Õigus
Küsimus: Kas kohus võiks näiteks otsustada, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju elatisraha?08.06.2017
Tere,
Kui tegemist ühe lapsega, siis kuidas käib kohtus elatise määramise loogika? Täna maksab isa 350 eur kuus kuid sellest jääb väheks kuna auto liising vajab tasumist ja ka korteri üür on päris kõrge. Mõtlema paneb veidi see, et korteris on tegelikult pinda rohkem kui mul lapsega vaja oleks ja ka asukoha mõttes on väga heas piirkonnas ehk siis kui veidi otsida saaks kindlasti ka odavama raha eest hakkama. Kuidas võiks kohus sellise loo puhul otsustada? Kas siin määrab lapse elatise summa see kui palju ma kulusid tõendada suudan või tuleb siin sisse ka nö mõistlikkuse mõiste. Ehk siis kas kohus võiks näiteks otsustada ka nii, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju ja peaks hoopis enda kulutusi vähendama mitte isalt juurde nõudma?
Lugupidamisega,
Kui tegemist ühe lapsega, siis kuidas käib kohtus elatise määramise loogika? Täna maksab isa 350 eur kuus kuid sellest jääb väheks kuna auto liising vajab tasumist ja ka korteri üür on päris kõrge. Mõtlema paneb veidi see, et korteris on tegelikult pinda rohkem kui mul lapsega vaja oleks ja ka asukoha mõttes on väga heas piirkonnas ehk siis kui veidi otsida saaks kindlasti ka odavama raha eest hakkama. Kuidas võiks kohus sellise loo puhul otsustada? Kas siin määrab lapse elatise summa see kui palju ma kulusid tõendada suudan või tuleb siin sisse ka nö mõistlikkuse mõiste. Ehk siis kas kohus võiks näiteks otsustada ka nii, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju ja peaks hoopis enda kulutusi vähendama mitte isalt juurde nõudma?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel reeglina võrdsetes osades. Seega tuleks lahus elava vanema poolt makstava elatise suuruse leidmiseks kokku arvutada lapse igakuised kulutused ja jagada need pooleks – pool nendest jääb elatise maksmise teel lahus elava vanema kanda ja teise poole kannab last kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes. Seega on 350 euro suuruse elatise maksmise eelduseks see, et lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on ca 700 eurot.
Kui laps on harjunud keskmisest kõrgema elustandardiga ja vanemad saavad talle seda lubada, võib olla põhjendatud ka keskmisest kõrgem elatisraha. Sellest hoolimata võib kohus pidada teatud kulutusi ebamõistlikeks või ülepaisutatuks, kui elatise maksmiseks kohustatud vanem sellele tähelepanu juhib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees saab lapse endale, kuna tal on korter ja aga ma plaanin lapsega üürikorterisse kolida?08.06.2017
Tere. Elan lapse isaga koos ja meil on 2-aastane laps. Oleme elanud selle aja jooksul ka palju lahus, kuna omavahelised suhted halvad ja ei sobi kokku elama. Olen otsustanud lapsega ära kolida aga mees ähvardab, et võtab minult kohtu kaudu lapse ära. Ma käin tööl ja laps lasteaias. Mehel on aga oma korter ja väga hea palk. Mina hakkaksin aga lapsega üürikorteris elama. Kui suured võimalused on tal last endale saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsele peavad olema tagatud normaalsed elamistingimused, kuid ei oma mingisugust tähtsust, kas lapse elamispinnaks on üürikorter või vanema omandis olev korter. Üleüldse on varanduslik olukord hooldusõigusliku vaidluse lahendamisel teisejärguline, eelkõige on oluline, millised on suhted lapse ja vanema vahel ning millisel määral on vanem siiani lapse elus osalenud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste isa saab muuta laste sissekirjutust omavoliliselt ilma ema nõusolekuta?08.06.2017
Tere,
abielu on purunenud, meil on 3 last. Mõlemad vanemad soovivad, et lapsed hakkaksid alaliselt elama nende juures ehk ei suuda saavutada kokkulepet laste elukoha osas. Probleem ka selles, et vanemad elavad erinevates omavalitsustes ja elukohast sõltub ka kool ja lasteaed. Siiani (9 aastat) on lapsed olnud sisse kirjutatud ja käivad koolis/lasteaias emaga samas omavalitsuses, kuid lapse isa soovib muuta laste sissekirjutust ja nende kooli/aeda. Kas ta saab seda teha omavoliliselt, ilma ema nõusolekuta (väikestes kohtades teadupärast on iga uus kodanik teretulnud)? ja kuidas sellises olukorras käituda?
Aitäh vastamast!
abielu on purunenud, meil on 3 last. Mõlemad vanemad soovivad, et lapsed hakkaksid alaliselt elama nende juures ehk ei suuda saavutada kokkulepet laste elukoha osas. Probleem ka selles, et vanemad elavad erinevates omavalitsustes ja elukohast sõltub ka kool ja lasteaed. Siiani (9 aastat) on lapsed olnud sisse kirjutatud ja käivad koolis/lasteaias emaga samas omavalitsuses, kuid lapse isa soovib muuta laste sissekirjutust ja nende kooli/aeda. Kas ta saab seda teha omavoliliselt, ilma ema nõusolekuta (väikestes kohtades teadupärast on iga uus kodanik teretulnud)? ja kuidas sellises olukorras käituda?
Aitäh vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha registreeringu muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek. Kui laste uus elukoht on registreeritud ühe vanema nõusolekuta (mingil põhjusel on otsustanud ametnik teha registreeringu teise vanema nõusolekut küsimata), on võimalik otsus vaidlustada.
Kui vanemad ei jõua üksmeelele laste elukohas ega lasteaia/kooli küsimuses, on põhjendatud hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks kohtu poole pöördumine. Mõlemal vanemal on võimalik kohtult taotleda, et talle antaks üle hooldusõigus osas, mis annab õiguse üksinda otsustada lapse elukoha ja lasteaia/kooliga seotud küsimusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemad saavad mind, 16-aastaselt emaks saavat tütart, takistada kodust välja kolimast?07.06.2017
Tere!
Saan tuleval talvel emaks ja olen siis 16-aastane. Lapse isa on 21-aastane, käib tööl ja omab isiklikku kodu. Kas minu vanemad saavad mind takistada kodust välja kolimast? Nagu aru olen saanud, ei ole EVs otseselt selle kohta käivat seadust.
Tänan ette!
Saan tuleval talvel emaks ja olen siis 16-aastane. Lapse isa on 21-aastane, käib tööl ja omab isiklikku kodu. Kas minu vanemad saavad mind takistada kodust välja kolimast? Nagu aru olen saanud, ei ole EVs otseselt selle kohta käivat seadust.
Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse vanematel on küll õigus ja ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, kuid samas ei ole vanematel siiski võimalik takistada lapse eraldi elama asumist. Kõige õigem oleks muidugi antud vaidlus lahendada kokkuleppel, võiksite selleks terve perega kasutada ka elukohajärgse lastekaitsespetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täiskasvanud lapse võlad kanduvad mingil hetkel üle vanematele?07.06.2017
Tere.
Laps on täiskasvanu, aga võlgasid on palju. Kas lapse võlad kanduvad mingil hetkel üle vanematele?
Laps on täiskasvanu, aga võlgasid on palju. Kas lapse võlad kanduvad mingil hetkel üle vanematele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse kohustused kanduvad vanematele üle vaid siis, kui lapse surma korral on vanemad lapse pärijateks ja võtavad lapse pärandi vastu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirad
Küsimus: Kas vanemad on kohustatud mind kuni 21 eluaastani toetama, kuigi kolin nende juurest ära ja õpin kutsekoolis?07.06.2017
Olen 20-aastane kutsekooli õpilane, kellel on kooli lõpuni veel aasta. Seaduse järgi on mu vanemad kohustatud mind ülal pidama 21 eluaastani, kui ma õpin. Kuid perekonnasiseste probleemide tõttu me ühe katuse alla ei mahu ning plaan on lõpetada kool vanemate juures elamata. Kui ma nende juurest lahkun, kas nad on kohustatud ikka mind kuni 21 eluaastani toetama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanematel on antud olukorras Teie suhtes ülalpidamiskohustus ka siis, kui olete otsustanud neist eraldi elama asuda. Ülalpidamist on Teil õigus saada õppimise ajal kuni 21-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui sooviksin infot oma bioloogilise isa kohta?07.06.2017
Tere,
Kuhu peaksin pöörduma, kui sooviksin infot oma bioloogilise isa kohta? Olin 6-ne, kui minu ema abiellus ja tema abikaasa lapsendas siis minu. Arvatavasti oli selle jaoks vajalik bioloogilise isa nõusolekut? Minu esimesel sünnitunnistusel oli tema nimi ja peale lapsendamist sain uue.
Olen nüüdseks täisaealine ja sooviks kuskile pöörduda, et rohkem infot saada.
Aitäh!
Kuhu peaksin pöörduma, kui sooviksin infot oma bioloogilise isa kohta? Olin 6-ne, kui minu ema abiellus ja tema abikaasa lapsendas siis minu. Arvatavasti oli selle jaoks vajalik bioloogilise isa nõusolekut? Minu esimesel sünnitunnistusel oli tema nimi ja peale lapsendamist sain uue.
Olen nüüdseks täisaealine ja sooviks kuskile pöörduda, et rohkem infot saada.
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie ema käest ei ole võimalik vastavat infot saada, on iseenesest võimalus Sotsiaalkindlustusametist saada teavet lapsendamise fakti kohta.
Lisaks sellele on lapsendatul õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt teavet oma bioloogiliste vanemate kohta kui, kui bioloogilised vanemad on andnud nõusoleku teabe avaldamiseks. Kui nõusolekut antud ei ole, siis annab Sotsiaalkindlustusamet teavet vaid niipalju, et lapsendatul ei oleks võimalik oma bioloogilisi vanemaid tuvastada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa kes ei ole lapse vastui huvi tundnud võib 6 aastat hiljem nõuda järsku hooldusõigust?07.06.2017
Tere!
Kas bioloogilisel isal on õigus lapsele kui ta pole lapse vastu tundnud mingit huvi, temaga kohtunud pole ja ka rahaliselt toetanud. Järsku 6 aasta pärast tekkis huvi ja nõuab hooldusõigust. Laps ei tunnegi oma isa.
Kas bioloogilisel isal on õigus lapsele kui ta pole lapse vastu tundnud mingit huvi, temaga kohtunud pole ja ka rahaliselt toetanud. Järsku 6 aasta pärast tekkis huvi ja nõuab hooldusõigust. Laps ei tunnegi oma isa.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse vanemal on nii õigus kui ka kohustus lapsega suhelda. On kahetsusväärne, kui lapse isa seda siiani teinud ei ole, kuid samas ei võta see temalt õigust nüüd lapse elust osa võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühistul on õigus kehtestada äripinnale suurem remondifond, kui ülejäänud elanikele, kellelle see maja on koduks?06.06.2017
Tere.
Tegemist on täies mahus erastatud vana puidust elumajaga, mille ühistusse kuulub kahe osaomandiga äriettevõte. Pind on erastatud mitteeluruumiks, milles toimib kauplus koos laoruumiga. Kas ühistul on õigus kehtestada äripinnale suurem remondifond, kui ülejäänud elanikele, kellelle see maja on koduks?
Ja sama situatsiooni, mitteeluruumi ühe osa muutmiseks nn "külaliskorteriks" või "kodukontoriks", kas on vaja ühistu liikmete nõusolekut ja linnavalitsuse luba, mille aluseks on ilmselt vaja esitada ehitusprojekt ja taotleda ehituseks luba. Tegemist on nn poolkeldrikorrusel asuva kinnistu osaga (soklikorrus).
Teid ette tänades ühistu nimel
Tegemist on täies mahus erastatud vana puidust elumajaga, mille ühistusse kuulub kahe osaomandiga äriettevõte. Pind on erastatud mitteeluruumiks, milles toimib kauplus koos laoruumiga. Kas ühistul on õigus kehtestada äripinnale suurem remondifond, kui ülejäänud elanikele, kellelle see maja on koduks?
Ja sama situatsiooni, mitteeluruumi ühe osa muutmiseks nn "külaliskorteriks" või "kodukontoriks", kas on vaja ühistu liikmete nõusolekut ja linnavalitsuse luba, mille aluseks on ilmselt vaja esitada ehitusprojekt ja taotleda ehituseks luba. Tegemist on nn poolkeldrikorrusel asuva kinnistu osaga (soklikorrus).
Teid ette tänades ühistu nimel
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seadusjärgsest majanduskulude jaotusest (vastavalt oma kaasomandi osa suurusele) on (üldjuhul) lubatud kõrvale kalduda juhul, kui kulud jaotuvad korteriomanike vahel vastavalt nende poolt tarbitud teenuse mahule.
Mitteeluruumi sihtotstarve muutmiseks on vajalik saada kohaliku omavalitsuse nõusolek. Korteriomanike kokkulepe tuleb selleks sõlmida juhul, kui sihtotstarve muutumisega seotud toime teistele korteriomanikele ületab varasema korteri sihtotstarvega kaasnevaid mõjusid.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas toimub vähem kui 10 korteriga ühistu juhtimine 2018 aastal kehtima hakkava seaduse valguses?06.06.2017
2018.a. kehtima hakkav seadus lubab alla 10 korteriga ühistul tegutseda juhatuseta. St. kõik korteriomanikud esindavad ühistut ühiselt. Selle positiivne pool on see, et ühistu pääseb majandusaasta aruande esitamise kohustusest, aga mis on selle miinuspooled? Kas ühine esindamine tähendab seda, et mingite allkirja nõudvate tegevuste tegemine, mida seni sai juhatuse liige üksi teha, nõuab kõigi allkirju (näiteks teenuseosutajatega lepingute sõlmimime)? Nagu OÜ-de puhul, kus registris on märge, et juhatuse liikmed saavad esindada vaid ühiselt.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teine võimalus on sõlmida leping kaheastmeliselt, korteriühistu üldkoosoleku otsuse kaudu, volitades üldkoosoleku otsusega ühte korteriomanikku korteriühistu nimel lepingut allkirjastama. Sellisel viisil sõlmitud lepingu kehtivuse tagab seadusesäte, mille kohaselt on korteriomanike üldkoosoleku otsused siduvad kõigi korteriomanike jaoks.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ