Õigus
Küsimus: Millise kujul tuleb esitada sissetulekut ja varalist seisu tõendavad tõendid?11.06.2015
Elatise hagi nõudes tuleb nii hagejal, kui kostjal esitada nii sissetulekut, kui varalist seisu tõendavad tõendid.
Mis kujul peab olema sissetulekuid tõendav tõend? Kas piisab näiteks töölepingust ja/või panga väljavõttest?
Teine küsimus siis varalist seisu tõendav tõend. Kas piisab sellest, kui loetleda varaline seis või peab registritest (nii kinnisturegistrist, kui liiklusregistrist) mingid väljavõtted võtma ja need saatma?
Mis kujul peab olema sissetulekuid tõendav tõend? Kas piisab näiteks töölepingust ja/või panga väljavõttest?
Teine küsimus siis varalist seisu tõendav tõend. Kas piisab sellest, kui loetleda varaline seis või peab registritest (nii kinnisturegistrist, kui liiklusregistrist) mingid väljavõtted võtma ja need saatma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sissetulekut tõendavaks dokumendiks võib olla nii tööandja tõend sissetuleku suuruse kohta, tööleping kui ka pangakonto väljavõte.
Varalise seisu tõendamiseks oleks hea esitada kohtule väljavõtted registritest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees, kes arvab, et on lapse isa, saab nõuda kohtu kaudu DNA-testi?11.06.2015
Tere
Minu lapse sünnitunnistusele ei ole märgitud isa. Kas mees, kes arvab, et on isa, saab nõuda kohtu kaudu dna testi? Kas pean nõustuma testiga? Kui elan ajutiselt välisriigis, kuidas saan siis kohtukutse? Kui kutset ei saa, kas siis tehakse mingi kohtuotsus ilma minuta ära?
Minu lapse sünnitunnistusele ei ole märgitud isa. Kas mees, kes arvab, et on isa, saab nõuda kohtu kaudu dna testi? Kas pean nõustuma testiga? Kui elan ajutiselt välisriigis, kuidas saan siis kohtukutse? Kui kutset ei saa, kas siis tehakse mingi kohtuotsus ilma minuta ära?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, end lapse isaks pidav mees võib nõuda isaduse tuvastamist kohtu kaudu, kui Te ei anna talle vabatahtlikult nõusolekut isaduse omaksvõtuks. Kui kohus määrab isaduse tuvastamiseks DNA-analüüsi läbiviimise, tuleb sellega nõustuda.
Kui Te elate välisriigis, tuleb kohtul toimetada Teile menetlusdokumendid välisriiki – sellisel juhul on Teil vastamiseks pikem tähtaeg. Kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtule piisavalt selged, on kohtul võimalik lahendada asi sisuliselt ka siis, kui üks pooltest kohtuistungilt puudub.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps haigestub põhipuhkuse ajal, kas saan puhkuse katkestada ja võtta hoolduslehe?11.06.2015
Töötan asutuses, kus on tulemas kollektiivpuhkus. Enne puhkusele minekut on juba teada, et ma pean oma (puudega) lapsega minema puhkuse 3ndal ja 4ndal nädalal taastusravisse. Arvestasin, et katkestan puhkuse ja võtan hoolduslehe ning peale kollektiivpuhkuse lõppemist võtan saamata jäänud puhkuse välja. Kuid tööandja ütles, et kui võtan hoolduslehe, siis saan küll vabad päevad, kuid mitte hoolduslehe raha selle eest, kuna hooldusleht kattub puhkuse ajaga. Kas mul on õigus nõuda puhkuse katkestamist? Ja kas sel juhul haigekassa maksab hooldushüvitist?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seadus (§ 69 lg 6) annab töötajale õiguse puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Ravikindlustuse seaduse kohaselt on töövõimetuslehe liikideks nii haigusleht kui hooldusleht ja mõlema eest makstakse hüvitist, seega annavad mõlemad võimaluse puhkuse katkestamiseks.
Puhkuse ajal haigestumisel või hoolduskohustuse tekkimisel ei ole kohustust puhkust katkestada, küll saab haigus- või hoolduslehte kasutada üksnes juhul, kui puhkus on katkestatud, st ei saa olla korraga puhkusel ja haigus- või hoolduslehel. Peab meeles pidama, et töövõimetuslehe väljastamine ei katkesta puhkust automaatselt. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel ning avaldama soovi puhkus katkestada. Seega, kui töötaja seda soovib, peab ta esimesel võimalusel teada andma, et ta on ajutiselt töövõimetu ning soovib seetõttu puhkuse katkestada. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist. Poolte kokkuleppel võib puhkuse kasutamise üle viia ka muule ajale. Kui töötaja puhkuse katkestamisest tööandjale teatab, oleks hea märkida puhkuse katkestamiseks esitatavas avalduses ka aeg, millal töötaja tahab oma kasutamata jäänud puhkusepäevad ära kasutada. Teavitamiskohustus on tööandja seisukohalt väga oluline, et tööandjal tekiks võimalus töötaja kasutamata jäänud puhkusepäevadega arvestada.
Kui töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja katkestab, lükkab edasi või lõpetab ennetähtaegselt puhkuse, on tal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas siugtoru ja selle vahetuse eest peab tasuma korteri omanik?10.06.2015
Tere,
olukord oli selline, et tekkis probleem veelekkega. Alloleva korteri omanik tuli probleemiga, et tema korterisse lekib ülevalt laest vesi. Kutsutud kinnisvara haldur andis vastuse, et ilmselt on probleem siugtorus ning see tuleks siis kas vahetada uue vastu või siis vahetada ainult siugtoru ühendused ära. Haldur andis teada, et siugtoru tuleb maksta ise, kuid siugtoru ühendused ning selle vahetuse maksab korteriühistu. Kommunaalmaksetega aga tuli samuti arve siugtoru ühenduse tasu eest. Kas tuleb sellisel juhul siiski siugtoru makse tasuda korteri omanikul või on see võimalik vaidlustada siiski ühistus? Probleem veelekkega oli tegelikult allolevas korteris mitte antud korteris, kus siugtoru oli, kuna vesi lekkis kinnise seina tagant, siis ei olnud seda võimalik ka avastada mingil juhul korteri omanikul, kelle siugtoru vajas parandust.
olukord oli selline, et tekkis probleem veelekkega. Alloleva korteri omanik tuli probleemiga, et tema korterisse lekib ülevalt laest vesi. Kutsutud kinnisvara haldur andis vastuse, et ilmselt on probleem siugtorus ning see tuleks siis kas vahetada uue vastu või siis vahetada ainult siugtoru ühendused ära. Haldur andis teada, et siugtoru tuleb maksta ise, kuid siugtoru ühendused ning selle vahetuse maksab korteriühistu. Kommunaalmaksetega aga tuli samuti arve siugtoru ühenduse tasu eest. Kas tuleb sellisel juhul siiski siugtoru makse tasuda korteri omanikul või on see võimalik vaidlustada siiski ühistus? Probleem veelekkega oli tegelikult allolevas korteris mitte antud korteris, kus siugtoru oli, kuna vesi lekkis kinnise seina tagant, siis ei olnud seda võimalik ka avastada mingil juhul korteri omanikul, kelle siugtoru vajas parandust.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korrektsuse mõttes oleks hea, kui informeerite probleemist ka korteriühistu juhatust.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis tagajärjed on juhatuse liikmetele, kui äriühing kustutatakse äriregistrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu?10.06.2015
Tere,
Ettevõtja on saanud äriregistrist kandemääruse, mille alusel kustutatakse firma, mis ei ole majandusaasta aruannet esitanud.
Küsimused:
1. Mis tagajärjed on sellest juhatuse liikmetele? Kus see kajastub ja kuidas? Kui kaua?
2. Kas krediidiinfos on avalikult see üleval sel juhul nii et kõik näevad?
3. Kui firmal on sularaha kassa, mis sellega saab?
4. Kas majandusaasta aruanded tuleb siiski tagantjärgi ära teha?
Ettevõtja on saanud äriregistrist kandemääruse, mille alusel kustutatakse firma, mis ei ole majandusaasta aruannet esitanud.
Küsimused:
1. Mis tagajärjed on sellest juhatuse liikmetele? Kus see kajastub ja kuidas? Kui kaua?
2. Kas krediidiinfos on avalikult see üleval sel juhul nii et kõik näevad?
3. Kui firmal on sularaha kassa, mis sellega saab?
4. Kas majandusaasta aruanded tuleb siiski tagantjärgi ära teha?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
3. Kassaraha võib kassapidaja endale jätta, summa tuleb deklareerida ja maks ära maksta.
4. Aruannetega pole vaja vaeva näha.
Kustutamine aruande esitamata jätmise tõttu on pikk jutt. Esmalt tehakse hoiatus, millega antakse aruande esitamiseks aega vähemalt 6 kuud, seejärel avaldatakse võlausaldajatele Ametlikes Teadaannetes kustutamisteade, millega kutsutakse neid 6 kuu jooksul nõudeid esitama, seejärel toimetatakse patusele kätte kustutamismäärus, mida saab 30 päeva jooksul vaidlustada. Kustutakse siis, vaiet ei esitata või vaidlus on lõppenud.
Küsimus: Kui kaua võib tööandja tööl kinni hoida kui töö on tervise tõttu vastunäidustatud?10.06.2015
Tere
töötan farmis asendajana pisikeste põrsaste operaatorina. Tööd tahan teha, aga olen tihti haiguslehel, jäin haigeks peale puhkust, jälle sain kaks päeva käia, vajusin kokku ja tööandja karjus telefonis, et aina haige. Ega ma midagi teha saa, kui kaks aastat tagasi oli ajuinfarkt. Olen otsinud kergemat tööd. Küsimus on, et kui arst kirjutab arstitõendi, et tervislikel põhjustel töö vastunäidustatud, kui kaua võib tööandja kinni hoida mind ja kas kui lahkun tervislikel põhjustel töölt, peab tööandja maksma selle aasta puhkuse hüvitise välja?
töötan farmis asendajana pisikeste põrsaste operaatorina. Tööd tahan teha, aga olen tihti haiguslehel, jäin haigeks peale puhkust, jälle sain kaks päeva käia, vajusin kokku ja tööandja karjus telefonis, et aina haige. Ega ma midagi teha saa, kui kaks aastat tagasi oli ajuinfarkt. Olen otsinud kergemat tööd. Küsimus on, et kui arst kirjutab arstitõendi, et tervislikel põhjustel töö vastunäidustatud, kui kaua võib tööandja kinni hoida mind ja kas kui lahkun tervislikel põhjustel töölt, peab tööandja maksma selle aasta puhkuse hüvitise välja?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et kui töötaja esitab arstitõendi või arstliku komisjoni otsuse, mille kohaselt tehtav töö ei vasta töötaja terviseseisundile, ei või tööandja lubada töötajal jätkata töötamist sellel tööl. Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lõikele 2 peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kui teist tööd pakkuda ei ole, peaks tööandja töötajale töölepingu üles ütlema TLS § 88 lg 1 alusel, näidates ülesütlemisavalduses ära töölepingu ülesütlemise tegeliku põhjuse – töötaja tervisliku seisundi, mis ei võimalda seni tehtud tööd jätkata. Tööandja võib sel juhul töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Töötaja ei pea kindlasti ise kirjutama ülesütlemisavaldust tervislikel põhjustel töölepingu ülesütlemiseks, aga võib seda soovi korral teha TLS § 91 lõige 3 alusel. Töötaja ei pea erakorralise ülesütlemise puhul järgima etteteatamise tähtaega (30 kp) kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei ole see mõistlik.
Tööleping loetakse lõppenuks ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval ja alusel kui avaldus on teisele lepingupoolele edastatud. Tööandja töötajat kinni hoida ei saa.
TLS § 71 järgi tuleb kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus töösuhte lõppedes töötajale rahas hüvitada (sõltumata lepingu lõppemise paragrahvist).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lisaks saadud vabale päevale on tööandja kohustatud mulle tehtud ületundide eest ka lisaks tasuma?10.06.2015
Tere,
Töötan juhiabina, täiskohaga (8 tundi päevad ja 40 tundi nädalas), fikseeritud töötasuga. Paar korda kuus olen seotud ettevõttesiseste ürituste organiseerimisega (peamiselt laupäeviti). Sellest tulenevalt tekivad ületunnid, mille osas arvestust pean. Iga kuu lõpus arvestan välja mitu ületundi olen normtundidest rohkem teinud.
Minu töölepingus on kirjas, et ületunnid hüvitatakse mulle vaba aja andmisega. Nii olen senini saanud ka toimida, et kokkuleppel tööandjaga võtan tekkinud ületundide arvelt vahel harva mõne vaba päeva nädala sees.
Minu küsimus on, kas lisaks saadud vabale päevale on tööandja kohustatud mulle tehtud ületundide eest veel lisaks tasuma ka? Või on mul siiski õigus vaid vabale päevale?
Töötan juhiabina, täiskohaga (8 tundi päevad ja 40 tundi nädalas), fikseeritud töötasuga. Paar korda kuus olen seotud ettevõttesiseste ürituste organiseerimisega (peamiselt laupäeviti). Sellest tulenevalt tekivad ületunnid, mille osas arvestust pean. Iga kuu lõpus arvestan välja mitu ületundi olen normtundidest rohkem teinud.
Minu töölepingus on kirjas, et ületunnid hüvitatakse mulle vaba aja andmisega. Nii olen senini saanud ka toimida, et kokkuleppel tööandjaga võtan tekkinud ületundide arvelt vahel harva mõne vaba päeva nädala sees.
Minu küsimus on, kas lisaks saadud vabale päevale on tööandja kohustatud mulle tehtud ületundide eest veel lisaks tasuma ka? Või on mul siiski õigus vaid vabale päevale?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt peab tööandja hüvitama töötajale tehtud ületunnid, andes sellele vastavalt vaba aega. Seega kui töölepingus ei ole kokku lepitud rahalises hüvitises, siis kohaldub vaba aja andmise kohustus, kuivõrd seaduse mõte on kaitsta töötaja tervist, andes talle piisavalt puhkeaega. Kui ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega, siis rahalisele hüvitisele enam õigust ei ole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas isa võib nõuda tšekke nende asjade kohta, mida olen elatisraha eest ostnud? 10.06.2015
Tere
Kui lapse isa maksab lapsele elatisraha, siis kas tal on õigus nõuda nende asjade eest tšekke, mis olen selle raha eest ostnud?
Kui lapse isa maksab lapsele elatisraha, siis kas tal on õigus nõuda nende asjade eest tšekke, mis olen selle raha eest ostnud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid samas ei pane vanemale kohustust esitada elatist maksvale vanemale kuludokumente lapsele ostetud asjade kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa peab lapsele maksma 195 eurot või ei, kui elatist ei ole veel nö peale pandud?09.06.2015
Elan lapsega eksmehe korteris. Kas lapse isa peab lapsele maksma 195 eurot või ei. Elatist peale veel ei ole pannud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis ühele lapsele ei tohiks üldjuhul 2015. aastal olla väiksem kui 195 eurot kuus.
Kui lapse isa osaleb vabatahtlikult lapse ülalpidamiskulude kandmisel (näiteks lapse eluasemega seonduvad kulud), tuleb seda elatise summa arvutamisel kindlasti arvesse võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsed peavad maksma isa tuhastamiskulud, mida omavalitsus nõuab?09.06.2015
Tere,
hiljuti suri minu bioloogiline isa, keda olen elus näinud 2 korda ja kes pole kunagi elatist, maksnud. Isa poolt on ka 1 poolõde ja 2 poolvend, keda ka isa pole otseselt kasvatanud ja toetanud. Nüüd nõuab KOV tuhastamiskulude maksmist, muidu nõuab seda kohtu kaudu. Kas KOV on see õigus ja kas kõikide laste vahel tuleb siis see summa võrdselt jagada? Ise olen nõus oma osa maksma, kuna see ei tulegi väga suur aga poolvennad ja õde on pahased, et tahan maksta ja arvavad, et seda summat ei nõuta neilt kuidagi välja. Kõik neli last on täiskasvanud ja käivad tööl. Tänan
hiljuti suri minu bioloogiline isa, keda olen elus näinud 2 korda ja kes pole kunagi elatist, maksnud. Isa poolt on ka 1 poolõde ja 2 poolvend, keda ka isa pole otseselt kasvatanud ja toetanud. Nüüd nõuab KOV tuhastamiskulude maksmist, muidu nõuab seda kohtu kaudu. Kas KOV on see õigus ja kas kõikide laste vahel tuleb siis see summa võrdselt jagada? Ise olen nõus oma osa maksma, kuna see ei tulegi väga suur aga poolvennad ja õde on pahased, et tahan maksta ja arvavad, et seda summat ei nõuta neilt kuidagi välja. Kõik neli last on täiskasvanud ja käivad tööl. Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Pärimisseaduse §-i 131 kohaselt kannab pärandaja matuse kulud pärija, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel.
Kui pärijaid on rohkem kui üks, siis iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand