Õigus
Küsimus: Mida teha, kui juhatus ei teatanud hinnatõusust ja vastab oma liikmete päringutele valikuliselt?17.12.2014
Lp Keijo Lindeberg!
MTÜ ehk korteriühistu ei teatanud kaugküttehinnatõusust. Hinna muutus toimus 7.nov ja sooja arvel oli hind 2 reaga. Hinnatõusust sain liikmena teada 5.dets, kui arve pandi postkasti ja teadete tahvlile pandi teave, et arvel on kaugküttehind 2 reaga, kuna 7. nov-st hind tõusis.
Missugused õigused on mul? Kirjutasin ka juhatusele, et ei ole nõus sellise hinnatõusuga, kus saan tagantjärele teada muutusest. Vastust pole saanud ja juhatus on varemgi ebameeldivatele küsimustele jätnud lihtsalt vastamata. Kas mul on õigus jätta maksmata kallima hinna järgi ja kuidas toimub vaidlustamine sellises küsimuses?
MTÜ ehk korteriühistu ei teatanud kaugküttehinnatõusust. Hinna muutus toimus 7.nov ja sooja arvel oli hind 2 reaga. Hinnatõusust sain liikmena teada 5.dets, kui arve pandi postkasti ja teadete tahvlile pandi teave, et arvel on kaugküttehind 2 reaga, kuna 7. nov-st hind tõusis.
Missugused õigused on mul? Kirjutasin ka juhatusele, et ei ole nõus sellise hinnatõusuga, kus saan tagantjärele teada muutusest. Vastust pole saanud ja juhatus on varemgi ebameeldivatele küsimustele jätnud lihtsalt vastamata. Kas mul on õigus jätta maksmata kallima hinna järgi ja kuidas toimub vaidlustamine sellises küsimuses?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 62 52 000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 62 52 000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kes tasub õigusabikulud, kui kaks võrdset osanikku vaidlevad osaühingu lõpetamise ja osaühingu kaitsmise üle?17.12.2014
Tere,
Kui üks osanik (50/50 osalus) soovib tegutsevat ja heal järjel osaühingut kohtu kaudu sundlõpetada ja osaühingu teine osanik ja juhatuse liige, kelle ametiaeg on lõppenud paar aastat tagasi, kuid keda ei ole tagasi kutsutud soovib osaühingut kaitsta, siis kes tasub sellisel juhul õigusabi kulud, mis on tehtud osaühingu kaitsmiseks kohtus?
Tänan vastuse eest.
Kui üks osanik (50/50 osalus) soovib tegutsevat ja heal järjel osaühingut kohtu kaudu sundlõpetada ja osaühingu teine osanik ja juhatuse liige, kelle ametiaeg on lõppenud paar aastat tagasi, kuid keda ei ole tagasi kutsutud soovib osaühingut kaitsta, siis kes tasub sellisel juhul õigusabi kulud, mis on tehtud osaühingu kaitsmiseks kohtus?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 62 52 000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 62 52 000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas äriühingut saab veel päästa sundlõpetamisest kui sundlõpetamise teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes?17.12.2014
Kui äriühingu kohta on avaldatud kustutamishoiatus ja seejärel ka sundlõpetamisteade Ametlikes Teadaannetes, kuna majandusaasta aruanne esitamata ja põhjendamata mitte-esitamine, siis kas äriühingul on võimalik veel pääseda sundlõpetamisest, kui esitab vastavad aruanded ja põhjendused? Missuguseid põhjendusi aktsepteeritakse üldse?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 62 52 000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 62 52 000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja tohib nõuda, et saaks teha iga töötaja ID-kaardist koopia?16.12.2014
Tere, tööandja nõuab igalt töötajalt ID-kaarti, ütleme, et kui vana kaardi tähtaeg saab läbi, siis uue saamisel pean selle esitama tööandjale.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tõesti on olukord nii range, et pärast kriminaalhooldust saab juhilube uuesti teha alles 3 aasta pärast?16.12.2014
Tere
Paar aastat tagasi mees sõitis purjus peaga ja lubadeta. Kandis selle eest karistust ja sai krimm asja. Siis määrati kriminaalhooldus kaks aastat, mis sai läbi selle aasta juulis. Abikaasa läks autokooli ja siis ark-i, et eksamit teha, sealt öeldi, et mis te siit tahate, et kolm aastat peale kriminaalhooldust saab ark-i eksami teha. Kas tõesti on siis nii, et 5 aasta pärast saab siis lube teha? Kas tõesti on olukord nii range?
Lugupidamisega
Paar aastat tagasi mees sõitis purjus peaga ja lubadeta. Kandis selle eest karistust ja sai krimm asja. Siis määrati kriminaalhooldus kaks aastat, mis sai läbi selle aasta juulis. Abikaasa läks autokooli ja siis ark-i, et eksamit teha, sealt öeldi, et mis te siit tahate, et kolm aastat peale kriminaalhooldust saab ark-i eksami teha. Kas tõesti on siis nii, et 5 aasta pärast saab siis lube teha? Kas tõesti on olukord nii range?
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Selline on praegu kehtiv regulatsioon. Iseküsimus on, kas selline regulatsioon on vajalik ja proportsionaalne.
Küsimus: Kui elanik ei ela mitu kuud korteris ja teenuseid ei tarbi, kas juhatus saab ikkagi kasutamata teenuse eest raha nõuda?16.12.2014
Tere!
Pöördun Teie poole järgmise murega:
meie korteriühistus jagatakse üldkoosoleku otsusega teatud teenused korterites elavate inimeste arvu alusel: trepikodade valgustus, trepikodade koristus, prügivedu ja üldvesi jm. Meie korteri üks elanik elab töökohustuste tõttu teises omavalitsuses ja ei ole korteris mitme kuu vältel, seega ei tarbi ka teenuseid. Esitasin juhatusele taotluse eemalviibiva inimese eest elanikepõhiseid komm.teenuseid märgitud perioodil mitte arvestada. Vastuses teatas juhatus, et juhatuse liikmed ja raamatupidaja on otsustanud, et kõik majas registreeritud põhielanikud peavad maksma nende kommunaalide eest solidaarselt vaatamata sellele, kas nad on arvestusperioodil eemal viibinud või mitte, vaatamata sellele, et ei ole teenuseid kasutanud. Argumenteeriti sellega, et siis kasvavat teiste elanike kohustus.
Minu küsimused on:
1) kui elanik ei ela teatud perioodil (mitu kuud) korteris ja teenuseid ei tarbi, kas juhatusel on õigus ikkagi nn. solidaarsuse põhimõttel kasutamata teenuse eest raha nõuda ja elanikul kohustus tasuda?
2) kui juhatuse nõue on alusetu, millisele seadusele tuginedes on mul õigus vastu astuda?
Tänan lugemast.
Loodan, et probleem oli arusaadav ja leiate aega vastamiseks.
Lugupidamisega
murelik kodanik
Pöördun Teie poole järgmise murega:
meie korteriühistus jagatakse üldkoosoleku otsusega teatud teenused korterites elavate inimeste arvu alusel: trepikodade valgustus, trepikodade koristus, prügivedu ja üldvesi jm. Meie korteri üks elanik elab töökohustuste tõttu teises omavalitsuses ja ei ole korteris mitme kuu vältel, seega ei tarbi ka teenuseid. Esitasin juhatusele taotluse eemalviibiva inimese eest elanikepõhiseid komm.teenuseid märgitud perioodil mitte arvestada. Vastuses teatas juhatus, et juhatuse liikmed ja raamatupidaja on otsustanud, et kõik majas registreeritud põhielanikud peavad maksma nende kommunaalide eest solidaarselt vaatamata sellele, kas nad on arvestusperioodil eemal viibinud või mitte, vaatamata sellele, et ei ole teenuseid kasutanud. Argumenteeriti sellega, et siis kasvavat teiste elanike kohustus.
Minu küsimused on:
1) kui elanik ei ela teatud perioodil (mitu kuud) korteris ja teenuseid ei tarbi, kas juhatusel on õigus ikkagi nn. solidaarsuse põhimõttel kasutamata teenuse eest raha nõuda ja elanikul kohustus tasuda?
2) kui juhatuse nõue on alusetu, millisele seadusele tuginedes on mul õigus vastu astuda?
Tänan lugemast.
Loodan, et probleem oli arusaadav ja leiate aega vastamiseks.
Lugupidamisega
murelik kodanik
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Majanduskulude jagamine korteriühistu liikmete vahel toimub omakorda põhikirja alusel ning juhul, kui Teie poolt viidatud korterist eemalviibimine ei ole põhikirjas sätestatud kulude kandmisest vabastamise alusena, siis tuleb oma põhikirjajärgne osa majanduskuludest korteriühistule hüvitada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas mõista seaduses § 264. Üleminekusätted?16.12.2014
Tere,
Vana liiklusseaduse järgi võis juhtida B-kategooria lubadega sõidukit registrimassiga kuni 3500 kg, aga uues saduses täismass 3500 kg aga § 264. Üleminekusätted ütleb, et
(3) B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida C-kategooria mootorsõidukit, mis on kantud enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse, tingimusel, et mootorsõiduki registrimass ei ületa 3500 kg, või sama mootorsõidukit koos kerghaagisega. Küsimus siis järgmine, kas kuni 2016 1 jaanuari võivad kõik B kat. omanikud juhtida selliseid sõidukeid olenemata sellest, kas ta on load teinud vana või uue seaduse ajal (lihtsamalt, kas mina, kes ma sain load 2013 a võin üleminekusätte alusel juhtida C kat sõidukit mille registrimass 3500 kg ja täismss 3655kg kui 01.01.2016)?
Vana liiklusseaduse järgi võis juhtida B-kategooria lubadega sõidukit registrimassiga kuni 3500 kg, aga uues saduses täismass 3500 kg aga § 264. Üleminekusätted ütleb, et
(3) B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida C-kategooria mootorsõidukit, mis on kantud enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse, tingimusel, et mootorsõiduki registrimass ei ületa 3500 kg, või sama mootorsõidukit koos kerghaagisega. Küsimus siis järgmine, kas kuni 2016 1 jaanuari võivad kõik B kat. omanikud juhtida selliseid sõidukeid olenemata sellest, kas ta on load teinud vana või uue seaduse ajal (lihtsamalt, kas mina, kes ma sain load 2013 a võin üleminekusätte alusel juhtida C kat sõidukit mille registrimass 3500 kg ja täismss 3655kg kui 01.01.2016)?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas KÜ peab puhastama vee üldpüstaku roostest, kui see põhjustab korteri roostevee ja väikse veesurve?16.12.2014
Tere,
Kevadel 2014 ostsime korteri. Avastasime, et vannitoas külma vee surve on palju väiksem, kui sooja vee surve. Kutsusime KÜ esimehe, aga tema ei reageerinud meie murele. Siis me otsustasime kirjutada ühisavalduse meie veesurve probleemist, korjasime meie püstaku naabrite allkirju ja edastasime KÜ-le. KÜ ikkagi teostas üldpüstaku torude remonditöö, paigaldades torudele sulgekraanid, kontrollis veesurve. Veesurve pidavat olema normis. Tööde tulemusena külma vee surve meie korteris jäi veelgi 2 korda väiksemaks, kui oli, tulev soe vesi oli roostes. Informeerisime kohe sellest KÜ esimeest ja palusime remondifirma tagasi kutsuda, et kõrvaldada probleemid. KÜ esimees loobus firma tagasi kutsumisest, põhjendades, et naabritel vee surve on nüüd normis ning meie korteri vee surve on väike, kuna korteri veetorustik on kitsas (10 mm) ning on vaja puhastada meie toru filtrit. Me kutsusime omal kulul torulukksepa, kes avastas, et üldpüstiku vesi on roostet täis ja kogu tagi tuleb veega meie korterisse. Seetõttu vee surve on väike. Probleemi lahenduseks torulukksepp pakkus üldpüstaku torustike keemilise puhastamise või vahetamise (maja ehitatud 1986, vee püstaku torustik ei olnud kunagi vahetatud ega puhastatud). Kutsusime KÜ esimehe ja näitasime, et on vaja puhastada üldpüstaku vee roostest. Aga tema ikkagi loobub. Väidab, et probleem on ikkagi meie torus, peame seda vahetama, et meie naabrid ei lase üldpüstakut vahetada, et keemilisest puhastamisest püstaku torud võivad lõhki minna. Praegu situatsioon veesurvega on halvem, kui oli enne remonditööd, kraanist tuleb roostes vesi. Kuidas me peame käituma sellises situatsioonis? Kas võime nõuda korteriühistu poolt üldpüstaku vee ekspertiisi ja selle keemilise puhastamise? Kui KÜ nõuab meie vannitoa torustikusse juurdepääsu (st seinaosa demonteerimine), kas võime nõuda nende käest kulutuste hüvitamise?
Täname vastamast!
Lugupidamisega
Kevadel 2014 ostsime korteri. Avastasime, et vannitoas külma vee surve on palju väiksem, kui sooja vee surve. Kutsusime KÜ esimehe, aga tema ei reageerinud meie murele. Siis me otsustasime kirjutada ühisavalduse meie veesurve probleemist, korjasime meie püstaku naabrite allkirju ja edastasime KÜ-le. KÜ ikkagi teostas üldpüstaku torude remonditöö, paigaldades torudele sulgekraanid, kontrollis veesurve. Veesurve pidavat olema normis. Tööde tulemusena külma vee surve meie korteris jäi veelgi 2 korda väiksemaks, kui oli, tulev soe vesi oli roostes. Informeerisime kohe sellest KÜ esimeest ja palusime remondifirma tagasi kutsuda, et kõrvaldada probleemid. KÜ esimees loobus firma tagasi kutsumisest, põhjendades, et naabritel vee surve on nüüd normis ning meie korteri vee surve on väike, kuna korteri veetorustik on kitsas (10 mm) ning on vaja puhastada meie toru filtrit. Me kutsusime omal kulul torulukksepa, kes avastas, et üldpüstiku vesi on roostet täis ja kogu tagi tuleb veega meie korterisse. Seetõttu vee surve on väike. Probleemi lahenduseks torulukksepp pakkus üldpüstaku torustike keemilise puhastamise või vahetamise (maja ehitatud 1986, vee püstaku torustik ei olnud kunagi vahetatud ega puhastatud). Kutsusime KÜ esimehe ja näitasime, et on vaja puhastada üldpüstaku vee roostest. Aga tema ikkagi loobub. Väidab, et probleem on ikkagi meie torus, peame seda vahetama, et meie naabrid ei lase üldpüstakut vahetada, et keemilisest puhastamisest püstaku torud võivad lõhki minna. Praegu situatsioon veesurvega on halvem, kui oli enne remonditööd, kraanist tuleb roostes vesi. Kuidas me peame käituma sellises situatsioonis? Kas võime nõuda korteriühistu poolt üldpüstaku vee ekspertiisi ja selle keemilise puhastamise? Kui KÜ nõuab meie vannitoa torustikusse juurdepääsu (st seinaosa demonteerimine), kas võime nõuda nende käest kulutuste hüvitamise?
Täname vastamast!
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Torustikus esinevast roostes veest eeltoodud nõude esitamise õigust otseselt tuletada ei saa, ning teostada tuleks vastavad uuringud. Juhul, kui uuringud kinnitavad veetorustiku või selles asuva vee nõuetele mittevastavust, siis saab korteriomanik nõuda uuringuks kulunud mõistlike kulude hüvitamist ning vajalike meetmete tarvitusele võtmist.
Juhul, kui korteriühistu soovib juurdepääsu Teie vannitoas asuvale veetorustikule, siis tuleb Teil seda võimaldada. Juhul, kui selleks tuleb demonteerida seinaosa, siis saab vastava kulu hüvitamist nõuda juhul, kui tegu on projektijärgse seinaga.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas eraisiku pankrot korral on õigus nõuda kohustuste täitmist abieluvaralepingu olemasolul ka abikaasalt?16.12.2014
Kas füüsilisest isikust pankrot korral on võlausaldajatel ja teistel isikutel õigus nõuda kohustuste täitmist abikaasalt või muudelt isikutelt?
Ja mis rolli mängid sellises olukorras abieluvaraleping?
Ja mis rolli mängid sellises olukorras abieluvaraleping?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui tegemist on abikaasade ühise kohustusega, on võlausaldajatel võimalik nõuda kohustuse täitmist ka pankrotis oleva isiku abikaasalt. Kui tegemist on isiku isikliku kohustusega, ei saa kohustuse täitmist nõuda abikaasalt.
Kui abieluvaraleping on sõlmitud pahauskselt ehk siis on tehtud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve, on võimalik lepingut tagasi võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda arstitõendi esitamist töö ajast arsti vastuvõtul käimise kohta?16.12.2014
Tere! Kas tööandjal on õigus nõuda arstitõendi esitamist töö ajast arsti vastuvõtul käimise kohta?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1).
Tööaeg ja tööülesanded, on ühed olulised tingimused, mis peavad olema fikseeritud töölepingus. Tööleping sõlmitakse poolte kokkuleppel. Tööandja ülesanne on kehtestada reeglid töökorraldusele. Kui nendes dokumentides ei ole kajastatud tööajast arsti juures käimist ning muud kokkulepet pole tööandjaga selles osas sõlmitud, siis on tööandjal igati õigustatud küsimus, kus töötaja viibis tööajal?
Vastastikust lugupidamist ja mõistmist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu