Õigus
Küsimus: Kas pean minema laupäeval tööle vaatamata sellele, et nädala sees antakse asenduseks vaba päev?03.12.2014
Tere
Tööandja on otsustanud, et peaksime laupäeval tööle tulema. Enne seda annab ta päeva nädala keskel vabaks. Kas mul on õigus keelduda minna tööle nädalavahetusel kuna see on esmakordne ja lööb segi pere plaanid. Tegemist ei ole force majoriga.
Tööandja on otsustanud, et peaksime laupäeval tööle tulema. Enne seda annab ta päeva nädala keskel vabaks. Kas mul on õigus keelduda minna tööle nädalavahetusel kuna see on esmakordne ja lööb segi pere plaanid. Tegemist ei ole force majoriga.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 47 lg 4 järgi on tööandjal võimalik tööaja korraldust ühepoolselt muuta. Seda saab tööandja teha vaid juhul, kui on täidetud kaks tingimust: muudatused peavad tulenema ettevõtte vajadusest ning muudatused ei tohi olla tööandja ja töötaja huve arvestades ebamõistlikud. Töökorralduse reeglite muutmisest tuleks töötajaid kindlasti eelnevalt mõistliku etteteatamistähtajaga teavitada.
Kahjuks ei ole võimalik öelda, kas Teil on õigus keelduda nädalavahetusel töötamisest. Selleks tuleb kaaluda, millised on tööandja ning ettevõtte huvid ja võrrelda neid töötaja omadega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas see on normaalne, et lasteaed laseb lapse ema elukaaslasel jälgida lasteaias toimuvat, minul kui isal aga mitte?02.12.2014
Tere,
olukord võib tunduda küll üsna mõttetu, aga asi on põhimõttes. Minu lapse lasteaiarühmal on Facebooki grupp, kus näeb, millega lapsed lasteaias tegelevad jne. Kuna minu endine abikaasa ja lapse ema lisas gruppi ka oma praeguse uue elukaaslase, soovisin lisada ka enda oma. Lasteaed sellega ei nõustunud, kuna gruppi lisatakse nende sõnul vaid lapsevanemaid. Sellega käitusid nad aga oma öeldu vastaselt ning kuna mina sellega ei nõustunud, siis nüüd minu päringute peale võttis lasteaed enda sõnul vastu kodukorra Facebooki gruppide kohta, et liikmed, kes gruppi kuuluvad, otsustab lapsevanem, kellel on lapse elukoha määramise õigus. Nimelt see on ainuke õigus, mis on lapse emale kohtu poolt antud, muidu on hooldusõigus ühine.
Minu küsimus on see, kas lasteaed tohib tõesti teha selliseid otsuseid, võtta ühelt lapsevanemalt lihtsalt ära õigused otsustada lapsega seonduva üle? Ja see kodukord kehtib vaid kasuvanemate kohta. Nt. vanavanemaid tohivad mõlemad vanemad lisada.
Mina näen siin hetkel tõsist diskrimineerimist ning ebapädevat käitumist, kuna lapse emaga on minul läbisaamine halb ning lasteaia direktrissiga on nad isiklikult tuttavad.
Ette tänades!
olukord võib tunduda küll üsna mõttetu, aga asi on põhimõttes. Minu lapse lasteaiarühmal on Facebooki grupp, kus näeb, millega lapsed lasteaias tegelevad jne. Kuna minu endine abikaasa ja lapse ema lisas gruppi ka oma praeguse uue elukaaslase, soovisin lisada ka enda oma. Lasteaed sellega ei nõustunud, kuna gruppi lisatakse nende sõnul vaid lapsevanemaid. Sellega käitusid nad aga oma öeldu vastaselt ning kuna mina sellega ei nõustunud, siis nüüd minu päringute peale võttis lasteaed enda sõnul vastu kodukorra Facebooki gruppide kohta, et liikmed, kes gruppi kuuluvad, otsustab lapsevanem, kellel on lapse elukoha määramise õigus. Nimelt see on ainuke õigus, mis on lapse emale kohtu poolt antud, muidu on hooldusõigus ühine.
Minu küsimus on see, kas lasteaed tohib tõesti teha selliseid otsuseid, võtta ühelt lapsevanemalt lihtsalt ära õigused otsustada lapsega seonduva üle? Ja see kodukord kehtib vaid kasuvanemate kohta. Nt. vanavanemaid tohivad mõlemad vanemad lisada.
Mina näen siin hetkel tõsist diskrimineerimist ning ebapädevat käitumist, kuna lapse emaga on minul läbisaamine halb ning lasteaia direktrissiga on nad isiklikult tuttavad.
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lasteaia tegevus tundub tõepoolest olema diskrimineeriv, sest puudub igasugune põhjendus, miks ei võiks lasteaia tegevusi kajastavasse Facebook´i gruppi kuuluda lapse mõlemad vanemad. Eeltoodust hoolimata on Teil lapse isana õigus küsida lasteaiast infot lapse tegemiste kohta lasteaias, kasvõi lasteaiakasvatajatelt isiklikult, sellest lasteaed kindlasti keelduda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui laps ei taha isa juurde minnna, isa see aga ei huvita ja süüdistab mind?02.12.2014
Praegu on suur probleem jälle üles tõstetud, et emad ei lase lapsel isadega kohtuda. Mida teha, kui 6-aastane laps ise ei taha isa juurde. Ta on olnud isa juures, aga alati on ta sealt pisaratega tulnud - lastekaitsetöötaja juures oleme käinud, seal ta on ka seletanud, et ei taha isa juurde. Lapse vanem vend, kes on veidi oma elust isaga elanud, on peaaegu alati läinud. Nüüd on seis selline, et laste isa lubab mind kohtusse anda, kuna ma ei anna last, aga see, et laps ise ei taha, see isa üldse ei huvita, mida peaksin tegema? Viimane kord püüdsin veidi tõsisemalt lapsega rääkida, et ta läheks isaga kaasa, et muidu võidakse talle järgi tulla ja viia - lapse vastus oli, "ei, siis ma hoian puust kinni ja ei lähe". No andke nõu, midama pean tegema.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laps peaks ideaalis peale vanemate lahkuminekut mõlema vanemaga edasi suhtlema ja kui lapsel on tugev vastuseis lahus elava vanemaga suhtlemisele, tuleks välja selgitada põhjus, miks laps niimoodi tunneb. Selleks võiksite lapse isaga proovida nii perelepitust kui ka (lapse) psühholoogilist nõustamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab isa maksma miinimummääras elatisraha kahele lapsele, kas 2 x 177,5 eurot?02.12.2014
Kui palju peab isa maksma (miinimummääras) elatisraha kahele lapsele? Kas kahele lapsele on 2 x 177,5 eurot? Palju üldse protsentuaalselt isale peaks palka kätte jääma elamiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahele lapsele peaks lahus elav vanem elatist maksma 355 eurot (2 x177,5 eurot), PkS § 101 lõike 1 kohaselt igakuine elatis sellest üldjuhul väiksem ei tohiks olla. Kohtupraktika kohaselt on tegemist minimaalse summaga, mida lahus elav vanem peab lapse ülalpidamiseks maksma ja selleks peaks vanem igal juhul vahendid leidma – sellest tulenevalt ei ole määratud ka konkreetset protsenti, kui palju peaks vanemale peale elatise maksmist sissetulekut kätte jääma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas suurendada elatisraha uue miinimumini, kas notari juures või läbi kohtu?01.12.2014
Tere,
lapse isa maksab ametlikult lapsele elatist 160 eurot kuus 2013 aasta järgi, kuna sedasi on pandud paika kiirmenetluse teel kohtumäärusega. Kui lapse ema nüüd soovib, et isa maksaks ametlikult järgmisest aastast uue miinimumi järgi, siis kumb on parem/kasulikum, kas panna see notari juures paika või kohtus? Mõlemal juhul, kes tasub kulud kui lapse isa on nõus soovitud elatise maksmisega ehk toimub kompromiss?
Ette tänades!
lapse isa maksab ametlikult lapsele elatist 160 eurot kuus 2013 aasta järgi, kuna sedasi on pandud paika kiirmenetluse teel kohtumäärusega. Kui lapse ema nüüd soovib, et isa maksaks ametlikult järgmisest aastast uue miinimumi järgi, siis kumb on parem/kasulikum, kas panna see notari juures paika või kohtus? Mõlemal juhul, kes tasub kulud kui lapse isa on nõus soovitud elatise maksmisega ehk toimub kompromiss?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa on nõus elatise suurendamisega, puudub põhjus kohtusse pöördumiseks, seega oleks mõistlik kinnitada kokkulepe notari juures – notari juures sõlmitud kokkulepe omab samasugust õigusjõudu nagu kohtulahend, st mõlemad on sundkorras täidetavad, kui lapse isa peaks kokkulepet rikkuma. Kindlasti tasub kokkuleppes siduda elatis alampalgaga – sellisel juhul suureneb elatis alampalga tõusmisel automaatselt.
Notaritasu maksmine toimub vastavalt poolte kokkuleppele, võite tasu pooleks teha, kuid see võib jääda ka lapse isa kanda, kui ta sellega nõustub.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean jagama lahutusel korteri võrdselt, vaatamata sellele, et panin oma vana korteri raha uue ostmiseks mängu?01.12.2014
Olles abielus, ostsime abikaasaga korteri. Mõlemad oleme omanikud, kuid enamuse raha korteri ostuks on makstud minu poolt (suurem osa minu enda korteri (enne abielu) müügist ja minu vanemate laenatud raha poolt. Kas ma pean nüüd jagama korterit võrdselt või saan nõuda suuremat osa? Meil on ka ühine laps.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abielu ajal ostetud korter on osaliselt soetatud Teie lahusvara eest, on võimalik seda ühisvara jagamisel arvesse võtta. Konkreetsema vastuse andmiseks tuleks läbi viia põhjalikum analüüs.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan töölepingu üles öelda isikust tulenevatel põhjustel, kuna ei saa 3-aastase lapse kõrvalt enam öövahetustes töötada?01.12.2014
Tere.
Varsti saab täis aeg kui olen olnud 3-a. lapsehoolduspuhkusel ja nüüd tuleb aeg tööle naasta. Minu lepingus on vahetustega töö nii päeval kui öösel (8.00- 20.00 ja vastupidi). See nimelt ei sobi enam minule ja tööandja ei ole nõus selles osas vastu tulema. Samas mainis ka seda, et tal ei ole mulle enam täiskohta pakkuda vaid ainult pool. Kuidas ma peaksin edasi talitama, kas lihtsalt töökohast loobuma või on ka mingi võimalus, et ta pakuks mulle koondamist? Olen ka lugenud, et töötajal on võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda isikust tulenevatel põhjustel (minu puhul siis perekondlikud kohustused kuna mul pole last öisel ajal kellegi teise hoolde jätta). Kas ja kuidas ma peaksin seda siis vormistama ja kas sellest on minule mingit kasu?
Ette tänades.
Varsti saab täis aeg kui olen olnud 3-a. lapsehoolduspuhkusel ja nüüd tuleb aeg tööle naasta. Minu lepingus on vahetustega töö nii päeval kui öösel (8.00- 20.00 ja vastupidi). See nimelt ei sobi enam minule ja tööandja ei ole nõus selles osas vastu tulema. Samas mainis ka seda, et tal ei ole mulle enam täiskohta pakkuda vaid ainult pool. Kuidas ma peaksin edasi talitama, kas lihtsalt töökohast loobuma või on ka mingi võimalus, et ta pakuks mulle koondamist? Olen ka lugenud, et töötajal on võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda isikust tulenevatel põhjustel (minu puhul siis perekondlikud kohustused kuna mul pole last öisel ajal kellegi teise hoolde jätta). Kas ja kuidas ma peaksin seda siis vormistama ja kas sellest on minule mingit kasu?
Ette tänades.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Praegusel juhul on Teil tööle naastes õigus nõuda sama tööd ning samas mahus nagu on töölepingus kokku lepitud. Kui Te siiski soovite töölepingu erakorraliselt üles öelda, siis on see TLS § 91 lg 3 järgi võimalik, kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Kui tööandja ei võimalda Teile päevasel ajal tööd, siis oleks tõepoolest võimalik tööleping üles öelda, kuna last pole öisel ajal võimalik kellegi teise hoolde jätta. Paraku sellisel alusel lepingu ülesütlemise puhul ei ole tööandjal kohustust Teile hüvitist maksta. Samuti ei ole Teil siis õigust töötuskindlustushüvitisele.
Koondamine ehk TLS § 89 järgi töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel tuleb kõne alla, kui tööandjal ei ole Teile enam tööd pakkuda töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu. Koondamissituatsioon võib tõesti tekkida, kui tööandjal ei ole võimalik Teile endistel tingimustel tööd tagada ja Te ei võta vastu väiksema koormusega tööd. Sellisel juhul ütleb tööandja töötajaga töölepingu üles ning töötajal on TLS § 100 lg 1 järgi õigus saada tööandjalt hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Täiendavat hüvitist tasub töötukassa ning seda on võimalik saada töötajal, kelle töösuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat.
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui Te ütlete töölepingu üles erakorraliselt, siis peate seda ülesütlemisavalduses põhjendama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mul on õigus tööle mitte minna, kui ei ole oma palka kätte saanud?28.11.2014
Kas mul on õigus mitte tööle minna, kui ei ole oma palka kätte saanud ja kui tahan töölepingut lõpetada, siis kui kaua pean seda ette teatama? Põhjuseks, miks lahkuda tahan, on see, et ei maksta kogu summat ametlikult ja palk hilineb tihti. Olen ettevõttes töötanud poolteist aastat.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandjal on kohustus töölepingus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Tööandja viivitamisel töötasu maksmisega on töötajal võimalik nõuda selle eest viivist 8,15% aastas. Palga mittemaksmine ei ole põhjuseks, miks Teie võiksite oma tööülesannete täitmisest keelduda. Seda võib käsitleda tööluusina ning tööandjal on õigus Teiega tööleping lõpetada. Kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, mh kui ta rikub maksukohustust, siis on Teil õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Sellisel juhul on Teil TLS § 100 lg 4 järgi õigus nõuda tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks peab tööandja maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis jne).
TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea töötaja erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas avaldus 3 lapsepuhkuse päevale peab olema vormistatud ainult tööpäevadele?28.11.2014
Tere!
Töötan graafiku alusel, ka nädalavahetustel. Kas minu avaldus 3 lapsepuhkuse päevale peab olema vormistatud ainult tööpäevadele või kogu nädalale? Kui vormistada see eraldi puhkusena ja sinna sisse jääb riigipüha (24.dets), kas puhkus pikeneb siis?
Töötan summeeritud tööaja arvestusega ja kui olen võtnud lapsepuhkuse, kas pean siis ikka normtunnid täis töötama?
Ette tänades
Töötan graafiku alusel, ka nädalavahetustel. Kas minu avaldus 3 lapsepuhkuse päevale peab olema vormistatud ainult tööpäevadele või kogu nädalale? Kui vormistada see eraldi puhkusena ja sinna sisse jääb riigipüha (24.dets), kas puhkus pikeneb siis?
Töötan summeeritud tööaja arvestusega ja kui olen võtnud lapsepuhkuse, kas pean siis ikka normtunnid täis töötama?
Ette tänades
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 54 lg 2 kohaselt antakse lapsepuhkust tööpäevades. Riigipühi või nädalavahetusi (sellisel juhul, kui Te vastaval ajal ei tööta) lapsepuhkuse päevadeks ei arvestata. Kui Teil on üks või kaks alla 14-aastast last, siis on Teil õigus saada lapsepuhkust 3 tööpäeva. Kui Teil on vähemalt kolm alla 14-aastast last või üks alla 3-aastane laps, siis on Teil õigus saada lapsepuhkust 6 tööpäeva. Lisaks tasustatud lapsepuhkusele on Teil õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Summeeritud tööaja puhul peab tööandja tööajakava koostamisel arvestama teadaolevaid töötamise takistusi. Kui puhkust ei ole ajakavas, siis tuleb tööaja arvestusperioodi vähendada nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud tööd teha. Seega ei pea Te esialgselt planeeritud normtunde täis töötama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean maksma elatist 20-aastasele lapsele, kes pärast kutsekooli läks täiskasvanute gümnaasiumi?28.11.2014
Tere.
Kas pean maksma elatist 20-aastasele lapsele kes lõpetas põhikooli, siis õppis kutsekoolis. Sealt sai kutsehariduse. Peale selle lõpetamist hakkas õppima täiskavanute gümnaasiumis. Kuigi kohus oli määranud elatise maksmise kuni täisealiseks saamiseni.
Kas pean maksma elatist 20-aastasele lapsele kes lõpetas põhikooli, siis õppis kutsekoolis. Sealt sai kutsehariduse. Peale selle lõpetamist hakkas õppima täiskavanute gümnaasiumis. Kuigi kohus oli määranud elatise maksmise kuni täisealiseks saamiseni.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui 20-aastane laps on omandanud kutsekoolis keskhariduse, siis Teil lapse suhtes enam ülalpidamiskohustust ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand