Õigus
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda, et pean paarilise puhkuse ajal ära tegema kahe inimese töö?22.05.2015
Tere!
Kas tööandjal on õigus nõuda, et üks inimene peab ära tegema kahe inimese töö? Töötan kondiitrina, paariline on puhkusel. Iga päev on nimekiri tellimustest, mis tuleb 12h jooksul valmis teha. Töökoormus on sama, mis kahekesi töötades. Minu loogika järgi on hästi, kui on valmis 50% tellimustest, kuigi tegelikult suure punnitamisega jõuab ära teha ligi 90%, aga tööandja nõuab 100% ning paneb seletuskirja kirjutama, kui midagi tegemata jääb. Palk on aga ikka sama. Mina leian, et see on ju täielik absurd! Mida seadused selle kohta ütlevad?
Tänan vastamast!
Kas tööandjal on õigus nõuda, et üks inimene peab ära tegema kahe inimese töö? Töötan kondiitrina, paariline on puhkusel. Iga päev on nimekiri tellimustest, mis tuleb 12h jooksul valmis teha. Töökoormus on sama, mis kahekesi töötades. Minu loogika järgi on hästi, kui on valmis 50% tellimustest, kuigi tegelikult suure punnitamisega jõuab ära teha ligi 90%, aga tööandja nõuab 100% ning paneb seletuskirja kirjutama, kui midagi tegemata jääb. Palk on aga ikka sama. Mina leian, et see on ju täielik absurd! Mida seadused selle kohta ütlevad?
Tänan vastamast!
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi.
TLS 5 lg 1 p 3 kohustab tööandjat teavitama töötajat tehtavatest tööülesannetest, mis võivad näiteks olla kirjas töölepingus või töölepingu juurde lisana kuuluvas ametijuhendis. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav, tagamaks, et töötaja tööle tulles teab, milliste ülesannete tegemist temalt oodatakse.
Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud (TLS § 17 lg 1) ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a. juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest (TLS § 17 lg 4), s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).
Tööülesandeid peab töötajal olema mõistlikus koguses, nii et ta tuleb nendega toime kokkulepitud tööaja jooksul. Tööandja ei saa töötajat sundida ületunnitööd tegema. Juhul kui tööandja soovib, et töötamist üle kokkulepitud tööaja, saab see toimuda vaid poolte kokkuleppel (va kui tegemist on tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaoludega).
Täiendavaid, töölepingu kirjalikus dokumendis loetlemata ülesandeid (nt kohustus kaastöötajaid asendada), võib töötajale anda vaid poolte kokkuleppel ja töötajal on õigus keelduda täiendavate, töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest (töölepingu seaduse §-d 15, 17).
Täiendavate tööülesannete eest tuleks tööandjal maksta töötajale lisatasu vastavalt kokkulepitavas ulatuses.
Seega, kui Teie töölepingus ei ole eraldi kokku lepitud, et Teie üheks kohustuseks on ka kaastöötajate asendamine nende puhkusel viibimise ajal ja Te ei soovi täiendavaid töö iseloomust mittetulenevaid ülesandeid täita või ületunnitööd teha, tuleks Teil sellest tööandjale ka teada anda (nt e-kirja teel).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil
Küsimus: Kas on seaduse silmis võimalik olla haiguslehel, seejärel võtta välja puhkus ja "sõita" puhkusega sisse dekreeti?22.05.2015
Tere,
Olen rase ja haiguslehel stressi tõttu (pole soovinud üle viimist kergemale tööle). Sünnituskuupäev on 17.oktoober. Ma ei soovi enne enam tööle minna. Kas on seaduse silmis võimalik olla haiguslehel, seejärel võtta välja puhkus ja "sõita" puhkusega sisse dekreeti ning minna dekreeti mitte 70 päeva enne sünnitust vaid hoopis 60 päeva? (See oluline, kuna soovin vanemahüvitist hakata saama 2015 aasta järgi ja kui dekreeti lähen 60 päeva enne sünnitust, siis lõppeks dekreet 2016 aastal ja vanemahüvitist arvutataks 2015 aasta järgi).
Olen rase ja haiguslehel stressi tõttu (pole soovinud üle viimist kergemale tööle). Sünnituskuupäev on 17.oktoober. Ma ei soovi enne enam tööle minna. Kas on seaduse silmis võimalik olla haiguslehel, seejärel võtta välja puhkus ja "sõita" puhkusega sisse dekreeti ning minna dekreeti mitte 70 päeva enne sünnitust vaid hoopis 60 päeva? (See oluline, kuna soovin vanemahüvitist hakata saama 2015 aasta järgi ja kui dekreeti lähen 60 päeva enne sünnitust, siis lõppeks dekreet 2016 aastal ja vanemahüvitist arvutataks 2015 aasta järgi).
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingu seaduse § 59 kohaselt on naisel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Õigus puhkusele minna on vähemalt 70 kalendripäeva enne sünnitust. Seega hiljem võib minna, aga võimalik ka varem. Oluline et selle 140 p jooksul toimuks sünnitus. Õigus põhipuhkus välja võtta, s.o 28 p on samuti olemas. Kui on näidustatud, siis on võimalik, et perearst pikendab teie haiguslehte kuu aja võrra. Töövõimetuslehte ehk siis praegu haiguslehte saab piiranguteta kasutada 120 päeva ehk siis 4 kuud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ettevõtte müügi korral on töötajatel lootust saada sarnast tasu nagu enne või lähtutakse puhtalt töölepingus sätestatust?22.05.2015
Tere päevast!
Meie praegune väike firma osteti ja võetakse üle ühe suure firma poolt. Kõik töötajad võetakse üle ning ka lepingud üks ühele. Siiani tundub kõik korralik, kuid praeguse tööandja juures olid eraldi sätestatud (need sätted pole töölepingus kirjas) ületundide ja nädalavahetusel tehtud tööde tariifid ning reaalsuses oli nii, et ma teenisin eelmisel aastal iga kuu rohkem nende lisatundidega, kui töölepingus kirjas oli. Loomulikult "ei tohi" lisateenistusega igapäevaselt harjuda - aga see kuulus meie töö spetsiifika juurde.
Fakt on see, et uuel tööandjal on uued tööreeglid ning sellelaadseid lisatasusid ettenähtud pole, mis tähendab mulle, et peab hakkama arvestama vaid töölepingus kehtestatud palganumbriga.
Kas siin on olemas mingi seadus, et uus tööandja peaks n.ö. "korrigeerima" palganumbrit, kuna reaalsuses inimesed teenisid iga kuu rohkem? Või tuleb lihtsalt antud situatsiooniga leppida, kuna must-valgelt on ju tööleping kui selline üks ühele üle võetud? Et niiöelda "oma viga" et ületunde tegid ja selle arvelt sulle rohkem palka maksti??
Suur tänu vastuse eest ette ja ilusat päeva!
Meie praegune väike firma osteti ja võetakse üle ühe suure firma poolt. Kõik töötajad võetakse üle ning ka lepingud üks ühele. Siiani tundub kõik korralik, kuid praeguse tööandja juures olid eraldi sätestatud (need sätted pole töölepingus kirjas) ületundide ja nädalavahetusel tehtud tööde tariifid ning reaalsuses oli nii, et ma teenisin eelmisel aastal iga kuu rohkem nende lisatundidega, kui töölepingus kirjas oli. Loomulikult "ei tohi" lisateenistusega igapäevaselt harjuda - aga see kuulus meie töö spetsiifika juurde.
Fakt on see, et uuel tööandjal on uued tööreeglid ning sellelaadseid lisatasusid ettenähtud pole, mis tähendab mulle, et peab hakkama arvestama vaid töölepingus kehtestatud palganumbriga.
Kas siin on olemas mingi seadus, et uus tööandja peaks n.ö. "korrigeerima" palganumbrit, kuna reaalsuses inimesed teenisid iga kuu rohkem? Või tuleb lihtsalt antud situatsiooniga leppida, kuna must-valgelt on ju tööleping kui selline üks ühele üle võetud? Et niiöelda "oma viga" et ületunde tegid ja selle arvelt sulle rohkem palka maksti??
Suur tänu vastuse eest ette ja ilusat päeva!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kirjalik tööleping on see, millest tulenevad pooltele õigused ja kohustused. Seega peab tööandja järgima kirjalikku kokkulepet. Märgite oma küsimuses, et „praeguse tööandja juures olid eraldi sätestatud ületundide ja nädalavahetusel tehtud tööde tariifid“ – arusaamatuks jääb, mil viisil need eraldi sätestatud olid. Kui need on eraldi dokumendina olemas, siis on tegemist sisuliselt töölepingu lisana ning TLS § 112 lg 1 kohaselt lähevad töölepingud muutmata kujul üle, st et ka need kokkulepped. Kui tegemist oli suuliste kokkulepetega, siis on tõendamisega keerulisem, kuid mitte võimatu. Esiteks tuleks tõendada, et selline kokkulepe oli olemas (nt kaastöötajate ütlused, palgaarvestuse lehed, raamatupidamise andmed jne) ning teiseks, et need tasud olid saanud palga osaks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööpäev tohib olla pikem kui 13 h?22.05.2015
Tere. Minu küsimus üsna konkreetne: kas tööpäev tohib olla rohkem kui 13 h pikk? Ise olen aru saanud, et mitte. Meie tööpäevad on 18-20 tundi pikad, selle järgneb küll vaba aega lisaks, aga probleemiks ongi konkreetselt liiga pikk tööpäev. Tegemist meelelahutusasutusega. Ise saan aru TLS nii, et tööpäev saab olla vaid 13 h pikk ja erandeid saab teha vaid kollektiivlepinguga vms ja ka mitte igal elualal. Kas see on nii?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses eeldusel, et täidetakse töölepingu seaduses (edaspidi TLS) kehtestatud tööaja piiranguid. Tööaja reguleerimisel on avalikes huvides õigustatud piirata töö tegemise aega töötaja tervise kaitse eesmärgi tagamiseks.
TLS § 51 sätestab igapäevase puhkeaja. Igapäevane puhkeaeg on vaba aeg ühe tööpäeva lõpust järgmise tööpäeva alguseni. Töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, st töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. Sellest tulenevalt summeeritud tööaja korral ei või töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ületada 13 tundi.
Igapäevase puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele.
Siiski lubab seadus teatud juhtudel teha erandeid ja töötada ka üle 13-tunniste tööpäevadega, kuid sel juhul rakendub TLS § 51 lg 5, mis näeb ette, et kui töötaja töötaski üle 13-tunnise tööpäeva, tuleb talle enne järgmist tööpäeva võimaldada kompenseeriv puhkeaeg võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga.
Seega töötaja tööpäev ei tohi üldjuhul kesta üle 13 tunni, samas on erandid lubatud TLS § 51 lg 3 ja 4 alusel, kuid vaid teatud tingimustel.
TLS § 51 lg 3 alusel saab töötaja töötada kuni 24tunnises vahetuses, kui samal ajal on täidetud järgmised tingimused:
• tegu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ art 17 lg-tes 3 ja 4 nimetatud juhtumitega (nt sadama- ja lennuväljatöö; põllumajandus ja turism; tööstusharud, kus ei saa tööd tehnilistel põhjustel katkestada);
• vastav kokkulepe on sõlmitud tööandja ja töötajate esindaja vahel kollektiivlepingus;
• tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsist nähtub, et selline töö ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
Eeltoodust lähtuvalt, juhul kui Te olete tervishoiu- ja hoolekandetöötaja või töötate tegevusalal, mis on toodud Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja selle kohta on sõlmitud kollektiivleping, siis võib töövahetuse kestus olla üle 13 tunni tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
Kui Teile nimetatud erandid ei kohaldu, siis töötaja tööaeg 24 tunni kohta ei või olla rohkem kui 13 tundi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil
Küsimus: Mida peaksin tegema, et taotleda vastutus-vabastust, et mitte hakata ülal pidama oma ema, kes mind ei ole kasvatanud?22.05.2015
Tere!
Resideerun juba paar aastat Eestist eemal. Kas mul on võimalik juba eos taotleda luba Eesti valitsuselt, et ma ei peaks tulevikus oma biloogilist ema ülal pidama või talle toetust maksma hakkama? Mu emal on 3 last 2 erineva mehega ning vaid mu poolvend suhtleb temaga siiani. Olen üks kaksikutest, poolvend on noorem. Oleme kõik täisealised, lastega pered. Mu emalt oli minu varajases vanuses emalikud õigused ära võetud, vanaema võitles need aga talle tagasi, niimoodi saime elada kaksikvennaga vanavanemate juures, mitte ema juures. Me mõlemad kaksikvennaga ei ole saanud meie bioloogilise emaga läbi, mingisugune suhtlus on olnud just temal emaga läbi aastate, kuid ka see on olnud limiteeritud. Mul pole mingisugust huvi hakata toetama ema, kes pole mind kasvatanud. Ning ikka ja jälle kuulen sugulastelt, et ta on väljendanud end väga negatiivselt just minu suhtes, kes ma olen tööalaselt edukas ja paistab, et tal on isiklikke probleeme, kus ta püüab mind vastutavaks teha. Ma toetan oma vanavanemaid, ning hoolin neist, aga ei taha tegemist teha oma bioloogilise emaga. Kas ma saan olla proaktiivne ja taotleda vastutus-vabastust oma biloogilise ema ülalpidamise eest? Kas on võimalik, et üks mu ema neljast eksabikaasast saab võtta üle hooldamiskohustused? Tänan
Resideerun juba paar aastat Eestist eemal. Kas mul on võimalik juba eos taotleda luba Eesti valitsuselt, et ma ei peaks tulevikus oma biloogilist ema ülal pidama või talle toetust maksma hakkama? Mu emal on 3 last 2 erineva mehega ning vaid mu poolvend suhtleb temaga siiani. Olen üks kaksikutest, poolvend on noorem. Oleme kõik täisealised, lastega pered. Mu emalt oli minu varajases vanuses emalikud õigused ära võetud, vanaema võitles need aga talle tagasi, niimoodi saime elada kaksikvennaga vanavanemate juures, mitte ema juures. Me mõlemad kaksikvennaga ei ole saanud meie bioloogilise emaga läbi, mingisugune suhtlus on olnud just temal emaga läbi aastate, kuid ka see on olnud limiteeritud. Mul pole mingisugust huvi hakata toetama ema, kes pole mind kasvatanud. Ning ikka ja jälle kuulen sugulastelt, et ta on väljendanud end väga negatiivselt just minu suhtes, kes ma olen tööalaselt edukas ja paistab, et tal on isiklikke probleeme, kus ta püüab mind vastutavaks teha. Ma toetan oma vanavanemaid, ning hoolin neist, aga ei taha tegemist teha oma bioloogilise emaga. Kas ma saan olla proaktiivne ja taotleda vastutus-vabastust oma biloogilise ema ülalpidamise eest? Kas on võimalik, et üks mu ema neljast eksabikaasast saab võtta üle hooldamiskohustused? Tänan
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Enne Teie vastu nõude esitamist ei ole võimalik vanema ülalpidamiskohustusest vabastamist taotleda. Seni kui seda nõutud ei ole, ei ole ka tuvastatud olukorda, kas vanem on üldse abi vajav ja kas tema lastel on ülalpidamiskohustus.
Perekonnaseaduse § 96 jj kohaselt on täisealistel lastel vanemate suhtes ülalpidamiskohustus kui vanem ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Samas on Teil ülalpidamiskohustus ka oma laste ees. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja Teie kui ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last.
Ülalpidamiskohustuse täitmisest võib kohus isiku vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, seda näiteks olukorras, kus ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Loetelu, millistel juhtudel võib isiku ülalpidamiskohustusest vabastada on nö lahtine. See tähendab seda, et igal konkreetsel juhul kaalutakse, milline võib olla see äärmine ebaõiglus, millisel ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastatakse. Justiitsministeeriumi hinnangul ei pea laps oma vanemat ülal pidama, kui lapsevanem ei ole ise oma lapse eest hoolitsenud.
Seega juhul, kui Teie ema peaks esitama Teie vastu ülalpidamise nõude, tuleks kohtule esitada kõik tõendid ja argumendid, mis Teie hinnangul vabastaksid Teid ülalpidamise tasumise kohustusest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võin lapse isalt ka enda ülalpidamiseks raha nõuda?22.05.2015
Tere!
Olen 2-aastase lapsega kodune (paari kuu pärast lähen tööle), lapse isa maksab 195 eurot elatisraha ning 2 korda kuus nädalavahetustel on laps isaga. Kas mul on lapse isalt õigus küsida enda ülalpidamiseks raha? Kas selle kohta on seaduses ka paragrahv?
Ette tänades
Olen 2-aastase lapsega kodune (paari kuu pärast lähen tööle), lapse isa maksab 195 eurot elatisraha ning 2 korda kuus nädalavahetustel on laps isaga. Kas mul on lapse isalt õigus küsida enda ülalpidamiseks raha? Kas selle kohta on seaduses ka paragrahv?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 111 lõige 2 sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.
Kui Teie olukord vastab PkS § 111 lõikes 2 sätestatule, on Teil õigus lapse isalt endale elatist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lisaks elatisrahale pean ostma veel spordiriided, teksad ja muid lapse asju või peab ema ise ka panustama?22.05.2015
Tere,
Lahutasime ja nüüd elab ema koos lapsega Tallinnas ja isa mujal. Leppisime kokku alimentide summas igakuiselt 200 eurot. Kui olin mais summa üle kandnud, tuli kõne, et laps vajab dresse, teksasi ja tosse. Andsin mõista, et selle summaga peab hakkama saama. Olen kogu aeg aru saanud, et isa 200 eurot ema 200e eurot ongi lapse nn raha, kokku 400 eurot. Lapse ema aga vastu, et tema aeg maksab ja kas selle eest esitan ka arve ja et 200 eurot hakkama ei saa jne. Tema ei saa aru, et mõlemad peavad panustama, või saan mina asjadest valesti aru?
Loodetavasti oli see küsimus arusaadav:)
Ootadest teiepoolset tagasisidet,
Lahutasime ja nüüd elab ema koos lapsega Tallinnas ja isa mujal. Leppisime kokku alimentide summas igakuiselt 200 eurot. Kui olin mais summa üle kandnud, tuli kõne, et laps vajab dresse, teksasi ja tosse. Andsin mõista, et selle summaga peab hakkama saama. Olen kogu aeg aru saanud, et isa 200 eurot ema 200e eurot ongi lapse nn raha, kokku 400 eurot. Lapse ema aga vastu, et tema aeg maksab ja kas selle eest esitan ka arve ja et 200 eurot hakkama ei saa jne. Tema ei saa aru, et mõlemad peavad panustama, või saan mina asjadest valesti aru?
Loodetavasti oli see küsimus arusaadav:)
Ootadest teiepoolset tagasisidet,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemad vastutavad lapse ülalpidamise eest (üldjuhul) võrdselt – kui lapse vajaduste suurus ühes kalendrikuus on 400 eurot ja Teie maksate lapse emale elatist 200 eurot, peaks ka lapse ema panustama lapse vajaduste katmisesse 200 euro väärtuses. Antud juhul ei ole lapse emal põhjendatud nõuda Teilt lisaks elatise maksmisele lisakulutuste tegemist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas töövõimetult saab kogu sissetuleku lastele elatiseks ära võtta?22.05.2015
Tere!
Olen töövõimetuspensionil, saan kuus 200 eurot, millest (kui sain veel 180 eurot, paar aastat tagasi) määrati alimendid lapsega pooleks ehk siis 90 mulle ja 90 lapsele. Muid sisetulekuid ei ole. Kui teise naisega saadud lapsele mõistetakse ka Elatis välja, kas minule ei jäägi siis sentigi? Teine 90, mis mulle jäi läheb siis teisele lapsele?
Olen töövõimetuspensionil, saan kuus 200 eurot, millest (kui sain veel 180 eurot, paar aastat tagasi) määrati alimendid lapsega pooleks ehk siis 90 mulle ja 90 lapsele. Muid sisetulekuid ei ole. Kui teise naisega saadud lapsele mõistetakse ka Elatis välja, kas minule ei jäägi siis sentigi? Teine 90, mis mulle jäi läheb siis teisele lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul mõistetakse vanemalt lapse ülalpidamiseks miinimummääras elatis välja (2015. aastal 195 eurot), kuid erandkorras on võimalik elatist vähendada ka alla miinimumi – ühe lapse puhul seda ka tehtud on. Teie olukorras on ilmselt põhjendatud elatisraha vähendamine alla miinimumi ka teise lapse puhul, kuid millises ulatuses, sõltub juba konkreetsetest asjaoludest (milline on Teie majanduslik olukord tervikuna, milline on lapse ema majanduslik olukord ja muu asjas tähtsust omav).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja saab keelata arsti vastuvõtule minna?22.05.2015
Olen mitu kuud arsti järjekorras olnud. Nüüd tuli mul ootamatult teade, et ma saan vastuvõtule. Teatasin koheselt tööandjat, aga tema keelab mind arstile minemas, sest põhjus on, et pole asendajat.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 38 ja 42 sätestavad, et töötajal on õigus nõuda mõistlikus ulatuses vaba aega juhul, kui eksisteerib tema isikust tulenev põhjus, miks ta ei saa tööd teha või kui temalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
TLS § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale sellisel juhul mõistliku aja eest keskmist töötasu.
Töötaja ei tohi olla ise tahtlikult või raske hooletuse läbi põhjustanud olukorda, miks ta ei saa ajutiselt tööd teha.
Siinkohal on oluline tingimus, et arstil ei ole võimalik muul ajal käia kuna arsti vastuvõtu ja tööaeg kattuvad.
Seega, kui arsti vastuvõtul pole võimalust muul ajal käia, kui töö ajal, siis peab tööandja seda võimaldama ja on kohustatud töötasu maksma. Arsti vastuvõtul käidud aega ei pea hiljem järgi töötama.
Antud juhul on oluline mõistlik aeg, mida kulutab töötaja arsti juures käimiseks ning seda aega hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil
Küsimus: Kas on reaalne isalt saada kohtu kaudu miinimumelatist, kui ta ettevõtjana näitab väikest sissetulekut?21.05.2015
Tere
Kui reaalne on lapse isalt kätte saada kohtu kaudu miinimumelatist, kui ta ettevõtte omanikuna näitab oma sissetulekuna 390 € ja lisaks sellele toob ettekäändeks teise lapse olemasolu?
Reaalsus on aga see, et tal on võimalused kõigeks olemas (maja, auto, reisid, kanda brändirõivad jnejne), kuid riigi ees näitab suutmatust. Ilmselgelt miinimumi saav kodanik kõike eelpool nimetatud lubada ei saaks.
Ette tänade!
Kui reaalne on lapse isalt kätte saada kohtu kaudu miinimumelatist, kui ta ettevõtte omanikuna näitab oma sissetulekuna 390 € ja lisaks sellele toob ettekäändeks teise lapse olemasolu?
Reaalsus on aga see, et tal on võimalused kõigeks olemas (maja, auto, reisid, kanda brändirõivad jnejne), kuid riigi ees näitab suutmatust. Ilmselgelt miinimumi saav kodanik kõike eelpool nimetatud lubada ei saaks.
Ette tänade!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistavad kohtud miinimummääras elatise vanemalt välja ja seda ka siis, kui vanema sissetulek on pigem väiksemapoolne. Kohtute seisukoht on järgmine – vanemad on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Seda enam, kui lapse isa üritab näidata oma sissetulekuid tegelikust oluliselt väiksemana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand