Õigus
Küsimus: Kas lapsevanem saab otsustada alaealise lapse (15) abordi üle?11.12.2014
Tere, kas alaealine laps (15) saab ise otsustada, kas teha aborti või mitte? Kui lapsevanemal ja alaealisel lapsel (15) on lahkarvamused, et laps ei soovi aborti teha, aga lapsevanem nõuab seda. Aga samas lapse isa (19) ei poolda ka aborti. Kelle sõna siis loeb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise naise raseduse võib katkestada tema enda soovil ja tema eestkostja nõusolekul. Kui naine ei ole raseduse katkestamisega nõus, võib raseduse katkestada üksnes kohtu loal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas liiklusmärk 384 ALA parkimise keeld, reguleerib laia kõnniteed, sõidutee parempoolset äärt või kogu tänavat?10.12.2014
Tervist.
Probleemiks on MUPO tehtud trahv valesti parkimise eest Tallinnas Maakri tänaval vahetult "Postimehe maja" kõrval.
Tegemist on ühesuunalise tänavaga ning vanast harjumusest sai korraks (15 min kellaga) seal pargitud ning nüüd saabus trahvinõue parkimise eest "keelatud kohas".
Keelatuks teevat selle koha liiklusmärk (384 ALA parkimise keeld), mis on paigaldatud 10m enne pargitud kohta teisele poole teed keset laia kõnniteed.
Siit ka minu küsimus, kas nimetatud liiklusmärk reguleerib laia kõnniteed, sõidutee parempoolset äärt või kogu tänavat?
Ette tänades,
Probleemiks on MUPO tehtud trahv valesti parkimise eest Tallinnas Maakri tänaval vahetult "Postimehe maja" kõrval.
Tegemist on ühesuunalise tänavaga ning vanast harjumusest sai korraks (15 min kellaga) seal pargitud ning nüüd saabus trahvinõue parkimise eest "keelatud kohas".
Keelatuks teevat selle koha liiklusmärk (384 ALA parkimise keeld), mis on paigaldatud 10m enne pargitud kohta teisele poole teed keset laia kõnniteed.
Siit ka minu küsimus, kas nimetatud liiklusmärk reguleerib laia kõnniteed, sõidutee parempoolset äärt või kogu tänavat?
Ette tänades,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Üldiselt tuleb liiklusmärgid paigaldada nii, et nendega antav teave oleks nähtav ja loetav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see teave on mõeldud. Seega vastus sellele, kas kõnniteele paigaldatud liiklusmärgiga antav info oli arusaadav ja nähtav ja kas liiklusmärki oli võimalik õigesti tajuda, sõltub liiklusmärgi faktilisest asukohast ja objektiivsest hinnangust märgiga antud info faktilisele arusaadavusele.
Küsimus: Kuidas mõista nõuet, et töötaja peab kasutama järjest 14 kalendripäeva puhkust, kui sinna vahemikku jääb riigipüha?10.12.2014
Vastavalt töölepinguseadusele: Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest.
Kui töötaja soovib puhata näiteks 17.08-30.08.2015 (sh 20.08 on riigipüha ning ei lähe puhkusepäevade arvestusse) siis reaalselt kasutab töötaja puhkust 13 päeva aga puudub töölt 14 päeva.
Kas perioodiga 17.08-30.08.2015 on täidetud seaduse nõue kasutada 14 päeva puhkust järjest või peaks töötaja siiski puhkama 17.08-31.08.2015 (puuduma töölt 15 päeva aga kasutab ära selle aja jooksul 14 päeva puhkust järjest)?
Kui töötaja soovib puhata näiteks 17.08-30.08.2015 (sh 20.08 on riigipüha ning ei lähe puhkusepäevade arvestusse) siis reaalselt kasutab töötaja puhkust 13 päeva aga puudub töölt 14 päeva.
Kas perioodiga 17.08-30.08.2015 on täidetud seaduse nõue kasutada 14 päeva puhkust järjest või peaks töötaja siiski puhkama 17.08-31.08.2015 (puuduma töölt 15 päeva aga kasutab ära selle aja jooksul 14 päeva puhkust järjest)?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 54 lg 3 sätestab, et puhkusepäevade hulgast jäetakse välja rahvuspühad ja riigipühad ehk päevad, millal töötaja ei pea tööülesandeid täitma. Sisuliselt on kaks varianti: esimese puhul pikeneb puhkus ühe päeva võrra, kuna 20.08 puhkusearvestusse ei lähe. Teise variandi puhul puhkate Te reaaselt 14 päeva, kuid kasutate ära vaid 13 puhkusepäeva. Minu hinnangul on seega 14 päeva nõue puhkamiseks täidetud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas välisettevõttes töötav meremees peab maksma eestis kõik maksud?10.12.2014
Kuidas käituda meremehel, kui ta saab välisettevõttelt kuuel kuul aastas palgaks 4000.- eurot? Eesti riik võtaks maha 21 % tulumaksu, 33 % sotsiaalmaksu, 2 % töötuskindlustust ja pensionikindlustust - kas tõesti muud võimalust pole, kui 57% töötasust maksudeks maksta?
Kui ma looks ettevõtte ja suunaks palga sinna, kaotaks ma küll sotsiaalhüved, aga tulumaksu maksaks ära. Oleks see seaduslik?
Kui ma looks ettevõtte ja suunaks palga sinna, kaotaks ma küll sotsiaalhüved, aga tulumaksu maksaks ära. Oleks see seaduslik?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas KÜ-l on õigus nõuda kinniehitatud lodža lisaruutmeetrite pealt kõikide teenuste maksmist sh. küte, prügi?10.12.2014
Tere!
Meie KÜ-s on 3 korterit ehitanud oma lodža kinni. Kas KÜ-l on õigus nõuda ca 2,5 lisaruutmeetri pealt kõikide teenuste maksmist sh. küte, prügi jne.? Tegemist on juhatuse otsusega.
Meie KÜ-s on 3 korterit ehitanud oma lodža kinni. Kas KÜ-l on õigus nõuda ca 2,5 lisaruutmeetri pealt kõikide teenuste maksmist sh. küte, prügi jne.? Tegemist on juhatuse otsusega.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas trepikoja temperatuur on mingi seadusega sätestatud?10.12.2014
Kas trepikoja temperatuur on mingi seadusega sätestatud? Meil oli trepikojal 3 väikest elektriradiaatorit, mis hoidsid ka väga külmal ajal temperatuuri +10 kraadi juures. Nüüd paigutas juhatuse esimees omal algatusel võimsamad, väites, et trepikojas peab olema vähemalt +16 kraadi. Juba praegu on (suure) korteri kohta üldelekter, millest küte moodustab rõhuva enamuse, talvel 50 EUR. Kardan, et nüüd läheb veel hullemaks.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saan Maanteeametisse eksamile minna, kui mul on kehtiv karistus LS §25 lg3 rikkumise eest?10.12.2014
Kas saan Maanteeametisse eksamile minna, kui mul on kehtiv karistus LS §25 lg3 rikkumise eest? LS §106 ütleb, et karistatust ei tohi olla §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest.
Kuskohas selline karistus võib takistuseks tulla (ka väljapool liiklust)?
Kuskohas selline karistus võib takistuseks tulla (ka väljapool liiklust)?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas minult saab nõuda elatist ka tagasiulatuvalt aasta eest alates hagi esitamisest?10.12.2014
Poeg elab isa juures, saab märtsis 18, õpib. Maksan elatist hetkel 64 eurot, nii palju mõisteti kohtus minult välja. Poeg soovib elatise suurendamist poole miinimumpalgani ja seda ka tagasiulatuvalt 1.a eest. Mul on kokku 4 last, teised on kõik täiskasvanud. Olen üksikvanem. Kas mul on mõjuvaid põhjuseid, et taotleda väiksema summa maksmist? Kas minult saab nüüd nõuda ka tagasiulatuvalt maksmist aasta eest alates hagi esitamisest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui poeg taotleb elatise suurendamist ja kohus tema nõude rahuldab, muudetakse elatise suurust alates uuest kohtuotsusest, tagasiulatuvalt varasemat kohtuotsust ei muudeta ehk siis tagasiulatuvalt elatise suurendamist poeg nõuda ei saa.
Kui Teie teised lapsed on juba täiskasvanud ja enam Teilt ülalpidamist ei saa, on ilmselt põhjendatud elatise suurendamine kehtiva miinimumini.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis on "põhipalk" ja kuidas seda arvestatakse?09.12.2014
Tere.
Töölepingus on kirjas, et töötaja põhipalk on 883,12 eurot. Esiteks pole seal kirjas, kas tunnis, kuus või aastas ning teiseks pole määratud, kas see on neto või bruto summa. Kuna vastavad andmed puuduvad, siis oletaksin mina, et "põhipalk" on mingi seadusega kindlaks määratud täpne mõiste. Ehk siis näiteks põhipalk on töötajale netosummana makstav kuutasu, mis ei muutu olenemata kuu normtundidest/-päevadest.
Teise asjana laekub selle töötaja kontole igakuise palgana hoopis 810,54 eurot (töötaja on normtunnid/-päevad täitnud). Kuhu kaob 72,58 eurot iga kuu? Mis see põhipalk siis tegelikult endast kujutab?
Töölepingus on kirjas, et töötaja põhipalk on 883,12 eurot. Esiteks pole seal kirjas, kas tunnis, kuus või aastas ning teiseks pole määratud, kas see on neto või bruto summa. Kuna vastavad andmed puuduvad, siis oletaksin mina, et "põhipalk" on mingi seadusega kindlaks määratud täpne mõiste. Ehk siis näiteks põhipalk on töötajale netosummana makstav kuutasu, mis ei muutu olenemata kuu normtundidest/-päevadest.
Teise asjana laekub selle töötaja kontole igakuise palgana hoopis 810,54 eurot (töötaja on normtunnid/-päevad täitnud). Kuhu kaob 72,58 eurot iga kuu? Mis see põhipalk siis tegelikult endast kujutab?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingu seadus ei kasuta põhipalga mõistet, põhipalk on mõistena määratletud varasemalt kehtinud palgaseaduses. Selle järgi on põhipalk töölepingus kindlaks määratud tasu töö tegemise eest, mis võib olla määratud tunni-, päeva-, nädala-, või kuupalgamäära alusel. Töölepingus fikseeritud põhipalk on töötaja jaoks alati garanteeritud tasu. Tööandja võib töötajale lisanduvalt maksta lisatasu. Hetkel kehtiv töölepingu seadus näeb põhipalga asemel ette töötasu. Sisuliselt on tegemist sama asjaga – töölepingus fikseeritud töötasu on töötaja jaoks alati garanteeritud.
TLS § 29 lg 3 järgi arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seega on töölepingus eelduslikult tegemist brutotasuga.
Paraku ei ole võimalik öelda, miks töötaja kontole igakuise palgana hoopis 810,54 eurot laekub. See oleneb täpsematest asjaoludest ning töölepingus kajastuvatest kokkulepetest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean alatunnid tagasi töötama, kuigi need alatunnid olid tingitud tööandjast?08.12.2014
Tere,
meie kaupluses on summeeritud tööajaarvestus, periood on neli kalendrikuud. Firmas on mitu kauplust. Septembris oli üks kauplus remondis ja töötasin teises, aga tööandja ei võimaldanud mulle tööd täies mahus.
Nüüd pean detsembris need alatunnid tasa tegema. Kas see on õige, sest alatunnid tekkisid tööandja süül, sest kauplus läks remonti.
meie kaupluses on summeeritud tööajaarvestus, periood on neli kalendrikuud. Firmas on mitu kauplust. Septembris oli üks kauplus remondis ja töötasin teises, aga tööandja ei võimaldanud mulle tööd täies mahus.
Nüüd pean detsembris need alatunnid tasa tegema. Kas see on õige, sest alatunnid tekkisid tööandja süül, sest kauplus läks remonti.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 28 lg 2 p 1 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötajat kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kui tööandja ei ole järginud enda lepingujärgseid kohustusi ning ei ole töötajale tööd täies mahus pakkunud, siis on tööandjal kohustus maksta töötajale TLS § 35 kohaselt keskmist töötasu ka sellisel juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud talle tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud. Põhjendatud majanduslikel asjaoludel võib tööandja töö mitteandmisel töötasu vähendada. Siiski selline olukord, et töötaja peab järgmisel kuul alatunnid tagasi töötama, ei ole põhjendatud. Summeeritud tööaja arvestuse korral peaksite saama igal kuul oma kokkulepitud töötasu, alatundide eest ei ole tööandjal võimalik tasumata jätta, kuna tema lepingujärgseks kohustuseks on Teile tööd pakkuda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee