakkumisest loobuda, põhjuseks, et ma ei taha välismaale tööle mina?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja saadab Teid lähetusse, siis kuni 30-päevase lähetuse puhul Teie nõusolekut vaja pole (välja arvatud juhul kui olete rase, puudega lapse ja/või alla 3-aastase lapse vanem või alaealine). Üle 30-päevase lähetuse puhul on vajalik Teie nõusolek.
Kui aga tööandja soovibki Teie töötingimusi muuta ehk et töötamise asukoht muutuks (nt enne oli Tallinn ja nüüd soovib tööandja et hakkaksite tööle Riias), siis selleks on vajalik Teie nõusolek. Kui töötaja töö tegemise koha muutmisega nõus pole, peavad pooled täitma lepingut kokkulepitud tingimustel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas kiirelt praeguselt töökohalt lahti saada, sest tahan minna Soome tööle?01.06.2017
Tere,
Kas erakorraliselt saab lepingut üles öelda, kui uus elukoht asub välisriigis? Kuna uus töökoht asub Soomes ja seal on paberid korda aetud. Ja uus tööandja tahab, et saaksin tööle minna. Lahkumisavaldus on vanale tööandjale sisse antud ja selleks ajaks kui soovin ära minna, saab 2 nädalat lahkumisavaldusest täis. Uus tööandja tahab, et ma kiiremas korras uuele kohale tööle tulen. Praeguse korteriga leping lõpetatud ja varsti poleks kusagil elada, et vana tööandja juures edasi tööl käia. Mida teha või öelda enda vanale tööandjale, et kiirelt ära saaks. Kõik eelmainitud on juba vana tööandjaga räägitud.
Kas erakorraliselt saab lepingut üles öelda, kui uus elukoht asub välisriigis? Kuna uus töökoht asub Soomes ja seal on paberid korda aetud. Ja uus tööandja tahab, et saaksin tööle minna. Lahkumisavaldus on vanale tööandjale sisse antud ja selleks ajaks kui soovin ära minna, saab 2 nädalat lahkumisavaldusest täis. Uus tööandja tahab, et ma kiiremas korras uuele kohale tööle tulen. Praeguse korteriga leping lõpetatud ja varsti poleks kusagil elada, et vana tööandja juures edasi tööl käia. Mida teha või öelda enda vanale tööandjale, et kiirelt ära saaks. Kõik eelmainitud on juba vana tööandjaga räägitud.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Erakorraliselt saab töösuhte üles öelda töötaja isikust tulenevatel põhjustel, eelkõige perekondlikel või tervisega seotud põhjustel. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kolimine ei ole üldjuhul erakorraline põhjus, kuna see ei juhtu üleöö. Seega kui teie kolimine oli ette planeeritud ja varem teada, siis erakorraliseks ülesütlemiseks alust pole. Küll aga võite proovida tööandjaga töösuhte koheses lõpetamises kokkuleppele jõuda. Kui kokkulepet ei saavuta, kuid lahkute siiski 30 kalendripäeva ette teatamata, on tööandjal õigus esitada Teile vähem etteteatatud aja eest kahjunõue.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).