Õigus
Küsimus: Kui ma pärast lapsehoolduspuhkust tööle minna ei saa, kuna pole last kuhugi jätta, kui palju enne pean andma lahkumisavalduse?23.12.2014
Viibin lapsehoolduspuhkusel, mis aga varsti on lõppemas, kuna laps saab 3-aastaseks. Lasteaiakohta lapsel ei ole, seetõttu oleks tööle naasmine (eriti endistel tingimustel ja täisajaga) väga keeruline ja olukord ebaselge, kontakti pole veel olnud ka tööandjaga. Sooviksin teada oma õigusi-kohustusi.
1. Lapsehoolduspuhkus lõppeb lapse 3-aastaseks saamisel, kas see tähendab, et pean tööle ilmuma lapse 3-aastasel sünnipäeval? Näiteks kui laps sündis 15.02.2012, kas pean olema tööl 15.02.2015 ja mis saab kui ma lihtsalt kohale ei ilmu?
2. Kui ma tööle minna ei saa, sest mul pole väikest last kuhugi jätta (lasteaiakohta ei ole), kui palju enne lapsehoolduspuhkuse lõppu pean andma lahkumisavalduse? Kas võin sellisel juhul töölepingu erakorraliselt lõpetada näiteks mõni päev enne lapsehoolduspuhkuse lõppu (kui selgub viimasel hetkel, et ma olukorrale mingit muud lahendust ei leia)?
3. Kui tööandjal näiteks polegi mulle endist tööd pakkuda ja ta ei ootagi mind tagasi, siis kas ja kui palju enne lapsehoolduspuhkuse lõppu peab tema mulle sellest teada andma? Koondada saab ta mind ju alles tööle naasmisel?
1. Lapsehoolduspuhkus lõppeb lapse 3-aastaseks saamisel, kas see tähendab, et pean tööle ilmuma lapse 3-aastasel sünnipäeval? Näiteks kui laps sündis 15.02.2012, kas pean olema tööl 15.02.2015 ja mis saab kui ma lihtsalt kohale ei ilmu?
2. Kui ma tööle minna ei saa, sest mul pole väikest last kuhugi jätta (lasteaiakohta ei ole), kui palju enne lapsehoolduspuhkuse lõppu pean andma lahkumisavalduse? Kas võin sellisel juhul töölepingu erakorraliselt lõpetada näiteks mõni päev enne lapsehoolduspuhkuse lõppu (kui selgub viimasel hetkel, et ma olukorrale mingit muud lahendust ei leia)?
3. Kui tööandjal näiteks polegi mulle endist tööd pakkuda ja ta ei ootagi mind tagasi, siis kas ja kui palju enne lapsehoolduspuhkuse lõppu peab tema mulle sellest teada andma? Koondada saab ta mind ju alles tööle naasmisel?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
1. Kui lapsehoolduspuhkus lõpeb lapse 3-aastaseks saamisel, siis peaksite tööle ilmuma lapse sünnipäevale järgneval tööpäeval. Kui töötaja ei ilmu tööle, kuigi tal on selleks töölepingust tulenev kohustus, siis on tööandjal õigus töötajaga tööleping erakorraliselt üles öelda.
2. Üldprintsiip näeb ette, et korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Kui selgub tõesti viimasel hetkel, et olukorrale pole lahendust, siis on töötajal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel – töötaja perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. TLS § 98 lg 2 järgi ei pea töötaja tööandjale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
3. Kui Te naasete lapsehoolduspuhkuselt, siis on tööandjal kohustus pakkuda Teile seda tööd, mis on töölepingus kokkulepitud. Kui see pole võimalik, siis tekib koondamissituatsioon. Koondamine on siiski ainult tööandja otsus ning seda ei saa töötaja otsustada ega nõuda. Lapsehoolduspuhkuse ajal ei ole võimalik töötajat koondada ning seetõttu saaks tööandja teha seda alles töötaja tööle naasmisel. Sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval. Enne töölepingu ülesütlemist TLS § 89 alusel peaks tööandja töötajale pakkuma muud tööd. Tööandja peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama ning vastavad tähtajad on sätestatud TLS § 97 lg 2.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan tagasiulatuvalt veel aasta eest elatist nõuda, kui alles septembris jõustus kohtuotsus elatise maksmise kohta?23.12.2014
Tere,
mul on küsimus seoses elatisrahaga, kas on veel võimalik nõuda elatist 1 aasta eest? Hagiavaldus oli esitatud suvel ja kohtuotsus on tehtud ja jõustunud septembris 2014.a (isalt välja mõisteti miinimum 177.50 eurot). Minu kaitsja ei ole taotlenud selles hagiavalduses elatisraha tagasiulatavalt 1 aasta eest, samas olen kuulnud, et see on võimalik. Kas veel hilja ei ole, et teen uuesti hagiavalduse ja palun elatist tagasiulatavalt.
Teie tagasisidet ootama jäädes.
mul on küsimus seoses elatisrahaga, kas on veel võimalik nõuda elatist 1 aasta eest? Hagiavaldus oli esitatud suvel ja kohtuotsus on tehtud ja jõustunud septembris 2014.a (isalt välja mõisteti miinimum 177.50 eurot). Minu kaitsja ei ole taotlenud selles hagiavalduses elatisraha tagasiulatavalt 1 aasta eest, samas olen kuulnud, et see on võimalik. Kas veel hilja ei ole, et teen uuesti hagiavalduse ja palun elatist tagasiulatavalt.
Teie tagasisidet ootama jäädes.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest on võimalik kohtule esitada ka ainult tagasiulatuv elatisnõue, kui kohtuotsusega on juba elatis edasiulatuvalt välja mõistetud. Sellisel juhul on võimalik elatist nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt alates elatise väljamõistmisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas uue elukaaslasega sündiva laps saab siis ikkagi minu Rootsis uuesti abiellunud abikaasa perekonnanime?23.12.2014
Olen juba 6 aastat abielus välismaalasega. Koos ei ole me juba 5 aastat ja ta abiellus Rootsis juba uue naisega aastal 2011. Endal uus elukaaslane ja tulekul ühine laps. Kuidas siis nüüd toimida, kui tahan lahutuse sisse anda. Kas eesti riik võib panna uue elukaaslase lapsele nö abikaasa perenime? Ja kuidas saab abikaasa üldse uuesti abielluda kui kuskil ei kajastu, et ta lahutatud on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestis tohib abielus olla vaid ühe isikuga korraga, usun, et Rootsis on regulatsioon samasugune. Seega on pigem ebatõenäoline, et juba abielus olev isik saab uuesti abielluda eelnevalt abielu lahutamata. Igal juhul tasub Teil asjaolusid arvestades oma abielu lahutada.
Vaatamata sellele, et olete veel abielus teise mehega, on lapse sündides lapse tegelikul isal võimalik isadus omaks võtta, mille alusel kantakse ta isana lapse sünnitunnistusele ja seejärel on teil lapse vanematena õigus valida lapsele perekonnanimi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas meil on õigus nõuda söögi kulude hüvitust, kuna töötame kogu aeg üle riigi eri kohtades?22.12.2014
Töötan elektrienergiaga tegelevas ettevõttes. Lepingus on märgitud töö tegemise kohaks (firma nimi) lepingulistel objektidel Eesti vabariigi piires.
Ise elan Viljandimaal. Käime pidevalt paarimehega mööda Eestit töid teostamas ja sellega viibime kodust eemal. Firma muidugi otsib majutuse, kuid söögi peale kulub märkimisväärne summa, kui oled mitmed kuud lähetuses, ainult nädalavahetused saame koju. Kuid samal ajal need töötajad, kes elavad Tallinnas, need saavad kogu aeg kodus käia kuna töötavad Tallinna objektidel ja palgad on samad.
Küsimus, et kas meil oleks õigus nõuda mingit lisatasu, et korvata meie söögile kulunud raha kahes kohas elamisele. Vahest ei ole ööbimiskohas isegi mitte võimalik ise süüa valmistada ja tuleb osta poest valmistoit.
Ette tänades!
Ise elan Viljandimaal. Käime pidevalt paarimehega mööda Eestit töid teostamas ja sellega viibime kodust eemal. Firma muidugi otsib majutuse, kuid söögi peale kulub märkimisväärne summa, kui oled mitmed kuud lähetuses, ainult nädalavahetused saame koju. Kuid samal ajal need töötajad, kes elavad Tallinnas, need saavad kogu aeg kodus käia kuna töötavad Tallinna objektidel ja palgad on samad.
Küsimus, et kas meil oleks õigus nõuda mingit lisatasu, et korvata meie söögile kulunud raha kahes kohas elamisele. Vahest ei ole ööbimiskohas isegi mitte võimalik ise süüa valmistada ja tuleb osta poest valmistoit.
Ette tänades!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Üldiselt tuleks töö tegemise koht kokku leppida kohaliku omavalitsuse täpsusega. Pooltel on võimalik siiski kokku leppida ka muu töö tegemise koht. Praegusel juhul ei ole tegemist töölähetusega, kuna lähetuseks saab pidada vaid sellist olukorda, kui töötaja täidab tööülesandeid väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Kuna Teil on töölepingus märgitud töö tegemise kohaks Eesti Vabariik, siis ei saa töö tegemist erinevates Eesti linnades pidada lähetuseks. Seetõttu ei pea tööandja hüvitama ka söögikulusid.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui ma panen kortermaja juurde kuuluvale parkimiskohale auto reg nr või korteri numbri, kas see on seaduslik?22.12.2014
Tere,
Kui ma panen kortermaja juurde kuuluvale parkimiskohale (korterile notariaalselt kinnitatud parkimiskoht) auto reg nr või korteri numbri, kas see on seaduslik? Ja kas selline märgistus on piisav, et politsei saaks võõrale parkijale ka trahvi teha, või peab veel olema täiendavaid liiklusmärke, kooskõlastusi?
Kui ma panen kortermaja juurde kuuluvale parkimiskohale (korterile notariaalselt kinnitatud parkimiskoht) auto reg nr või korteri numbri, kas see on seaduslik? Ja kas selline märgistus on piisav, et politsei saaks võõrale parkijale ka trahvi teha, või peab veel olema täiendavaid liiklusmärke, kooskõlastusi?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas pidin saama mingisuguse teate, et mul on kiiruse ületamise tõttu juhtimisõigus ära võetud?22.12.2014
Tere
Ületasin kiirust ja võeti load ära kaheks kuuks, sain ka trahvi, kuna ei teadnud seda, et load ära võetud. Kas pidin saama mingisuguse teate näites koju?
Ületasin kiirust ja võeti load ära kaheks kuuks, sain ka trahvi, kuna ei teadnud seda, et load ära võetud. Kas pidin saama mingisuguse teate näites koju?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha kui ülemised naabrid pidevalt uputavad?20.12.2014
Mure on selles, et meil pidevalt tilgub laest vett. On tilkunud nii koridoris (vähemalt 5 korda, arvatavasti rohkem) ja väga tihti tilgub vannitoa laest (vähemalt 15 korda). Oleme käinud ülemiste naabritega rääkimas, nemad väidavad, et neilt ei saa seda tulla kuigi on näha, et neil põrand on märg ja kõik torud lekivad ja ka segisti lekib. Rääkisime ka ühistule. Ühistu käis vaatamas üleval ja ütles et jah ülemistel naabritel on lekked ja sellepärast tilgub meil laest vett aga ülemistel naabritel ei ole raha, et torusid parandada ja leket peatada. Küsimus selles, et mida edasi teha? On väga kurnav see olukord. Hetkelgi tilgub lihtsalt vannitoa laest vett. Kuna ülemised naabrit armastavad väga alkoholi ning vägivalda ja ei ole just kõige puhtamate elukommetega inimesed ei oska mina midagi enam ette võtta. Loodan, et saan siit abi. Kas tõesti ühistu ei pea midagi ette võtma? Vannitoa remont valmis eelmisel aastal ja lihtsalt nii kahju on vaadata kuidas see hävitatakse. Hetkel teeme ka teistes tubades remonti ja elame hirmus millal vannitoalagi lihtsalt alla kukub. Loodan et saan siit mingit abi.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriühistu oma kohustust, veetorustik ära parandada, ei täida, ning Teil tekib selle tagajärjel kahju, siis on Teil õigus nõuda korteriühistult kahju hüvitamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millest alustada, et isalt elatist välja nõuda, kohtusse ei taha minna?19.12.2014
Tere. Soovin lapse isalt välja nõuda elatisraha. Millest peaksin alustama ja kas seda on võimalik teha ka ilma kohtusse minemata? Lugesin küll, et kuidagi ID-kaardiga, aga kuidas täpsemalt? Aitäh ette juba.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa vabatahtlikult elatist ei maksa, tuleb elatise väljamõistmiseks ikkagi kohtu poole pöörduda. Selleks on kaks võimalust – võite esitada läbi e-toimiku (www.e-toimik.ee) maksekäsu kiiremenetluse avalduse või hagiavalduse elatise väljamõistmiseks.
Maksekäsu kiirmenetluses saab elatist taotleda kuni 200 eurot ja puudub võimalus nõuda elatist tagasiulatuvalt, hagiavaldusega kohtusse pöördudes mingisuguseid piiranguid elatise suurusele ei ole ning võimalik on nõuda elatist kuni 1 aasta tagasiulatuvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib mitmes osas ja erinevatel aastatel saadavate-tehtavate metsatulude ja kulude deklareerimine?19.12.2014
Tegin raieõiguse müügi lepingu septembris, esimene osa rahast laekub detsembris ja teine osa tuleva aasta esimeses pooles, kuna praegu on maa nii pehme, et puitu ei saa enne pinnase külmumist ära vedada.
Tean, et saan tulust metsauuendamisega seotud kulusid maha arvata, kuid loodusseaduste tõttu saab metsauuendusega alustada alles kevadel. Ja selleks, et istutatud taimed korralikult kasvama hakkaksid, tuleb neid ka hooldada ning seda päris mitme aasta jooksul.
Kuidas käib mitmes osas ja erinevatel aastatel saadavate-tehtavate metsatulude ja kulude deklareerimine?
Tean, et saan tulust metsauuendamisega seotud kulusid maha arvata, kuid loodusseaduste tõttu saab metsauuendusega alustada alles kevadel. Ja selleks, et istutatud taimed korralikult kasvama hakkaksid, tuleb neid ka hooldada ning seda päris mitme aasta jooksul.
Kuidas käib mitmes osas ja erinevatel aastatel saadavate-tehtavate metsatulude ja kulude deklareerimine?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas puhkuse esimene pool peab kindlasti olema 14 päeva korraga või võib algul puhata ka lühemalt?18.12.2014
Tere,
Kui puhkust on ette nähtud 28 päeva (14+7+7) või (7+7+14), siis kumb puhkuse pool peab olema kindlasti 14 päeva, kas I või II pool puhkusest? Seadusest loen välja, et ühe puhkuseosa pikkuseks peab olema vähemalt 14 kalendripäeva ... aga tööl väidetakse, et selleks peab olema I pool. Kuidas on lood tegelikult.
Tänan.
Kui puhkust on ette nähtud 28 päeva (14+7+7) või (7+7+14), siis kumb puhkuse pool peab olema kindlasti 14 päeva, kas I või II pool puhkusest? Seadusest loen välja, et ühe puhkuseosa pikkuseks peab olema vähemalt 14 kalendripäeva ... aga tööl väidetakse, et selleks peab olema I pool. Kuidas on lood tegelikult.
Tänan.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Põhipuhkuse 28 kalendripäeva võib poolte kokkuleppel kalendriaasta sees jagada osadeks. Sellise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt 1 puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva. Seadus ei ütle seda, millal tuleks võtta puhkust 14 päeva. See tähendab seda, et ei ole vahet, kas võtate 14–päevase puhkuse aasta alguses või lõpus. TLS § 68 lg 5 sätestab vaid seda, et tööandjal on õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui 7-päevaste osadena.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee