Õigus

Soetasime kooselu jooksul maja ühiselt võetud laenuga, kus mina olen kaaslaenaja aga mitte omanik. Kas mul on õigus nõuda, et maja maha müüa ja saadud summa pooleks teha, et saaksin endale ja lastele selle eest korteri osta? Või selleks peab olema laenu summa maha läinud minu kontolt või see ei mängi mingit rolli? Või kas ta peab tagama lastele elukoha kui me ei ole abielus, vaid on ühised lapsed. Või on see ainult kokkuleppe küsimus, millega ta kindlasti nõus ei ole. Või saan nõuda vaid elatist, kuna ta läks ise minema juba pool aastat tagasi, aga mina lastega elan hetkel veel siin majas.

Kui isa maksab igakuiselt lapse emale 200 eurot ja laps on 2-3 päeval nädalas isaga (päevasel ajal), siis kas isal on õigus maksta vähem elatisraha? Lapsega kaasnevad ka kulud (söök, transport). Kas emal on õigus nõuda isalt maksimaalset elatisraha kui isa lapsega tegeleb ja ostab talle asju/ riideid?

Tere. Ühiskondlikus hoones rikuti ohutusnõuded, mis põhjustas klientidele kehavigastusi. Haigekassa kulul ravile järjekorras olemine kestab aastaid. Samas, süü omaks võtnud hooneomanik ei soovi hüvitada ravikulu erakliinikus, sest see oleks mõnevõrra kallim, kuigi oluliselt kiirem, võrreldes riikliku kliinikuga. Kellel on õigus ja kuidas saab asja lahendada, kui kompromiss pole saavutatav? Kas kohtu poole pöördumiseks on aega kuni 3a alates õnnetusjuhtumi päevast või alates kahjunõudearve esitamise aastale järgneva 3a jooksul? Juhul, kui kannatajal on õigust valida ravivõimalusi erakliinikus Eestis või välismaal, kas süüdlasel tuleb teha ettemaksu otse kannataja või kliiniku arvele, vastavalt olemasolevale hinnapakkumisele? Millised õigusaktid võivad reguleerida arsti-patsiendi suhet Eesti, Euroopa ja Jaapani erakliinikus? Tänud

Tere, Minu mureks on ülemusepoolne alusetu süüdistamine. Mina eksisin, unustasin pikendada ühe lepingu ja kui see välja tuli, siis andsin sellest teada ka oma ülemusele. Selleks hetkeks olin juba olukorra lahendanud, sest lepingu üks pool oli nõus tulema vastu ja seda jätkama kuupäevast, kui see oleks päriselt pidanud kehtima. Seega klient ei saanud aru, et mingil perioodil tal seda lepingut ei olnud. Kuna ülemus otsib pidevalt vigu minu töös ja mul on töö meilboksis lugematu hulk tema meile, kus ta ebastabiilsete (hüppab ühelt teemalt teisele) kirjadega päevade viisi segab mul tööd teha. Viimaseks süüdistas ta mind siis üleval toodud situatsioonis, et ma kliendile ei helistanud ja ei vabandanud. Kuna klient ei teadnud lepingu puudumisest, siis ma ei saanud selle puudumise eest ka kliendi ees vabandada. Küll aga vabandasin telefonitsi kliendi ees, et lepingu talle hiljem saatsin (lepingu peal olid küll nüüd kliendi jaoks õiged kuupäevad). Ülemus väitis, et ma ei ole kliendile helistanud. Seetõttu helistasin kliendile uuesti ja küsisin, kas kõik on selle lepinguga korras ja ta vastas taas, et kõik on korras (nii vastas ka eelmisel korral). Minu küsimus on see, mida teha
tõestamaks, et olen selle kõne kliendile teinud ja kas ma pean seda üldse oma ülemusele tõestama, kui kliendi poolt on kõik korras? Teiseks, kas ma pean laskma ülemusel ennast süüdistada ja tema kirjade katkematus jadas ennast pidevalt õigustama või on ka minul mingi õigus sellisele käitumisele vastu astuda? Firma, kus ma töötan on hea ja ma olen kõige muuga väga rahul, samuti olen seal töötanud juba 8 aastat, aga nüüd uue ülemusega (kes töötab seal 1. aastat) selline probleem, mis segab mul oma tööd edasi teha. Ette tänades,

Tere!
Läksin paar kuud tagasi lapse isast lahku ja leppisime kokku, et maksab lapsele ja mulle toetust, kuna enne septembrit laps lasteaeda ei saa ja mina enne seda kahjuks tööle. Nüüd aga pidevalt summa kahaneb ja vabandused, et omal väljaminekuid. Lapse isa töötab Soomes ja maksab Soome riigile makse. Kui ma teeksin asja ametlikuks, siis kui suur oleks see summa, mis ma saaksin temalt igakuiselt?
Ette tänades

2013 a jõustus otsus, kus isa maksab oma kahele alaealisele lapsele elatist alla miinimumi, täpsemalt 130 eurot lapse kohta. Nüüd laste ema soovib selle summa siduda miinimumpalgaga. Kuna eelmine kohtuvaidlus lõppes kompromisslepinguga, siis kas on üldse see võimalik?
Lepingus on punkt: Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt menetluse lõpetamisel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
Kas see tähendab, et elatist pole võimalik suurendada miinimumini? Kui on kahe lapse elatise suurendamine 65 euro võrra, siis riigilõiv läheb ka mõlema lapse eest eraldi?

Tere,
Kui vanalt on lubatud Eestis abielluda ilma vanemate nõusolekuta? Olen kuulnud et Eestis võeti selline seadus vastu, et juba alates kuueteist aastaselt on see lubatud, kui kohtunik või keegi sealt selle heaks kiidab. Ise olen alaealine veel hetkel ning tahtsingi sellepärast teada, et siis ma tean kui kaua mina ja mu kaaslane ootama peame.

tere
Mul juhtus liiklusõnnetus, mille käigus tuleb auto maha kanda. Nimet sõitis peateele ette purjus juht, mille tagajärjel olen sinisel lehel. Kelle poole pöörduda haiguslehele hüvitise saamiseks, kui ei tea teise juhi andmeid. Kuigi menetlus pidi käima, pole ma kindel, et politseist neid andmeid saan.

Tere,
sain hoiatustrahvi Tartu linnavalitsuselt valesti pargitud sõiduki kohta. Lisaks parkla märgile on parklas lisatahvlid "2h tähistatult" ja "tööpäevadel". Parkisin auto sinna pühapäeval plaaniga minna Tallinnasse ja õhtul tagasi jõuda. Kella armatuurile ei pannud, kuna tegemist oli puhkepäevaga. Kahjuks koolitus venis plaanitust pikemaks ja olin sunnitud ööseks Tallinnasse jääma. Esmaspäeva hommikul palusin tuttaval sealt läbi sõita, et saada infot maksetingimuste või parkimise korraldaja kohta, et tasuda või helistada ja selgitada olukorda. Selliseid tahvleid seal ei olnud, ei ole ka Tartu inimene, et teada, kelle parkla see oli. Ei ole võimalust tasuliseks parkimiseks, samuti puudub info, kelle poole pöörduda probleemide korral. Esmaspäeval tagasi jõudes leidsin trahvikviitungi. Kuidas oleksin pidanud käituma, alustasin parkimist seaduslikult, kuid olude sunnil muutus parkimine ebaseaduslikuks ilma et mul oleks olnud võimalust midagi ette võtta. Ette tänades.

Kui inkassost helistatakse eraisikule, aga ta hetkel ei vasta telefonile, kas siis inkasso võib helistada tööandjale ja küsida numbrit? Ja kui tööandja vastab, et tal ei ole õigust teiste andmeid avaldada, siis inkasso töötaja saab suhteliselt kurjaks ja üritab siiski kavalusega teada saada telefoni numbrit.