Õigus
Küsimus: Kas on kohustust teavitada tööandjat 80% töövõime kaotusest, mis on tingitud psüühilisest haigusest?15.06.2015
Tere
Kas on kohustust teavitada tööandjat 80% töövõime kaotusest, mis on tingitud psüühilisest haigusest?
Seadus ütleb:
(2) Protsendiks määratakse 10–90, kui isik ei ole haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus.
Kas on kohustust teavitada tööandjat 80% töövõime kaotusest, mis on tingitud psüühilisest haigusest?
Seadus ütleb:
(2) Protsendiks määratakse 10–90, kui isik ei ole haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töötaja peab teavitama tööandjat töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lõike 2 punktis 8 nimetatud teavitamiskohustuse sisuks on tagada töösuhte läbipaistvus ja pooltevaheline usaldus. Teavitamiskohustus on töötajal juhul, kui tööandja on selleks soovi avaldanud. Sellest tulenevalt peab tööandja töötajale ütlema, millist teavet ta töösuhete osas ootab.
Lisaks selgitan, et TLS § 57 alusel on töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja põhipuhkus 35 kalendripäeva. Tööandja ei pea töötajale võimaldama töövõimetuspensionäri põhipuhkuse kasutamist enne, kui töötaja on esitanud asjakohast õigust tõendava dokumendi.
Tööandjale delikaatseid isikuandmeid (sh oma diagnoosi) avaldama ei pea.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida peaks tegema, et 16-aastane tütar saaks ema otsustusterrori alt vabaks?15.06.2015
Ema võimutseb oma 16-aastase tütre üle, teeb tema eest otsuseid, ähvardab politseiga, peksab last. Tüdruk sooviks minna teise kooli õppima, eriala, aga ema on teinud tema eest otsused, et kus ta võib õppida ja, et millistel tingimustel.
Tüdruk soovib elada oma vanavanemate juures. Mida peaks tegema, et ta saaks otsustusõiguse oma elu üle, ilma, et ema saaks asjad korraldada nii nagu tema heaks arvab.
Tüdruk soovib elada oma vanavanemate juures. Mida peaks tegema, et ta saaks otsustusõiguse oma elu üle, ilma, et ema saaks asjad korraldada nii nagu tema heaks arvab.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui perekonnas esinevad kirjeldatud probleemid, peaks laps koheselt pöörduma elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täiskoormusest puudu jäävad tunnid peaks tööandja siiski tasustama, kuna ilmselgelt kõigile täiskoormust ei jagu?15.06.2015
Tere,
lepingu järgi asusin tööle täiskoormusega, 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Tööajaarvestus toimub summeeritult, mille pikkus on 3 kalendrikuud. Töötame ametikohal lepingute järgi täiskoormusega kolmekesi + üks töötaja 0,25 kohaga. Töö on kahes vahetuses (päev kokku 15,5 tundi). Töö toimub ka nädalavahetustel. Aasta töötamise jooksul olen ühel korral saanud 160 tundi kuus täis, vähim on olnud 107 tundi.
Kas täiskoormusest puudu jäävad tunnid peaks tööandja siiski tasustama, kuna ilmselgelt on näha, et kõigile meile ei suuda tööandja täiskoormusele kohaseid tunde tagada? Töötunde lihtsalt ei jätku. Kas puuduolevad tunnid tuleb hiljem järgi töötada?
Ette tänades!
lepingu järgi asusin tööle täiskoormusega, 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Tööajaarvestus toimub summeeritult, mille pikkus on 3 kalendrikuud. Töötame ametikohal lepingute järgi täiskoormusega kolmekesi + üks töötaja 0,25 kohaga. Töö on kahes vahetuses (päev kokku 15,5 tundi). Töö toimub ka nädalavahetustel. Aasta töötamise jooksul olen ühel korral saanud 160 tundi kuus täis, vähim on olnud 107 tundi.
Kas täiskoormusest puudu jäävad tunnid peaks tööandja siiski tasustama, kuna ilmselgelt on näha, et kõigile meile ei suuda tööandja täiskoormusele kohaseid tunde tagada? Töötunde lihtsalt ei jätku. Kas puuduolevad tunnid tuleb hiljem järgi töötada?
Ette tänades!
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punkt 1 alusel peab tööandja kindlustama töötaja tööga kokkulepitud tööaja ulatuses. TLS § 35 kohustab tööandjat maksma keskmist töötasu, kui ta nimetatud kohustust ei täida. Töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis. Näiteks peab tööandja maksma töötajale töötasu olukorras, kui tööandja ei luba töötajat tööle. Töötasu ei pea maksma juhul, kui töötaja on töökohalt omavoliliselt lahkunud.
Kui on mitmekuuline summeeritud tööaja arvestamise periood, siis perioodi lõpus võetakse tööaeg kokku ja hüvitatakse nii võimalikud üle- kui alatunnid. Kui arvestusperioodi lõpus selgub, et on alatunnid ehk tööandja ei ole taganud tööd ning seda töötajast sõltumatul põhjusel, tuleb maksta keskmist töötasu vähem töötatud tundide eest ja neid ei pea järgi tegema.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas saab korteriühistu teiselt ühistult osa kinnistust ära osta?12.06.2015
Tere!
Meie KÜ oleks huvitatud naaberühistult väikese maatüki ostmisest, millele rajada täiendavaid parkimiskohti. Kas selline tehing on juriidiliselt võimalik ja milliseid (nii müüva kui ostva KÜ seisukohalt) nõusolekuid selleks vaja oleks?
Meie KÜ oleks huvitatud naaberühistult väikese maatüki ostmisest, millele rajada täiendavaid parkimiskohti. Kas selline tehing on juriidiliselt võimalik ja milliseid (nii müüva kui ostva KÜ seisukohalt) nõusolekuid selleks vaja oleks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
teoreetiliselt on selline tehing võimalik, kuid veenduge esmalt, kas naaberühistu ikka on Teid huvitava maatüki omanik, sest üldjuhul, kuulub maatükk, millel korteriühistu tegutseb, korteriomanikele. Viimasel juhul tuleks Teil maaostu kokkulepe sõlmida kõikide korteriomanikega.
Teiseks tuleks Teil arvestada, et planeerimisseaduse paragrahv 9 lõige 8 kohaselt eeldab maatüki piiride muutmine uue detailplaneeringu koostamist.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saab kokkuleppeliselt alimentide summat siduda millegagi, näiteks laenumaksega?12.06.2015
Elan oma abikaasast lahus alates veebruari lõpust 2015.a. Lahutanud veel ei ole. Leppisime kokku oma mehega, et 3 last (10-aastane, peagi 8-aastane, 5-aastane) jäävad minu kasvatada. Meil on abielu jooksul laenu peale soetatud ka korter, mille tagatiseks on mehe vanemate korter. Mina ja lapsed elame seal edasi. Mehe vanemad olid nõus jätma oma korteri sel juhul panti, kui ma olen nõus, et abikaasa maksab laste elatisrahana korteri laenusummana ning muud rohkemat mitte. See on umbes 2/3 võimalikust alimentide maksimaalsest kogusummast. See kestaks 2 aastat alates märtsist, et ta saaks ka omale nö jalad alla. Kas saab kokkuleppeliselt alimentide summat siduda millegagi? Nüüd tuli mehe poolt, et abielu lahutada. See on tema kaaslase soovil. Kas soovitate kõik meie suusõnalised kokkulepped notariaalselt kinnitada? Oleme mõelnud, et korter jääb tulevikus lastele. Kas laste elatisraha peab ikkagi terve summa välja maksma? Kas vanematel lasub võrdsed kohustused? Või ikkagi, kelle juures lapsed elavad, on teatud suurem otsustusõigus või pöördutakse sellega kohtu poole? Kui lahutada, kas siis ka? Isa võtab üle nädala alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni lapsed enda juurde. Mõnel õhtul, kui vaja ja ta saab, siis sõidutab lapsi ka sünnipäevadele või mõne huviringiga seotud sündmusele. Suvel oli ta nõus lapsi enda juurde võtma mõned päevad kui tal puhkus on, aga soovis, et ostan sel ajal ise söögid või annan raha. Muidu kui tema kord hoida, siis ta raha pole palunud. Kuna kasvatan kolme alaealist last, siis pole võimalik pöörduda tasulisse nõustamisse. Kas on võimalik tasuta nõustamisele, abile?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 100 lõige 3 annab iseenesest võimaluse vanematel kokku leppida elatise maksmise tingimustes, seega minu hinnangul võiksite Teie poolt kirjeldatud sisuga elatise maksmise kokkuleppe sõlmida küll.
Kindluse huvides võiks kõik kokkulepped sõlmida notariaalses vormis, kinnisvara (ühisvara) puudutavatel kokkulepetel ongi kohustuslik notariaalne vorm.
Laste tulevase elukorralduse osas oleks samuti mõistlik kokkulepe sõlmida, kuid kui see kohtuväliselt ei õnnestu, tuleb vastava nõudega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas juhilubade tegemise piirangu aeg pannakse trahviotsusele?12.06.2015
Tere, sain joobes juhiõiguseta juhtimise eest trahvi 900 eurot. Kas esmast juhiluba saab teha tõesti alles 3 aasta pärast peale maksmist? Kas see peab olema ka otsusel märgitud? Mul otsuse peal oli ainult trahv.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kes korvab auto kahju, kui vastu kiirustanud kiirabi tõttu jäin kivirahe alla?12.06.2015
Sõitsin mööda maanteed, kus oli muidu 90 km/h ala aga terve teekate oli mitme kilomeetri ulatuses pinnatud ja palju lahtisi kive. Väljas olid ka ajutised kiiruspiirangud 30 km/h. Sõitsin siis mina umbes kolmekümnega, kui vastu tuli siniste vilkuritega kiirabi, võtsin veel hoogu maha ja hoidusin võimalikult paremale, aga kuna kiirabi sõitis umbes nii üheksakümnega, jäi minu sõiduk korraliku kivirahe alla, millest tekkis klaasi mõra ja kindlasti ka kapotile kivitäkkeid juurde. Samas kiirabi võib töötavate vilkuritega kiirust ületada aga mis saab minu autost millele varaline kahju tekkis? Kas oleks pidanud ehk kohe seisma jääma ja laskma politseil asja fikseerida või saab ka kuidagi tagantjärgi asja lahendada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Võlaõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab õigusvastaselt teisele isikule kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Üldjuhul kehtib süü eeldus. Mootorsõiduki valdaja võib kahju tekitamise eest vastutada ka juhul, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi (riskivastutus). Kui ka kahju saaja peab olema võimeline vaidluse korral tõendama kahju tekitava sündmuse toimumist ja selle sündmuse ja tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose olemasolu. Küsimuses kirjeldatud kaasuse puhul peaks kahjustatud isik suutma tõendada, et kahjustused tekkisid nimelt kivide pääsemisest Teist mööda sõitnud kiirabisõiduki rataste alt. Samuti peab kahju saaja olema võimeline tõendama kahjuliku tagajärje e. kahju saabumist, sh saabunud kahju suurust.
Küsimus: Kas tänapäeval saabki nii teha, et korterimaksete võlgnikult ei küsita midagi ja kohtuotsus tehakse tagaselja?11.06.2015
Tere,
Kas tänapäeval saabki nii teha, et võlgnikult ei küsita enam mitte midagi (ja ei kutsuta kohtusse)? Kohus tegi lihtsalt (tagaselja) antud dokumentide põhjal määruse ära! Kohtumäärusega on välja mõistetud mul võla summa, mis minu andmetel/rehkendamisel ei tule see summa! KÜ on andnud valed andmed. Mida mina peaksin tegema? Olen osaliselt natuke oma võlga maksnud.
Kohtumääruses on kirjas et "maksekäsk kuulub viivitamatult täitmisele", kuigi summa on tegelikult ju vale. On ka kirjas et "maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates maksekäsu kättetoimetamisest." Soovin esitada kaebust, aga pean selle eest riigilõivu maksma? Miks, kui tegelikult esitas valed andmed KÜ mitte mina! :(
Kas siis peale 15 päeva möödumist on KÜ´l õigus pöörduda kohtutäituri poole?
Kas tänapäeval saabki nii teha, et võlgnikult ei küsita enam mitte midagi (ja ei kutsuta kohtusse)? Kohus tegi lihtsalt (tagaselja) antud dokumentide põhjal määruse ära! Kohtumäärusega on välja mõistetud mul võla summa, mis minu andmetel/rehkendamisel ei tule see summa! KÜ on andnud valed andmed. Mida mina peaksin tegema? Olen osaliselt natuke oma võlga maksnud.
Kohtumääruses on kirjas et "maksekäsk kuulub viivitamatult täitmisele", kuigi summa on tegelikult ju vale. On ka kirjas et "maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates maksekäsu kättetoimetamisest." Soovin esitada kaebust, aga pean selle eest riigilõivu maksma? Miks, kui tegelikult esitas valed andmed KÜ mitte mina! :(
Kas siis peale 15 päeva möödumist on KÜ´l õigus pöörduda kohtutäituri poole?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorras, kus kohus on korteriühistu avalduse määrusega rahuldanud, tuleb eeldada, et makseettepanek on Teile kättetoimetatud, ning te ei ole sellele ettenähtud tähtaja jooksul (15 päeva jooksul kättesaamisest eestis ja 30 päeva jooksul kättesaamisest välisriigis) vastuväidet esitanud. Enne määruse suhtes kaebuse esitamist soovitan Teid kontrollida eeltoodud asjaolusid.
Mis puutub kohtumäärusega seotud täitemenetlusse, siis juhul, kui Te määruse jõustumise ajaks väljamõistetud summat ära maksnud ei ole, siis on korteriühistul õigus see kohtutäiturile täitmiseks esitada.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas oma seisukohtadega e-kirja võib pidada koerteriühistu koosoleku otsusele hääle andmiseks?11.06.2015
Kuna haiguse tõttu ei saanud osaleda korteriühistu üldkoosolekul olulise teema (tervikrenoveerimine) üle otsustamisel, saatsin juhatuse esimehele pika e-maili oma seisukohtadega ja täiendavat selgitust vajavate probleemidega. Küsimus: kas see e-mail on hääletamisel arvestatav, st kas mind loetakse hääletamisest osavõtjaks? Tänapäeval, mil olulised dokumendidki on e-maili teel arvestatavad ja isegi väljastatavad, peaks ju ka kirjalikult olema võimalik sekkuda kü tegevusse. Seda enam, et suurtes elamutes on ikka nii, et kõikide korterite omanikud ei saa viibida üldkoosolekul ja oma seisukohti väljendada mitmel põhjusel, tavaliselt välismaal viibimise või haiguse tõttu, ning nii jäävadki otsustajaiks eakad ja sageli ka arutelu all olevas küsimuses võhikud inimesed.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Volituses on Teil võimalik anda volitatule suunis, kuidas ühe või teise päevakorrapunkti puhul hääletada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnivarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui korteriühistu protokollis ei ole ühe toimunud hääletuse kohta sõnagi?11.06.2015
Tere. KÜ toimus korduskoosolek, kus toimus kaks hääletust. Probleem seisneb selles, et protokollis ei ole sõnagi teise hääletuse kohta, kuna see ei läinud nii nagu KÜ esimees oleks tahtnud. Küsimus seisneb selles, et mida peaksime tegema, et oleks ka teise hääletuse tulemused protokollis? Aitäh
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui üldkoosolekul vastuvõetud otsuse langetamise nägi ette üldkoosoleku kutses toodud päevakord, siis on eeltoodud seadusesättele tuginedes Teil õigus nõuda koosoleku protokollijalt ja juhatajalt hääletustulemuse protokolli kandmist. Juhul, kui nad keelduvad, siis on Teil võimalus algatada uue üldkoosoleku kokkukutsumine või pöörduda kohtusse, nõudes protokolli parandamist - viimasel juhul peate samas arvestama, et Teil tuleb väiteid hääletustulemuse toimumise ja selle tulemuse kohta tõendada.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ