Õigus

Tere!

Kui leiate, et Teile töö ei sobi, saate töösuhte katseajal üles öelda. Katseajal töösuhte ülesütlemine eeldab avalduse tegemist ning vähemalt 15-kalendripäevast etteteatamist. Töösuhte ülesütlemise aluseks on töölepingu seaduse § 86 lg 1, mis annab Teile ka ühtlasi võimaluse taotleda töötuskindlustushüvitist (kui ka kõik teised nõuded on täidetud, täpsemat informatsiooni saate Töötukassalt).

Mis puudutab tööandjapoolset ülesütlemist, siis tööandjal pole piiratud töötajaga töösuhte ülesütlemine ka muudel alustel kui katseaja eesmärgi mittetäitmine. Nii saab tööandja katseajal oleva töötaja ka näiteks kohustuste rikkumise tõttu n-ö lahti lasta või majanduslike probleemide tekkimisel koondada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui töötate kahes erinevas ettevõttes kahe erineva lepinguga, siis tekib tõepoolest olukord, kus teises kohas töötamisega ületunde ei teki. Kui töötate aga sama tööandja juures aga kahes erinevas asukohas ühe töösuhte raames, tuleb tunde arvestada koos.

Siinkohal lisan, et kuigi juriidiliselt pole keelatud töötada mitme tööandja juures, peab ka töötaja silmas pidama tööaja piirangut. Kui aga töötaja töötab sama tööandja juures, siis on tööandja see, kes vastutab, et töö- ja puhkeaeg oleks tagatud.

Töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Töötaja võib töötada küll nädalas rohkem kui 40 tundi, kuid seda summeeritud tööaja arvestuse alusel ja järgides seaduses kehtestatud nõudeid. Nii tööaja summeerimisel, kui ka ületunnitöö tegemisel tuleb töötajale tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, iganädalane katkematu puhkeaeg vähemalt 48 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta (summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest ) ning järgida tuleb ka üldist tööaja piirangut. TLS § 46 lg 1 kohaselt ei või tööaeg koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Üksnes siis, kui kokkulepe pole töötajale ebamõistlikult kahjustav võib kokku leppida, et töötaja töötab 52 tundi 7-päevase vahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Et saada teada, palju võib maksimaalselt arvestusperioodis tööd (sh ületunnitööd) teha tuleb arvestusperioodi kalendripäevad jagada seitsmega ja korrutada 48-ga (või kokkuleppe olemasolul 52-ga).

Mis puudutab ületunnitööd, siis summeeritud tööaja puhul selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus. Antud juhul tundub aga suurim mure olema see, et on võimalik, et töötate üle lubatud tööaja.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Kui dekreedileht lõpeb 2018 jaanuar, siis võetakse aluseks 2017 tulud. Ehk lõppenud aasta tulud.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Mis on see "isikust mittetulenev põhjus" ja "mõistlik aeg" on ettevõtte sisekorra küsimus ja poolte arusaam asjast. Sisuliselt taandub veenmisoskusele.

Nt kas 3 nädalat USA-s lähisugulase pulmas käia on tööandja arvates piisav põhjendus ja mõistlik aeg (kui juba USA-sse minna, siis juba pikemalt), võib peaks seal käima ära maksimaalselt 3 päevaga või võtma hoopis puhkuse? Kokkuleppe küsimus.

Iga nädal 5 tundi töölt puududa, teeb see kuus juba 20 tundi, mistõttu julgen arvata, et see väljub sätte eesmärgist ja ka tööandja ootustest töötajale.

Tere!

Kui korterühistu jaguneb kaheks eraldi ühistuks, siis muutuvad ka kokkulepitud töötingimused. Esimene võimalus on leppida töötajaga kokku töölepingu muudatuses (tööandja nime ja rekvisiitide muutus ning täistööajalt osalise tööajaga töötamiseks) ning lasta sõlmida ka teisel ühistul töötajaga osalise tööajaga tööleping. Kui aga töötaja pole uute tingimustega nõus, tuleb tõesti kõne alla koondamine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Suhtlemiskord peab vastama lapse huvidele - kui isa taotleb sellise suhtlemiskorra kehtestamist, mis seda ei ole, jätab kohus suhtlemiskorra muutmata.

Kui lapse isa suhtlemiskorda ei täida, tuleb pöörduda lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole. Nagu aru saan, olete seda ka teinud ning esitanud kohtumääruse täitmiseks ka kohtutäiturile, mis on samuti jäänud tulemusteta. Kahjuks ei ole Te nimetanud põhjuseid, miks kohtutäitur täitemenetluse algatamisest keeldus. Oskan soovitada vaid teise kohtutäituri poole pöördumist (ja jätkuva suhtlemiskorra rikkumise puhul uuesti lepitusmenetluse algatamist).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere,

Teie poolt antud info on pealiskaudne, seega ei ole mul võimalik anda ka täpse vastuse.

Esmajoones tuleb tuvastada, millistes kinnisasja omadustes olete kokku leppinud. Kui kinnisasja konkreetse asja, näiteks sanitaar- ja kanalisatsiooni omadustes eraldi kokku ei lepitud, tuleb vaadata, kas need asjad vastavad nende kasutusotstarbele ja on vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohtu hinnangul varjatud puuduseks võib pidada seda, mis keskmisele kvaliteedile ei vasta. Peab ka arvestama sellega, et kas ostja pidi ühest või teisest puudusest juba lepingu sõlmimisel teadlik olema või mitte.

Samuti tuleb vaadata ka lepingu sisu, sest müüja võib olla oma vastutuse varjatud puuduste eest välistanud. Lepinguga tutvumata on raske seda öelda. Samas ei saa müüja tugineda teadlikkusele või vastutuse piiramisele, kui müüja ise oleks pidanud olema teadlik, kui ostjat ei tevitanud.

Seaduses ei ole üheselt sätestatud, mis on varjatud vead ning milliste varjatud puuduste puhul konkreetselt on ostjal õigus nõudmisi esitada. Selgelt vastutab aga müüja selle ohutuse ja turvalisuse eest. Tüüpilised vead või varjatud puudused kinnisvaratehingu juures on enamasti elektri- ja küttesüsteemiga seonduvad, aga ka ebapiisav seinade soojustus, kahjustatud kandekonstruktsioonid, mittetoimiv ühistu või selle võlad, muinsuskaitselised piirangud jne.

Kui te nõuate müüjalt puuduse likvideerimist ja müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee, võite puuduse ise parandada või tellida paranduse spetsialistilt ning pärast kulutuste katmist nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kui müüja keeldub hiljem kulutuste hüvitamisest, on ostjal õigus pöörduda nende väljamõistmiseks kohtusse. Õiguskaitsevahendeiks on veel ostuhinna alandamine.

Alternatiivina eelmisele lahendusele, mil te ise kõrvaldate puuduse, on teil õigus kasutada ka lepingust taganemise õigust. Kui ilmneb, et müüja on lepingut rikkunud ja te olete sellest müüjat teavitanud ning asja parandamine või asendamine pole objektiivselt võimalik või lihtsalt ebaõnnestub või kui müüja keeldub asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle asja mittevastavusest teatamist, on tegemist temapoolse olulise rikkumisega. Selleks peab ostja esitama müüjale lepingust taganemise avalduse. Riigikohtu hinnangul tuleks üldjuhul juhinduda taganemisavalduse esitamisel kuue kuulisest tähtajast (analoogselt lepingu tühistamisega pettusest või eksimusest tulenevalt) lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja kriteeriumi hindamisel.

Uuele hoonele aga kehtib kaheaastane garantii ja puuduse likvideerimise eest vastutab asja müünud ettevõtja.

Tere,

Teie kirjast ei selgu, mis rollis olete lepingulistes suhetes, kas rentniku (kes võtab rendile) või rendileandja (kes annab rendile) rollis ning kas küsimus puudutab maaomaniku tundmist või temaga asja kooskõlastamist (nõusoleku saamist). Seega arvestage, et vastus on antud Teie küsimusele ehk piiratud info põhjal.
Vastates Teie küsimusele aga, rentnik võib rendileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allrendile. Seega ei või edasi rendile anda ilma maaomaniku nõusolekuta.
Juhul kui teil tekkivad mingeid täpsustavaid küsimusi palun pöörduge julgelt meie büroo poole.

Tere!

Aegumine ei alga enne laste 18-aastaseks saamist.

Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb kõik last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, sealhulgas tuleks seaduse kohaselt ühiselt langetada ka otsus lapse lasteaiavaliku osas. Lasteaiast minule teadaolevalt mõlema vanema nõusolekut ei küsita.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand