Õigus

Tere!
Kuna kohus on Teie ja lapse ema vahelise kokkuleppe kinnitanud, siis tuleb elatist maksta vastavalt kokkuleppele. Kui kokkuleppest ei tulene, et selle aja eest ei pea Te elatist maksma, siis peaksite tasuma lapse emale elatist ka selle aja eest, kui lapsed viibivad Teie juures. Kui on aga kokku lepitud, et lapse isa ei tasu elatist aja eest, mil lapsed viibivad temaga, siis ei pea Te elatist maksma.
Kui Te ei tasu elatist vastavalt kohtu poolt kinnitatud kokkuleppele, võib lapse ema pöörduda kohtutäituri poole ning algatada täitemenetluse tasumata elatise osas. Seda ka olenemata olukorrast, kui laps tegelikult Teie juures viibis, kuna täitur kontrollib elatise maksmist vastavalt kohtu poolt kinnitatud kokkuleppele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400

Tere!
Otsuse õiguspärasuse hindamiseks oleks vaja dokumentidega ning eelkõige töövaidluskomisjoni otsusega tutvuda. Kahjuks ei ole võimalik ilma täiendava informatsioonita hinnata, kas sellist lahendit tuleks vaidlustada.
Kui aga töövaidluskomisjon on tõepoolest põhjendamatult tuginenud vaid tööandja esitatud ebaõigetele tõenditele, siis võite pöörduda töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast (ITVS § 24 lg 1). Sellisel juhul on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400

Tere, korteriomaniku kohustus teavitada korteri müügiläbirääkimiste protsessis korteri ostjat kõigist asjaoludest, mille vastu viimasel on oluline huvi, tuleneb võlaõigusseaduse § 14 lg-st 2. Mõistlik on eeldada, et küsimuses toodud puudused on käsitletavad sellistena, mille vastu korteri ostjal on oluline huvi.
Juhul,kui korteriomanik eelnimetatud kohustust rikub, siis on korteri ostjal võlaõigusseaduse § 100 lg-st 1 tulenevalt õigus kasutada ühte või mitut alljärgnevatest õiguskaitsevahenditest:
- keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest;
- nõuda kahju hüvitamist;
- taganeda lepingust või öelda leping üles;
- alandada hinda;
- rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteri välistrepp on ehitise osa, ning see kuulub kaasomandi eseme hulka (vt korteriomandiseaduse paragrahv 2 lg 2 - reaalosa ei ole ehitis), mille korrashoiuga seotud kulud kannavad korteriomanikud vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele (vt korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1).
Eeltoodud üldreeglist võib kürvale kalduda korteriühistu põhikirjaga (vt korteriomandiseaduse paragrahv 8 lg 1 ja korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lg 1), kuid üksnes juhul, kui see on seal sõnaselgelt sätestatud.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lõikest 5 tulenevalt on tööandjal õigus töötaja puhkus katkestada vaid ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu. Tegemist on erandlike olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada. Teie poolt kirjeldatud olukorras tööandjal sellist seaduslikku õigust Teie puhkuse katkestamiseks ei ole. Teie töösuhe lõpeb niisiis puhkuse ajal, tööandjale esitatud töölepingu ülesütlemisavalduses (lahkumisavalduses) näidatud kuupäeval, ehk 20. juunil.

Küll on aga tööandjal seadusest tulenevalt lubatud töötaja töötasust kinni pidada (ilma töötaja nõusolekuta) tasu välja töötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõppemisel (TLS § 78 lõige 3).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punktist 2 tulenevalt on tööandja kohustatud maksma töötajale tehtud töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (palgapäeval). Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus töötasu maksmise osas (saamata töötasu) lahendatakse võimaluse korral töölepingu poolte vahelise kokkuleppega. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda saamata töötasu osas vastava nõudeavaldusega kohtusse või töövaidluskomisjoni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõikest 3 tulenevalt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee .

Juhul, kui tööandja viivitab oluliselt töötasu maksmisega, annab seadus töötajale ka võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, mis seisneb olulises viivitamises töötasu maksmisega (TLS § 91 lõige 2 punkt 2). Tööandjale esitatavas ülesütlemisavalduses peaks töötaja välja tooma põhjenduse, mis puhul tööleping üles öeldakse (kui kaua on töötasu viibinud), samuti võiks see avaldus sisaldada viidet TLS § 91 lõige 2 punktile 2. Lisaks oleks mõistlik avalduses ära näidata töölepingu lõppemise kuupäev, ehk Teie viimane tööpäev.

Seadus paneb tööandjale kohustuse maksta töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja on sunnitud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema (TLS § 100 lõige 4). Kui tööandja eelnimetatud hüvitist Teile töölepingu lõppemisel välja ei maksa, on Teil töötajana õigus pöörduda hüvitise sissenõudmiseks nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Juhtides sõidukit piiratud juhtimisõigusega, kui juhi kõrval ei viibi vähemalt 2 aastase juhistaažiga isikut, eirates teadlikult politsei antud peatumismärguannet ja põhjustades varalise kahju, paneb juht toime kolmele väärteokoosseisule vastava teo - LS § 242 lg 1, § 234 lg 1 ja § 223 lg 1 kohased väärteod.

Kahe viimasena nimetatud väärteo eest võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot või aresti või juthimisõiguse ära võtmise.

Sõidukikahju hüvitamiseks on mõistlik sõlmida kahju hüvitamise kokkulepe, kus kahju saanud isik kinnitab kirjalikult kahju suuruse ning samuti kinnitab kahjuhüvitise (kahju suurusele vastava rahasumma) kättesaamist. Kui kahju hüvitamine lepitakse kokku osade kaupa, tuleb see kokkuleppes fikseerida, sh fikseerida osade tasumise kord.

Kolmandale isikule põhjustatud kahju hüvitab kahju põhjustanud sõiduki kindlustusandja, nõudes hiljem hüvitatud kahju kahju põhjustanud sõiduki valdajalt tagasi. Kui kahju hüvitatakse otse kahju põhjustaja poolt, puudub kindlustusseltsil põhjus kahju hüvitamiseks.

Leppetrahvi puudutavad sätted sisalduvad üldjuhul parkimistingimustes. Kui parkimistingimused näevad ette määrata leppetrahvi kuni 57 € ulatuses, siis iseenesest ei ole tegemist tingimuste rikkumisega, kui leppetrahv on määratud selle summa piires. Millise aritmeetika järgi leppetrahvi tegelikku summat kalkuleeritakse, tuleb uurida tingimuste kasutajalt e. parkimise korraldajalt.

Kui valgustamata sõiduki mittemärkamine on juhile vältimatu ka juhile vajalikku hoolsust rakendades, ei saa "anna teed" nõude rikkumist juhile õiguslikult ette heita. Kas valgustamata sõiduk oli või pidi juhile olema objektiivselt tajutav või mitte, selgitatakse välja faktiliste asjaolude e. tõendite pinnalt.

Sõiduki kinnipidamine on reguleeritud liiklusseaduse 92. paragrahvis. Kui LS § 92 lg-s 2 nimetatud teisaldamise alus on olemas, siis on sõiduki teisaldamine üldjuhul õiguspärane. LS § 92 lg 9 kohaselt tagastatakse sõiduk koheselt peale teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist. Seaduse mõttes ei oma kulude tasumise seisukohalt tähtsust, millise isiku tegevuse tõttu sõisuk teisaldati. Kui teisaldamiskulusid on kandnud sõiduki omanik, kes ei ole ise oma tegevusega teisaldamiseks alust andnud, võib ta tasutud summa osas esitada tagasinõude teisaldamise põhjustanud sõiduki valdaja vastu.

Samas on parklaoperaatorite tegevuspraktika hetkel minule teadaolevalt selline, et teisaldatud sõidukit ei tagastata enne teisaldamiskulude ning ka kõigi võlgnetavate leppetrahvide tasumist. Sellise praktika õiguspärasus on vaieldav. Sõiduki mitteväljastamisel on õigus nõuda sõiduki väljaandmist ka kohtu kaudu, kuid siinkohal tuleb arvestada kohtumenetluse prognoositava kestusega ning otsustada, kas kulude kohene tasumine ei ole mitte kiirem ja odavam viis sõiduki kättesaamiseks. Kahju hüvitamise nõude saab esitada ka peale sõiduki kätte saamist.