Õigus
Küsimus: Mida ette võtta kui tüdruk ütles, et on rase, aga mina ei soovi seda last?04.06.2015
Tere,
olen 18-aastane noormees, hiljuti läksin oma tüdrukust lahku ja mul on endal uus tüdruk. Nimelt paar päeva tagasi teatas ekstüdruk mulle, et ta on rase, järgmine päev käis ultrahelis ja sai teada, et peaaegu 2 kuud rase. Mina seda last ei soovi, kuna me oleme mõlemad liiga noored selleks, aga ta ei saa sellest aru, tal on oma kinnisidee, et tema laps ja kasvatab kasvõi üksi, aga, et ma maksaks alimente. Ma ei käi tööl vaid koolis, kuidas ma hakkan alimente maksma, kas ma saan midagi teha, et teda ümber veenda või keelduda lapsest?
Ette tänades tulevane isa
olen 18-aastane noormees, hiljuti läksin oma tüdrukust lahku ja mul on endal uus tüdruk. Nimelt paar päeva tagasi teatas ekstüdruk mulle, et ta on rase, järgmine päev käis ultrahelis ja sai teada, et peaaegu 2 kuud rase. Mina seda last ei soovi, kuna me oleme mõlemad liiga noored selleks, aga ta ei saa sellest aru, tal on oma kinnisidee, et tema laps ja kasvatab kasvõi üksi, aga, et ma maksaks alimente. Ma ei käi tööl vaid koolis, kuidas ma hakkan alimente maksma, kas ma saan midagi teha, et teda ümber veenda või keelduda lapsest?
Ette tänades tulevane isa
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui naisterahvas on vaatamata teie suhte purunemisele vastu võtnud otsuse lapse sünnitada, ei ole Teil võimalik teda kuidagi takistada. Suguelu elaval paaril tuleb arvestada sellega, et naisterahvas võib rasestuda ja kui see juhtub, ei saa meesterahvas sundida naist aborti tegema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik elatise summat vähendada, kuna suhtluskorra järgi veedab laps pool suve isa juures?04.06.2015
Kui lapse eest maksatakse elatist emale, kas on võimalik elatise summat (195.-) vähendada, kuna suhtluskorra järgi veedab laps pool suve isa juures?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, võib tekkida tõepoolest olukord, kus kummalgi vanemal ei teki kohustust elatise maksmiseks. Peaksite kokku arvutama, kui suuri kulutusi kumbki vanem sellel ajal teeb, kui laps tema juures viibib – kui mõlemad vanemad teevad võrdselt kulutusi, võiks olla põhjendatud elatise vähendamine/mittemaksmine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus kasutada remondifondi raha haljasala korrastamiseks ja parkla laiendamiseks?04.06.2015
Tere.
Kas ühistul on õigus kasutada remondifondi raha kinnistul asuva haljasala korrastamiseks ja parkla laiendamiseks?
Kas ühistul on õigus kasutada remondifondi raha kinnistul asuva haljasala korrastamiseks ja parkla laiendamiseks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriühistul on küll õigus kasutada remondifondis olevat raha haljasala korrastamiseks ja parkla laiendamiseks. Sellise õiguse annab korteriühistule korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lg 2.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu esimees võib keelduda parkimiskaardi väljastamisest, kuna korteril on võlad?04.06.2015
Tere!
Olen korteri kaasomanik ja korter on antud üürile. Aga ühistu esimees keeldub andmast üürnikele parkimisluba, kuna ütleb, et omanikel on võlg ja keeldub seda andmast enne kui see täies ulatuses makstud. Võla suhtes käisin ka kohtus, kus summat vähendati küll minu kui omaniku kasuks, aga summa on ikkagi nii suur, et ei ole ju võimalik korraga tasuda. Kas ühistu esimees võib keelduda parkimiskaardi väljastamisest? Üürnikel on ju nüüd juba kolm trahvi ja mina kui omanik pean need ju kinni maksma kuna ei saa tagada neile parkimiskaarti. Ette tänades
Olen korteri kaasomanik ja korter on antud üürile. Aga ühistu esimees keeldub andmast üürnikele parkimisluba, kuna ütleb, et omanikel on võlg ja keeldub seda andmast enne kui see täies ulatuses makstud. Võla suhtes käisin ka kohtus, kus summat vähendati küll minu kui omaniku kasuks, aga summa on ikkagi nii suur, et ei ole ju võimalik korraga tasuda. Kas ühistu esimees võib keelduda parkimiskaardi väljastamisest? Üürnikel on ju nüüd juba kolm trahvi ja mina kui omanik pean need ju kinni maksma kuna ei saa tagada neile parkimiskaarti. Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandja saab tagasi nõuda puhkuseraha kui esitan lahkumisavalduse?04.06.2015
Tere,
Minu 6 kuud tööaega saab täis 26.06.2015. Sellest hetkest alates oleks mul olnud õigus 2-nädalasele puhkusele. Ülemus aga andis mulle nädal aega puhkust juba juuni algusesse ja teise nädala alates kui täitub 6 kuud. Tahan esitada lahkumisavalduse puhkuse esimesel päeval. Kas ma saan seda teha, ilma et tööandja nõuaks minult tagasi puhkuseraha? Kuna seadust lugedes poleks mul praegu veel õigust puhata.
Ning kasvatan 2a last ja ülemus pani ise minu puhkuse paika. Kuigi olen kuulnud, et nii väikese lapsega töötajal peab olema eelisõigus puhkusevalikul. Kas see peab paika?
Ette tänades
Minu 6 kuud tööaega saab täis 26.06.2015. Sellest hetkest alates oleks mul olnud õigus 2-nädalasele puhkusele. Ülemus aga andis mulle nädal aega puhkust juba juuni algusesse ja teise nädala alates kui täitub 6 kuud. Tahan esitada lahkumisavalduse puhkuse esimesel päeval. Kas ma saan seda teha, ilma et tööandja nõuaks minult tagasi puhkuseraha? Kuna seadust lugedes poleks mul praegu veel õigust puhata.
Ning kasvatan 2a last ja ülemus pani ise minu puhkuse paika. Kuigi olen kuulnud, et nii väikese lapsega töötajal peab olema eelisõigus puhkusevalikul. Kas see peab paika?
Ette tänades
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks selgitan, et tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib puhkust nõuda, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud, kuid poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel otsusel (puhkuse ajakavaga) võib puhkust ka varem kasutada töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 4 kohaselt.
Kui töötaja esimesel tööaastal ei soovi puhkust kasutada, kandub puhkus järgmisesse kalendriaastasse ja puhkuse andmine toimub siis üldjuhul tööandja poolt koostatud puhkuse ajakava alusel.
Puhkuse ajakava kalendriaasta kohta tuleb TLS § 69 lõike 2 alusel teha töötajale teatavaks aasta esimese kvartali jooksul. Juhul, kui tööandja ei ole märtsi lõpuks puhkuse ajakava töötajale teatavaks teinud, võib töötaja puhkust kasutada oma äranägemisel 14 kalendripäevase etteteatamise tähtajaga, ehk ilma puhkuse ajakavata ei saa tööandja töötajat puhkusele saata vaid puhkuse kasutamise aja otsustab siis töötaja ise.
Puhkuse ajakava koostamisel peab tööandja arvestama töötajate soovidega, kellel on õigus kasutada puhkust neile sobival ajal. TLS § 69 lg 7 p 3 sätestab, et vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last, on õigus valida endale sobiv puhkuse aeg. Kui töötaja ajakava koostamisel ei anna teada oma puhkuse kasutamise soove, siis on tööandjal õigus ise talle puhkuse aeg planeerida. Samas juhin tähelepanu sellele, et nii ajakava kui avalduse alusel saab puhkust osadeks jagada ainult poolte kokkuleppel.
Puhkusepäevade arvutamiseks on järgmine valem: töötatud kalendripäevad aastas jagada 365 või 366-ga (s.o kalendripäevad aastas) korrutada nt 28 (TLS järgi ettenähtud põhipuhkuse minimaalne kestus).
Eeltoodud andmete alusel saate välja arvutada väljateenitud puhkusepäevade arvu töölepingu lõppemise hetkeks.
Kui töötaja on töölepingu lõppemise hetkeks puhkust ette kasutanud, on TLS § 78 lõige 3 alusel tööandjal õigus töötaja töötasust kinni pidada tasu välja töötamata puhkuse eest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas müüa või kinkida osaühing ja kuidas seda vormistatakse?04.06.2015
Osaühingul on üks osanik (100%) ja kaks juhatuse liiget (kellest üks on osanik). Soov on müüa, kinkida OÜ kolmandale isikule. Kui praegune osanik on abielus. Kuidas oleks kõige õigem teha omaniku vahetust ja mis pabereid ja nõusolekuid see vajaks ja kas omaniku vahetus tuleb registreerida notari juures?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis sammud tuleb mul astuda, et korteriühistu juhatusest tagasi astuda?03.06.2015
Nii seadus kui KÜ põhikiri näeb ette, et "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule". Soovin KÜ juhatusest lahkuda. Eraldi juhatuse liikme lepingut sõlmitud ei ole.
Mis sammud mul juhatusest lahkumiseks teha tuleb? Kas pean KÜ üldkoosolekule adresseerima oma tagasiastumise avalduse? Mis hetkest alates lõpevad minu õigused ja kohustused juhatuse liikmena ning vastutus? Kas minu tagasi astumine ja uue juhatuse liikme valimine tuleb panna üldkoosolekule otsustamiseks?
Mis sammud mul juhatusest lahkumiseks teha tuleb? Kas pean KÜ üldkoosolekule adresseerima oma tagasiastumise avalduse? Mis hetkest alates lõpevad minu õigused ja kohustused juhatuse liikmena ning vastutus? Kas minu tagasi astumine ja uue juhatuse liikme valimine tuleb panna üldkoosolekule otsustamiseks?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kuna juhatuse liikme määrab MTÜ liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas osakapitali sissemakse võib osaniku eest tasuda kolmas isik?03.06.2015
Tere
Põhikirjas seisab, et osaühingu asutamise hetkel kuulub osanikule A osa nimiväärtusega ... eur ja osanikule B osa nimiväärtusega ... eur. Osaniku B eest tasus asutatava ettevõtte arveldusarvele osakapitali sissemakse kolmas isik. On selline toiming lubatud või tohib Äriseadustikust lähtuvalt osa eest tasuda ainult osanik ise?
Ette tänades
Põhikirjas seisab, et osaühingu asutamise hetkel kuulub osanikule A osa nimiväärtusega ... eur ja osanikule B osa nimiväärtusega ... eur. Osaniku B eest tasus asutatava ettevõtte arveldusarvele osakapitali sissemakse kolmas isik. On selline toiming lubatud või tohib Äriseadustikust lähtuvalt osa eest tasuda ainult osanik ise?
Ette tänades
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Millises vormis ja mis tekstiga peab juhatuse liige pöörduma äriregistri poole enda tagasikutsumiseks juhatusest?02.06.2015
Osaühingu juhatuse liige on e-maili teel esitanud osanikele ja oü ametlikule meiliaadressile esitanud avalduse enese tagasikutsumiseks juhatusest. Osanikud pole avaldusele reageerinud kahe nädala jooksul. Millises vormis ja mis tekstiga peab juhatuse liige pöörduma äriregistri poole enda tagasikutsumiseks juhatusest? Või hoopis kohtusse?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eeltoodu tähendab, et kui Te olete esitanud Teid valinud organile (kui OÜ-l pole nõukogu, siis on selleks osanike koosolek ehk osanikud) tagasiastumisavalduse, siis on Teie volitused tagasiastumisavaldusse märgitud ajast alates ka lõppenud. Seega ainus probleem seisneb hetkel selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.
Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.
Kokkuvõttes peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda tagasiastumise kohta (lisage avaldusele ka osanikele esitatud avaldus) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas vastuolus hea tava ja heade kommetega toimuv üldkoosolek piirab hääleõigust?02.06.2015
Tere.
Kas võib olla alust üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks (kolme kuu jooksul või hiljem otsuste tühiseks tunnistamiseks), kui üldkoosolek kutsuti kokku ebamõistlikult väiksesse ruumi, kuhu füüsiliselt ei mahtunud või poleks saanud mahtuda kõik kohale tulnud osanikud, kusjuures paljud teised osanikud jätsid tulemata, sest nad teadsid või pidid teadma, et kvoorumi tagamiseks pidi ruum olema kordades suurem? Kujunenud olukorras ei olnud esmane koosolek (ehk "üldkoosolek", mis jäi toimumata kunstlikult tekitatud kvoorumi puudulikkuse tõttu) üldkoosolekute heale tavale vastav üritus, sest ukse taha jäänud osanikel oli hääle- ja sõnaõigus piiratud, mis on ka heade kommetega vastuolus. Seega, kas teine üldkoosolek (samas ruumis, kuhu taas ei mahtunud või poleks saanud inimväärikalt mahtuda kõik soovijad-osanikud) sai olla õiguspäraselt "korduv" üldkoosolek?
Teine korduv üldkoosolek kutsuti kokku kuue nädala möödudes, kuigi põhikiri sätestab maksimaalselt kolmenädalast vahet. Kas selline asjaolu võib olla aluseks üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks?
Lugupidamisega, osanikud.
Kas võib olla alust üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks (kolme kuu jooksul või hiljem otsuste tühiseks tunnistamiseks), kui üldkoosolek kutsuti kokku ebamõistlikult väiksesse ruumi, kuhu füüsiliselt ei mahtunud või poleks saanud mahtuda kõik kohale tulnud osanikud, kusjuures paljud teised osanikud jätsid tulemata, sest nad teadsid või pidid teadma, et kvoorumi tagamiseks pidi ruum olema kordades suurem? Kujunenud olukorras ei olnud esmane koosolek (ehk "üldkoosolek", mis jäi toimumata kunstlikult tekitatud kvoorumi puudulikkuse tõttu) üldkoosolekute heale tavale vastav üritus, sest ukse taha jäänud osanikel oli hääle- ja sõnaõigus piiratud, mis on ka heade kommetega vastuolus. Seega, kas teine üldkoosolek (samas ruumis, kuhu taas ei mahtunud või poleks saanud inimväärikalt mahtuda kõik soovijad-osanikud) sai olla õiguspäraselt "korduv" üldkoosolek?
Teine korduv üldkoosolek kutsuti kokku kuue nädala möödudes, kuigi põhikiri sätestab maksimaalselt kolmenädalast vahet. Kas selline asjaolu võib olla aluseks üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks?
Lugupidamisega, osanikud.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lisaks on oluline märkida, et üldkoosoleku tühisuse tõenäosus on eelkõige suurem olukorras, kus osanikud füüsiliselt ruumi ära ei mahu. Kui tegelikult tuli kohale selline arv osanikke, kes kõik ruumi ära mahtusid, siis saab üldkoosoleku kokkukutsuja (õigustatult) väita, et ta eeldaski (nt varasemalt praktikale tuginedes), et kõik osanikud kohale ei tule ja ruumiga probleeme ei teki. Samuti peaksid kohale tulnud osanikud üldkoosoleku alguses selle probleemi tõstatama (kui inimesed faktiliselt ruumi ära ei mahu) ning paluma koosoleku alguses viia koosolek üle mõnda teise ruumi. Kui sellist palvet esitatud pole ja/või kõik üldkoosolekule tulnud isikud mahtusid ruumi ära, siis on üldkoosoleku otsuse edukas vaidlustamine pigem vähetõenäoline.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee